Elust väikesaartel

Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Elust väikesaartel

Postitus Postitas Yks »

Vabandust, aga mina sinu jutust enamasti konkreetsust konkreetsete küsimuste puhul küll ei märganud. Milles täpsemalt see "mitte märkamine" seisnes ma juba krjutasin. Alles päris lõpus siiski tunnistasid, et ega seda elukest ikka Lääne-Eesti väikesaartel, mis siis ja ka nüüd veel saartena eksisteerivad (ja mis pole Saaremaa ja Hiiumaa), leitud siiani pole. Mis on ka loogiline, sest asulakohti on teda vaid sealt kus neid leitud on. Seda esiteks.

Teiseks kordan veelkord, et isegi Ruhnu väikesaare puhul, kui kõige enam läbikaevatud ja uuritud, ei saa me minu arust (rõhutan seda "minu arust" osa) rääkida sellest kui kindlapeale saarest kus elati. Keskmisel kiviajal kohe kindlasti mitte. Nooremal kiviajal, isegi vaatamata keraamika leidmisele, tekivad samuti küsimused (saad aru, et ma ei eita Ruhnu kontekstis midagi kategooriliselt, samas kui sina väidad, et ikka elati selgelt kategoorilises vormis!) pideva elu võimalikkusest saarel, mis lähtuvad mitmest asumisloogilisest asjaolust. Kas ikka magedat vett oli piisavalt ja koguaeg saada. Kas ikka puid oli, kas ikka jälgi õietolmust leida on jne. Ja nüüd ma väidangi seda mida ma väidan, et puid ei olnud või oli neid ebapiisavalt, magevett ei olnud aastaringselt või saadaval suuremale kogukonnale ja toitumine sai toimuda hooajaliselt. Ka noorema kiviaja alguses on see kõik veel kehtiv, mis sest et seal on nöörkeraamikat.

Sorry, aga see mis kehtib iseenesest mõisteavusega kuskil Narva kandis või isegi tänase Lääne-Eesti mandri osas (endised mandri lähedased kivaja aegsed saared) ei kehti iseenesest mõisetavusega saarel keset merd, kui elamiskeskkond on selline nagu ta on.

"Oled sa kindel, et vähem puid kui Papilaiul...?" Jah olen küll vastan ma sulle konkreetselt teist korda. Mesoliitikumis kindlalt ja nooremal kiviajal reservatsioonidega. Mingil hetkel (kliima muutusega seoses c.3000 eKr paiku) vähem kindlasti.
diesel
Liige
Postitusi: 542
Liitunud: 20 Jaan, 2011 20:47
Kontakt:

Re: Elust väikesaartel

Postitus Postitas diesel »

väike vaheküsimus.
kui palju te kumbki olete siia teemasse kirjutamiseks oma aega kulutanud?
ja kas tüdimust ei hakka juba peale tulema?
aitüma!
Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Elust väikesaartel

Postitus Postitas Yks »

