www.militaar.net

Millal kehtis (ja kas üldse?) selline ametlik nimekuju -- "22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus" (vt nt http://et.wikipedia.org/wiki/22._Eesti_ ... skurkorpus)?
Minul pole õnnestunud ühtegi vastavat dokumenti näha. Olen näinud kirja nurgatempliga lihtsalt "22. laskurkorpus" (22 СТРЕЛКОВЫЙ КОРПУС -- ei mingit viidet Eestile ega territoriaalsusele) -- tõsi küll, 1941.a augusti algusest (mil sinna oli eestlasi üsna vähe jäänud), ent ka siin http://www.runivers.ru/doc/d2.php?SECTI ... AL_ID=6763 asuval Jonsoni toimiku?foto pitsatijäljendil on korpusel samasugune nimi.
Mulle on jäänud mulje, et mõiste "territoriaalne laskurkorpus" oli tol ajal ainult ajutine (ja ülivähe levinud) väekoondisetüüp, seetõttu pole õige seda suurte algustähtedega kirjutada. Või kuidas?

Ametlik nimetus oli "22. laskurkorpus" ja ei midagi muud, territoriaalne oli väekoondise (komplekteerimise) tüüp ja sõna Eesti lihtsalt meie ja ka muus ajalookirjanduses levinud lisand, et lugejal lihtsam orienteeruda oleks. Allikas: NSVL kaitse rahvakomissari käskkiri selle asutamise kohta ja korpuse asjaajamise käigus loodud dokumentatsioon (dokumentide blanketid, pealdised, templid jms).

Aitäh! Kas vene keeles oli suurte algustähtedega -- 22 Стрелковый Корпус? Eestikeelseid pitsateid ning asjaajamist ei olnud?

Aitäh!

Mul on veel sellised küsimused, mis lähevad küll 22. korpuse teemast välja, aga kuna siin vastavat allikat mainiti, siis küsin seda siin. Kaasiku artiklis on kirjas: "Et Georgias asunud georglaste
rahvusdiviis keeldus kaasmaalaste vastu välja astumast, saadeti rahvast
„rahustama” Nõukogude armee üksused.(140) Seejärel vaadati üle Taga-
Kaukaasia liiduvabariikides ning Eestis, Lätis ja Leedus olevate rahvusväeosade
(kokku kuus diviisi) otstarbekuse küsimus ja 18. märtsi 1956
NLKP KK Poliitbüroo otsusega saadeti rahvusdiviisid laiali.(141)"

1. Kas keegi oskab kinnitada (ja mille alusel), et "Georgias asunud georglaste
rahvusdiviis keeldus kaasmaalaste vastu välja astumast"? Mina pole üheski neist Gruusia-Georgia sündmustest kirjutavas allikas kohanud ainsatki vihjet mõne Gruusia rahvusväeosa seotusest nende sündmustega. Lurje raamatus "1956. Seredina veka" (on olemas Tallinna Keskraamatukogus)mainitakse vaid paari Gori sõjakomissariaadi ohvitseri, kellest üks oli teinud ettepaneku viia miiting üle Gorist Kutaississe, kus võivat loota kohaliku rahvusväeosa toetusele (ja lubanud kusagilt ka relvi hankida). Hiljem ülekuulamisel aga väitis, et tegi nalja (sai selle nalja eest 8 aastat).

2. Kas mõnes Eesti arhiivis on olemas see 18. märtsi 1956 NLKP KK Poliitbüroo otsus? Küllap see pidi omal ajal ka siia teadmiseks saadetama. Või äkki saaks selle kätte Venemaa vm endise liiduvabariigi NLKP arhiivist, või on isegi kusagil netiavarustes üleval? (Muide, siin on tekstis vist ka üks väike ebatäpsus -- NLKP KK Poliitbüroo otsusega ei saadetud ühtki diviisi laiali, seda tehti kõrgema väeühenduse (nt armee) juhataja käskkirjaga, Kindralstaabi vastava direktiivi alusel.

Üks tilluke lisand nende Gruusia sündmuste juurde, mille aastat ega osalise nime paraku ma ei mäleta Aga oli see alles suht hiljuti, kui president Saakashvili otse vabariigi aastapäeva paraadi ajal poodiumil pani ordeni rinda ühele eestlasele, kes tollal keeldus käsku täitmast, st rahva pihta tulistamist, ja muidugi siis represseeriti.

corvus kirjutas:Konkreetsemalt võib aga väita, et tõepoolest grusiinide rahvusväeosast polnud suurt tolku. Aga tolku polnud tegelikult ka näiteks sõjaväeringkonna staabist Tbilissis, kes sisuliselt alistus miitinguliste käskudele riputada välja leinalipud ja suured Lenini-Stalini bannerid. Tolku polnud ka eriti kohalikust siseministeeriumist, mis omakorda tegi problemaatiliseks talle alluvate vägede kasutamise.

Ausalt öeldes mina ei kujuta ette sõjaväejuhti, kes saadaks grusiinid relvaga relvitute grusiinide vastu. Pealegi polnud miitingute laialiajamine sõjaväega isegi Stalini ajal eriti levinud tava. Siin ühes Kaasiku toodud allikas http://www.golos-ameriki.ru/content/a-3 ... 58776.html väidetakse, et Tbilisis oli üldse esimene selline juhtum peale 1918.a veebruari (Petrogradis).
Kohaliku siseministeeriumi alluvuses tollal vist mingeid vägesid ei olnud, liiduvabariikidele allusid siseväed 1960-66, mil NL SM-i polnud.

corvus kirjutas:Mitte just kauges minevikus evisin ka mina seisukohta, et meie nn territoriaalne diviis (ja mitte ainult meie oma) kaotati eelkõige seoses Gruusia sündmustega, kuid kirjapandule allikakriitiliselt lähenedes, tekitab siiski selline interpretatsioon tetavaid küsimusi. Kõik allikad viitavad varasematele kirjutistele (antud juhul Rein Värk, „Rahutused Gruusias: otsus rahvusdiviiside laialisaatmisest,”), mis omakorda pole varustatud algallika tekstidega. Eelkõige 1956.aasta 18.märtsi poliitbüroo otsuse ärakirjaga.
Tegelikult on lugu vist hoopis nii, et rahvusväeosad kaotati ära üldise isikkoosseisude vähendamiste käigus, mida tuntakse nime alla "NSVL 1955-1958.aastate sõjaväe reformide esimene osa".

Mina arvan sedasama. Pigem on mulle jäänud mulje, et nende rahvusväeosadega oli suhteliselt vähem jamasid kui "internatsionaalsete" (loe: venelaste ülekaaluga) väeosadega.

Selle 18. märtsi otsuse kohta lugesin esmakordselt Vello Vare raamatust "Jälgi tallatud radadelt" I, lk 259-260:
"1956. aasta kevadel jõudsid meieni kuulujutud diviisi laialisaatmisest. Õige varsti leidsid need dokumentaalse kinnituse. Saabus nimelt ametlik direktiiv, mis toetus NLKP Poliitbüroo otsusele selle aasta 18. märtsist. Selles dokumendis olid loetletud peamised põhjused, mis tingisid otsuse rahvuslike väekoondiste likvideerimise kohta: rahvuslik isoleeritus, internatsionaalse kasvatustöö efektiivsuse vähenemine, ohvitseride teenistuskäigus tekkinud kaadrite "üleküpsemine" ja muud. Oma osa selle otsuse vastuvõtmisel mängisid muidugi 5. märtsil 1956. aastal Jossif Stalini kolmandal surma-aastapäeval Gruusias toimunud sündmused, milles osalesid ka gruusia diviisi sõdurid, kes olevat keeldunud rahva vastu välja astumast.
Nähtavasti arvestati veel üht tahku, millest ei räägitud ametlikult, küll aga räägiti mitteametlikes vestlustes sõjaväeringkonna staabi esindajatega. Nii mõnigi nendest rääkis usalduslikus vormis, et rahvuslikud väekoondised olevat teistest tunduvalt üle distsipliini ja ettevalmistuse taseme poolest. Kas see just nii oli, ei oska öelda, sest ainuüksi eelmise, Šujas paiknenud väekoondisega võrreldes ei saa teha ulatuslikke järeldusi. Küll aga võis arvata, et majanduslikust küljest olid nad mõnevõrra paremas olukorras, sest kohalikud võimud osutasid oma väeosadele nii või teisiti majanduslikku abi rohkem, kui see langes osaks umbkeelsete komandöridega väeosadele. Veri olevat paksem kui vesi ..."

corvus kirjutas:Ahto Lainevool oli see mees. Ja teenis Abhaasia lennuväljal üleajateenijana. Kuidas ta tegelikult keeldus ja misasja eest ta 7.aastat sai, teab vast arhiiv...ja mees ise. Ordeni sai ta tänu president THI pillatud killust oma kõnes, kui ta käis Gruusias riigivisiidil 2007.aastal.

Huvitav, et majandusroodu sõdurid saadeti linna "mässu maha suruma"! Lennuväljal on ju ette nähtud ka valverood, kes peaks olema relva käsitsemisel paremini kodus. (http://www.ohtuleht.ee/231897)
Samas on aga üks eriti huvitav lause: "Käärivat rahvuskorpust ning rahvast saadeti maha suruma kaitseminister Georgi žukov ise. Marssal andis karmi käsu – puhastada armee teisitimõtlejatest."
Artiklist selgub, et Mart Laar soovitas tal oma jutt kirja panna -- nii et kusagil instantsides (või ka Laaril endal) peaks see must valgel kirjas olema, ehk ka veidi detailsemalt kui ajaleheartiklis.

Lurje raamatu andmeil valvasid ka Sidemaja piirivalvurid (ja tegid pauku ka).
Artiklis Lainevoolu kohta ei klapi kasvõi elementaarne fakt, et mingit rahvuskorpust siis ei olnud, oli -diviis. Kas sellel Tbilisis üldse mingeid väeosi oli, ei oska öelda. Goris polnud, ja Kutaissis, kus üks selle väeosa oli, mingite rahutuste toimumist sel ajal ma ei tea -- või oli? Ja mismoodi ta siis täpsemalt kääris, oleks huvitav teada saada...

Kapral Karu kirjutas:Pealegi polnud miitingute laialiajamine sõjaväega isegi Stalini ajal eriti levinud tava. Siin ühes Kaasiku toodud allikas http://www.golos-ameriki.ru/content/a-3 ... 58776.html väidetakse, et Tbilisis oli üldse esimene selline juhtum peale 1918.a veebruari (Petrogradis).

Levinud või mitte, aga minu väsinud ja õnnetu mälu järgi kirjeldati Gulagi Arhipelaagis Novotšerkasski linnas "meeleavalduse" (tõsi, see oli siiski pigem poole kohaga mäss) mahasurumist sõjaväe poolt. Kas olid siseväed või välisväed, seda kahjuks ei mäleta ja pole praegu raamatut ka käepärast, et otsida.

Ka Jaanus Piirsalu blogis on seda kirjeldatud sedapidi...

...Sergei isa õppis 1962. aastal kasakate pealinnas Novotšerkasskis, kui seal toimus NSV Liidu nn esimene näljamäss. Isa oli siis 18. Rääkis kuidas ühe päevaga toodi Groznõist kohale tšetšeenidest ”metsik diviis”, sest kohalikud väeosad olid keeldunud rahva vastu minemast. Isa mäletas, kuidas rahvas oli plakatitega tänaval. Kui tulistamiseks läks, varjusid nad sõbraga tänavaäärsesse puhvetisse, aga nägid, kuidas pärast tulistamist ilmusid tänaval bussid, kuhu visati laibad ja haavatud. Kohe järgi sõitsid tuletõrjemasinad, mis pesid tänavad siva verest puhtaks, nagu poleks midagi olnud. (Tänaste andmete järgi hukkus tollal 24 inimest, ligi 90 sai vigastada) Ametlikult ei tohtinud hukkuneid linna kalmistule matta ja nad maeti nimetutena just Novošahtinski surnuaeda...

http://jaanuspiirsalu.blogspot.com/2009 ... i-osa.html
Venekeelne Wiki asjast

http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0% ... 0.B8.D1.8F

Lemet kirjutas:

...Sergei isa õppis 1962. aastal kasakate pealinnas Novotšerkasskis, kui seal toimus NSV Liidu nn esimene näljamäss. Isa oli siis 18. Rääkis kuidas ühe päevaga toodi Groznõist kohale tšetšeenidest ”metsik diviis”, sest kohalikud väeosad olid keeldunud rahva vastu minemast.

See oli siis tšetšeeni rahvusdiviis või?
Aga see oli juba kuuekümnendail (viites oli jutt perioodist 1918-56), veidi hiljem (66-67) loodi lausa eraldi NL ÜKKM-i (1968. a-st SM-i) väeosad sellisteks puhkudeks (kandsid miilitsavormi, et neid sõjaväega ei seostataks).

Arvatavasti pidas Kaasiku allikas intervjueeritav silmas juhtumeid, mil sõjavägi tulistas suhteliselt rahulikke miitingulisi (Tbilisi-1956 puhul vist mingist mässust eriti rääkida ei saa, kuigi eesliinil ju pisut rüselemist oli).