Kriku: Lääne-Eestis on tõepoolest väikesaari või laidusid, mis muutusid ajaloolisel ajal asustamiseks kõlbulikuks või üleüldse saarteks. On väikesaari, mis olid seda juba kiviajal. On praeguseid suuri saari, mis olid kiviajal väikesaared (Kõpu, st. Hiiumaa). Ja viimaks, on saari, mis enam saared ei ole, kuid olid seda kas ajaloolisel (Noarootsi) või eelajaloolisel ajal (Tõstamaa, Kaseküla). Kõik need on millalgi asustatud olnud ja osa neist kiviajast saadik. Teemaalgatajal on täiesti õigus, kui ta märgib, et "Lääne-Eesti rannikul leidub väikesaaartel küllaltki palju märke püsiasustusest", kuid need märgid ulatuvad ajas palju-palju kaugemale tagasi kui tema esimeses postituses nimetatud vundament või kaev või mõisaaegne maksuvabastus. Mistõttu on väga kahtlane, kas neid saab lugeda mingit moodi olulisteks pidepunktideks, kui teema pealkiri on "Elust väikesaartel". Papilaiul võib-olla saab, mõnes teises kohas mitte. See ongi tegelikult kõik, mis ma tahtsin öelda.
Suhtlesin paari arheoloogiga ja kohtasin päris uusi huvitavaid seisukohti, mis põhinevad maastikuökoloogide väidetel. Näiteks on tänase seisuga seatud kahtluse alla, et Tõstamaa ja kogu see suur poolsaar, mis algab kuskilt Kõera alt (Matsalu laht) jookseb Lihulani ja sealt mööda Lihula maanteed Pärnuni, et see ala on vee all olnud selliselt nagu seni on väidetud, kui inimasustus Eestisse tekkis. Ehk siis polegi olnud mingit Tõstamaa muinassaart jmt. sealkandis. Vastupidi, pigem on rannikujoon olnud isegi kaugemal kui ta on täna. Arheoloogidele (näiteks Mandel) tuleb see sellesmõttes suure ebameeldivusena, sest aastakümneid on sisuliselt luuret ja proovikaevamisi meelega alati kilomeetreid (sageli lausa kümneid kilomeetreid) rannikust eemal toimetatud. Sisuliselt on sealsed võimalikud asulakohad täna täiesti tundmatu maa. Ka mitmes muus kohas on detektoristide toimetamine andnud asumiskaari või leiukohti kohtades, kus seniste oletuste kohasel pidi olema vesi... Tundub, et lähema dekaadi jooksul pannakse üsnagi paljut just mainitud distsipliini aka maastikuökoloogide poolt ümberhindama.
Avatar
Liige
Postitusi: 2226
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30
Kontakt:

Re: Elust väikesaartel

Postitus Postitas Avatar »

Yks kirjutas:....kohtasin päris uusi huvitavaid seisukohti, mis põhinevad maastikuökoloogide väidetel....
...pigem on rannikujoon olnud isegi kaugemal kui ta on täna.....
Ma täiesti usun, et maakerke järgi arvutatud-paigutatud sajanditetegune rannajoon võib olla ekslik, aga et rannikujoon võis Lääne-Eestis muinasajal olla isegi tänasest kaugemal? Kas spekuleeritakse ranniku errosiooniga? Mis alusel/andmetele tuginedes? Dektoristide leiud ainult?
Біси дохнуть, сонце сходить,
Ця земля воїнів родить!
Хай сміливих смерть обходить!
Гуляй, дике поле!
https://www.youtube.com/watch?v=mOOClonYKmc
Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Elust väikesaartel

Postitus Postitas Yks »

Avatar kirjutas:
Yks kirjutas:....kohtasin päris uusi huvitavaid seisukohti, mis põhinevad maastikuökoloogide väidetel....
...pigem on rannikujoon olnud isegi kaugemal kui ta on täna.....
Ma täiesti usun, et maakerke järgi arvutatud-paigutatud sajanditetegune rannajoon võib olla ekslik, aga et rannikujoon võis Lääne-Eestis muinasajal olla isegi tänasest kaugemal? Kas spekuleeritakse ranniku errosiooniga? Mis alusel/andmetele tuginedes? Dektoristide leiud ainult?
Ma saan aru nii, et tegu on uutemate arvutuste ja mudelitega, mille puhul on selgunud, et Eestis ei saa käsitleda maa kerkimist lihtsustatud meetodil, et mingi hetk oli kõik all, vesi peal ja siis hakkas kerkima. Ühesõnaga üha enam on hakatud arvestama ühe või teise kohta mõjutanud hoovuste, loodete, tuulterooside, hetke kliima ja aastaaegade vahetusega nagu ka muuga, mis siis annavadki täiesti erinevad tulemused erinevatele Eesti rannikuosadele. Noarootsi ala arvatakse jätkuvalt olnud hulk saari ja arhipelaage, kuid minu mainitud piirkonnas polevat see olnud teps mitte nii. Ning mis puutub dektoristidesse (ja mitte ainult neisse), siis tõesti ka leidainestik, mis seni on selliselt leituna kohtadest, kus teda ei peaks selliselt esinema, tekitanud arusaamatust ja küsimusi, kuid uute väidete kontekstis hakkab see üha enam sobituma nonde uute arusaamadega. Aga nagu öeldud, siis pole tegelikult mõnedes piirkondades teostatud aastakümneid (kohati alates meie mõistes moodsa arheoloogia tekkimisest siinmail) ei maastikuluuret ega ka proovikaevamisi. Piirkond on lihtsalt juba ette arvestatud "merepõhjaks".
Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudis on sisuliselt dekaad erinevaid töid ja uuringuid hakanud looma midagi huvitavat.
Kasutaja avatar
Aixc
Liige
Postitusi: 544
Liitunud: 20 Veebr, 2012 12:52
Kontakt:

Re: Elust väikesaartel

Postitus Postitas Aixc »

Suhtlesin paari arheoloogiga ja kohtasin päris uusi huvitavaid seisukohti, mis põhinevad maastikuökoloogide väidetel. Näiteks on tänase seisuga seatud kahtluse alla, et Tõstamaa ja kogu see suur poolsaar, mis algab kuskilt Kõera alt (Matsalu laht) jookseb Lihulani ja sealt mööda Lihula maanteed Pärnuni, et see ala on vee all olnud selliselt nagu seni on väidetud, kui inimasustus Eestisse tekkis. Ehk siis polegi olnud mingit Tõstamaa muinassaart jmt. sealkandis.
See on päris huvitav, sest tänagi kaardile pilku peale visates saame Kasari jõe luhaala ning Antsulusjärve taandumisel tekkinud rabade mõttelisel ühendamisel saarelaadse moodustise. Lihula raba- Tuhusoo kompleks- Nedrema- Urita- Nätsi- Võlla raba- Tõhela ja Ermistu raba ja järved.

Veetaset pisutki kõrgemaks mõeldes ei näe hetkel küll põhjust, miks ei peaks see muinassaare teooria endiselt kehtima?

Pilt
Avatar
Liige
Postitusi: 2226
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30
Kontakt:

Re: Elust väikesaartel

Postitus Postitas Avatar »

Yks kirjutas:Ma saan aru nii, et tegu on uutemate arvutuste ja mudelitega, mille puhul on selgunud, et Eestis ei saa käsitleda maa kerkimist lihtsustatud meetodil, et mingi hetk oli kõik all, vesi peal ja siis hakkas kerkima. Ühesõnaga üha enam on hakatud arvestama ühe või teise kohta mõjutanud hoovuste, loodete, tuulterooside, hetke kliima ja aastaaegade vahetusega nagu ka muuga, mis siis annavadki täiesti erinevad tulemused erinevatele Eesti rannikuosadele.
Edasiarendus Suursaar/Kullas -st (lk 25)?
http://www.tlu.ee/geo2/ASTRA/ASTRA%20pu ... STONIA.pdf
Біси дохнуть, сонце сходить,
Ця земля воїнів родить!
Хай сміливих смерть обходить!
Гуляй, дике поле!
https://www.youtube.com/watch?v=mOOClonYKmc
Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Elust väikesaartel

Postitus Postitas Yks »

Tegelikult on see minu arust erinevate (ja neid töid on ikka massiivselt palju) uurimuste ajal kogunud veendumuste ja andmete tulem, mis on täna pannud maastikuga tegelevaid teadureid üha enam ümberhindama üht koma teist.

Kui sa vaatad näiteks Reimo Rivise, keda ma tean samuti kahtlevat paljudes vanades dogmades just uute tööde valguses, erinevate publikatsioonide ja projektide nimekirja, siis ei ole tegu vaid ühe artikliga sensatsiooni otsijatega:
https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.asp ... 7441&lang=

Samas, teooria teooriaks, kuid ilma seda toetava arheoloogilise leidmaterjalita jääks ta üsnagi teoreetiliseks. Ja nüüd peaksidki ajalooga tegelevad interdistsipliinid mängu tulema.
Kasutaja avatar
Rotalane
Liige
Postitusi: 77
Liitunud: 23 Sept, 2010 13:36
Asukoht: Bordeaux
Kontakt:

Re: Elust väikesaartel

Postitus Postitas Rotalane »

diesel kirjutas:väike vaheküsimus.
kui palju te kumbki olete siia teemasse kirjutamiseks oma aega kulutanud?
ja kas tüdimust ei hakka juba peale tulema?
aitüma!
Yks on ju 24/7 eetris, ei tema tüdi. Juba aastaid nii. Teagi, millest tema end ära elab...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist