www.militaar.net

Tu-22 ja Tu-22M on täiesti erinevad lennukid, millel on ühist vaid indeks 22 (tuleneb sellest, et lennuk oli tiibraketisüsteemi X-22 kandja). Tu-22M ei ole arendatud Tu-22-st, vaid tegemist on täiesti nullist projekteeritud masinaga.

Tu-22 ei ole kunagi Eestis baseerunud, küll räägitakse kirjanduses mingist Tartu lähistel asuvast pommitamispolügoonist.

Tegelikult pole ka sellist iseseisvat mõistet nagu Tu-22, valdavalt kasutati mudeleid Tu-22K (krõlatõi), Tu-22R (razvedovatelnõi) või Tu-22P (postanovshik pomeh).

Mingi uba võis olla selles, et Tu-22M baasil pole olemas spetsiaalset segajaversiooni nagu Tu-22P, kuid vene kauglennuväe strateegia nägi ette kaitstud kohtade ründamisel pommitajate/raketikandjate segaformatsiooni ja on võimalik, et Tartu Tu-22M-e saatsid nt mõne teise üksuse Tu-22P-d ja need tegid seal ajutisi peatusi.

Kogu Tu-22(M) idee oli raske tiibrakett X-22 (H-22) Kingfish. Kõik muud rollid nagu tavapommid jne olid teisejärgulised.

Tu-22M optimeeriti lennuks kuni 3 raketiga (on kolm kinnituskohta) ja lühikese hoojooksu tagamiseks nii raske koormaga oli lennuk muutuvnoolsusega tiivaga. Samuti oli ta optimeeritud lennuks madalal kõrgusel.

Tu-22M on oma nelja alammudeliga IMO kõige löögivõimelisem NL lennuväe masin, sest erinevalt alla 20-st töövõimelisest Tu-160-st oli nende arv loetav massiliseks (sadadega), samas Tu-95-st oli ta oluliselt võimekam.

Strateegilise relvastuse piiramise raames nõudsid jänkid esimese asjana Tu-22M-i õhus tankimise võime kaotamist, sest vahetankimisega ulatus masin opereerima kontinentaal-USA-ni.

Kiiruse/relvastuse/kandejõu suhte kohta on tegu võrreldamatult võimsama masinaga kui nt Tu-95, B-52 jne.

Kapten Trummi jutule on lisada, et TU22M omas statsionaarset segamisaparatuuri. See oli paigaldatud igale masinale. Töötas päris tõhusalt: sisselülitamisel tegi lähiümbruses kõik raadiod ja telekad tummaks. Tean seda, sest olen ise nende masinate peal teeninud. Kui võrd siin oli vaja veel TU22P abi, ei tea, igatahes meie polk ei kasutanud nende abi.

kas räägite sellest Tu-st millel oli suur seen katusel,siis ma ei tea neist midagi.Küll aga olen näinud ühte ülamootoritega tud seal seismas mille mootorite otstes olid punased viisnurgaga "punnid" mis olid ilmselt pandud mootorite kaitseks.See seisis seal ikka pikka aega ja olen veendunud,et seal oli neid kes seda nägid päris palju.Kui võtta aluseks,et polgu hingekirjas oli 15 tu-d siis vahepeal oli ikka neid seal kaunis palju.Tookordsed Leningradi masinad olid ka väga tihti seal.Ma ei tea kas just need lennukid käisid siin treening lende tegemas või olid nad muidu.Tean et osde nende lennukitega isegi kolisid vandid siit minema.Mõtlen sellega vantide endi elamise kola vedamist.

Kiiruse/relvastuse/kandejõu suhte kohta on tegu võrreldamatult võimsama masinaga kui nt Tu-95, B-52 jne.[/quote]
Eriti B-52-ga! No on alles võrdlus!
Aga igasugu elektroonika on B-52G ja-H alati parem!

[quote="fireman"]kas räägite sellest Tu-st millel oli suur seen katusel,
See Tu-126, aretati vist Tu-114D-st? Ebaõnnestunud asi.

... ühist vaid indeks 22 (tuleneb sellest, et lennuk oli tiibraketisüsteemi X-22 kandja).
Väga huvitav teooria! Mis rakette siis Tu-16/-95/-145/-160 küll kannavad?
Ei maksa liialda! X-22 ja T-22 täiesti suvaline numbrite kokkusattumus!
22 prototüüp oli Tu-105

[quote="Kapten Trumm"]Tu-22 ja Tu-22M on täiesti erinevad lennukid,
...Created on the basis of TU-22 a/c the TU-22M supersonic missile-carrier bomber with...
http://www.tupolev.ru/English/Show.asp? ... =65&Page=2
Ära ütle , et firma ei tea mida kirjutab!

Eksisin raketi NATO tähisega

22 ei ole juhuslik kokkusattumus

loe hoolega
AS-4A/B/C 'Kitchen'
Type: Land-attack cruise missile/anti-ship missile/anti-radiation missile
Soviet designation: Kh-22PSI, Kh-22M, Kh-22NA/Kh-22PG, Kh-22MA/Kh-22P, Kh-22MP BuryaDeveloper: Raduga
Lenght: 11.65 m
Diameter: 0.92 m
Span: 3.0 m
Launch weight: 5,770/5,675/? kg
Maximum range: 550 km
Maximum speed: 3,600 km/h
Propulsion: R-201-300 dual-chamber liquid-propellant rocket
Guidance: Inertial/inertial + active radar terminal homing/inertial + passive radar terminal homing
Warhead: 350 kT nuclear/900 kg HE or 350 kT nuclear/900 kg HE
Operational: Entered service in 1971/1968/1974
Platforms: Tu-22K, Tu-22M, Tu-95K-22Initially a branch of Mikoyan, Raduga became an independent OKB in March 1957. The development of the Kh-22 was ordered in April 1958 with the first test launchings in July 1961. There were initially some accuracy problems, but they were solved during development. The active radar guided versions can use the radar of the launch aircraft or the missile's own radar for guidance. The PG radar seeker can lock on to a cruiser-sized target from a distance of 250 to 270 km. The inertial guided versions use the PSI doppler radar to compute distance covered. The passive radar homing missiles have the PGP passive radar seeker with a range of 380 to 350 kilometers. After launch the missile climbs to an altitude of 22,500 meters for cruise flight stabilized by the APK-22A autopilot and then dives into the target at an angle of 30 degrees. Maximum launch range depends on the speed and altitude of the launching aircraft: from a speed of 950 km/h and an altitude of 10 km it is 400 kilometers and from a speed of 1,720 km/h and an altitude of 14 km 550 kilometers. The initial versions of the Kh-22 had a maximum speed of 3,600 km/h, which was increased to 4,000 km/h with the Kh-22M series that entered service in 1974 and 1976. The inertial-guided version has a CEP of 5 kilometers. The boost chamber of the rocket engine has a thrust of 83 kN and the cruise chamber a thrust of 5,9 kN. Total weight of TG-02 fuel and AK-20K oxidizer is about 3,000 kg. The Kh-22B experimental version reached a speed of Mach 6 and an altitude of 70 km during tests in the 1970s. A single missile was carried by the Tu-22K semi-recessed on a BD-294F pylon, whereas the Tu-22M can carry up to three missiles on BD-45 pylons.


Märkad seost?

Mis puudutab Tu-22M väljaarendamist Tu-22-st, siis see on umbes selline seos, et elektrivedur arendati välja lokomotiivist, kuna see oli enne. Konstruktsiooniliselt pole neil mitte midagi ühist.

Võimalik et peeti silmas seda, et Tu-22 kogemuste põhjal ehitatu uuem, parem jne Tu-22M?

Samahästi võime väida, et Mig-23 on ehitatud Mig-21 baasil....

Tu-160 ja Tu-142 pole seda raketti kunagi kandnudki.

Edit: kui lennundustehnilistesse nüannsidesse süveneda, siis muutuvnoolsusega lennuki ning fikstiivaga lennuki põhikonstuktsioon on nii erinev kui see veel üldse olla annab.

Üks vastupidine näide on ka olemas - Su-17, mis tehti Su-7 baasil. Aga selle vahega, et tegu oli kerge lennukiga ning muutuvnoolsusega osa oli suhteliselt väike - tiiva kandekonsool arendati välja vana tiiva konstruktsiooni põhjal. Aga erand kinnitab reeglit.

Muide Tom Clancy raamatus "Red storm rising" on pikk kireldus, kuidas Tu-22M-d ründasid USA laevu kasutades Kingfishi, mis oli tegelikult muu rakett, silmas peeti ilmselt siiski X-22-te.

X-22 on sellepoolest spetsiifiline rakett, et ta eeldab raketi järgi tehtud lennukit, sest üleheliga lendamiseks peab rakett olema pooluputatud asendis lennuki kõhu all.

Sellest ka seos. Tu-22M suudab kanda küll kolme raketti, kuid standardne koorem on siiski 1 rakett (nagu Tu-22-l) - mis eeldab X-22 järgi tehtud lennukit. Sinna alla vist Harpoon või SS-20 ei sobi:


After designing the TU-22, the Tupolev design bureau started working on a new bomber that was based on the TU-22. Initially Tupolev considered modifying the TU-22 by changing the angle of the swept wings and equipping it with more powerful engines. However after developing the design "106" and various analysis, the design did not meet the flight characteristic requirements. Tupolev also developed the design "125". The aircraft was supposed have two VK-6 engines, a range of 4500-4800 km and an operating speed of up to 2500 km/h. The design provided for the use of titanium alloys and advanced electronic systems.
http://www.fas.org/nuke/guide/russia/bomber/tu-22m.htm

Märkad seost?-Ei! Sest Tu-95 lohistab ka X-22! Ja see lennuk loodi ammu enne X-22 (1957)!

Samahästi võime väida, et Mig-23 on ehitatud Mig-21 baasil....--Jutt õige kas mitte E-8 (-21 modi) planeeritud tähistus polnudki - 23!



Muide Tom Clancy raamatus "Red storm rising" on pikk kireldus, kuidas Tu-22M-d ründasid USA laevu kasutades Kingfishi, mis oli tegelikult muu rakett, silmas peeti ilmselt siiski X-22-te.--No TC on alles autoriteet!!!

X-22 on sellepoolest spetsiifiline rakett, et ta eeldab raketi järgi tehtud lennukit, --Kas ikka????????

Sellest ka seos. Tu-22M suudab kanda küll kolme raketti, kuid standardne koorem on siiski 1 rakett (nagu Tu-22-l) - mis eeldab X-22 järgi tehtud lennukit. Sinna alla vist Harpoon või SS-20 ei sobi:--Harpoon sobib igale poole, kui kandja liiga kiire pole!

Jälle lahmid niisama, asja läbi lugemata. X-22 veab Tu-95K-22, mitte Tu-95. Miskipärast jälle number 22. Ja see Tu-95 mudel tuli siiski peale X-22
relvastusse võtmist, mitte enne seda.

X-22 kuulub kolme lennuki relvastusse, ja kõigil 3-l on markeeringus "22". Kas jõuab kohale ükskord

Tu-95K-22 on X-22 kandmiseks kohandatud Tu-95.

Sa loe läbi ja lahmi vähem

Tu-22M tekkis sedasi. Kõigepealt ehitas büroo lihtsalt muutuvnoolsusega Tu-22. Siis tuli välja, et see ei vasta nõuetele. Õhutakistus on liiga suur, kuna mootorid on kerest väljas. Et nõuetele vastata (nõuti kiirust 2500), ehitati täiesti uus masin, tehes täiesti uue plaaneri, mootorid kere sisse, ülehelikiirusega reguleeritavad ühukogurid, uus tiivakonsool.

Analoogselt üritati Mig-21st punnitada kunagi Mig-23e ja Mig-25e. Lõpuks ehitati ikka nullist uus lennuk.

Tu-22 baasil ehitatud prototüüp pole kunagi lennanudki. Selleks ehitati nullist uus lennuk. Ehk Tu-22M


BEAR G - TU-95K22 -- In the early 1970s work began on equipping older existing TU-95K and TU-95KD bombers with Kh-22 air-to-surface missiles and the guidance systems that were used on the Backfire bombers. These older BEAR aircraft configured to carry air-to-surface missiles (ASMs) were reconfigured to carry the new supersonic AS-4 missile in place of the subsonic AS-3. These bombers received the designation TU-95K-22 and carried either one Kh-22M missile under the fuselage or two Kh-22H missiles on pylons underneath the wings. The broad flat nose radome differs in detail from that of the Bear-B and Bear-C, and accommodates the antenna for the Down Beat guidance radar for the Kh-22. The comprehensive defensive avionics suite is evidenced by the numerous radomes and fairings on the fuselage, marking a fundamental shift in survivability ideology. The self-defence armament is correspondingly reduced compared to earlier models. An extended tailcone replaced the tail turret and the dorsal turret was removed entirely, leaving only a single ventral gun turret. First flight tests of the TU-95K-22 took place in October 1975 and by the end of the 1970s re-equipment of the TU-95K started. After operation testing, the TU-95K-22 was introduced into the active inventory in 1982. Several of these reconfigurations (BEAR G) had been completed by 1985. By 1998 more than 45 of these reconfigured aircraft were operational.

Its development began in 1958; tests were started in 1962. The missile was introduced into inventory by the late sixties. Tu-22K, Tu-22M2/M3 and TU-95K-22 aircraft carriers were armed with Kh-22 missile.
Description
Design OKB A.I.Mikoyan / MKB "Raduga"
Type Kh-22
NATO code name AS-4 Kitchen
First launch 1962 --Ja millal lendas esimest korda Tu105/-22?????????????????????
Tu-95 ---millal lendas esimest korda ning X-22 siis polnud haisugi!
Ning- K -tähis oli kõikidel nendel pommitajatel, mis olid suutelised kandama õhk-maa/-meri rakette! Ka Tu-4K oli olemas!!

Würger 190G kirjutas:Its development began in 1958; tests were started in 1962. The missile was introduced into inventory by the late sixties. Tu-22K, Tu-22M2/M3 and TU-95K-22 aircraft carriers were armed with Kh-22 missile.
Description
Design OKB A.I.Mikoyan / MKB "Raduga"
Type Kh-22
NATO code name AS-4 Kitchen
First launch 1962 --Ja millal lendas esimest korda Tu105/-22?????????????????????
Tu-95 ---millal lendas esimest korda ning X-22 siis polnud haisugi!
Ning- K -tähis oli kõikidel nendel pommitajatel, mis olid suutelised kandama õhk-maa/-meri rakette! Ka Tu-4K oli olemas!!

No jälle ei ole lugenud
Tu-95 peale X-22 ei sobi. Sobib aga Tu-95 K-22 peale, mis tuli välja peale X-22 tulekut.

Tavaline Tu-95 ei suuda X-22 kanda, sest puuduvad spetsiaalsed riputuskohad ning puudub juhtimisaparatuur.

Tu-22 ja X-22 katsetused käisid paraleelselt. Prototüübi esmaslend oli 21. juunil 1958. Seejuures Tu-22K hakkas tulema 1965.

Tu-22 arendati algusest peale kui ülehelikiirusega tiibraketikandjat perspektiivse X-22 raketi kandmiseks. Punkt.

K tähis võib olla, kuid mitte K-22 tähis.

Kordan, et sa aru saaks. X-22 kuulub vaid kolme lennuki relvastusse, Tu-22, Tu-22M ning Tu-95 K-22. Saad sa aru, millele 22 viitab?

No aitab vast sellest suht mõtetust vaidlusest. Sama indeksi kasutamine mõlemil lennukil oli siiski teistest põhjustest, kui lihtsalt samad raketid relvastuses.

Siin toodud ära mõlemad versioonid, mida ka mina kuulnud olen - strateegilise relvastuse piiramise leping ja soov jätta lennukist mulje kui olemasoleva modifikatsioonist.

The first prototype, Tu-22M0, first flew 30 August 1969. The resultant aircraft was first seen by NATO around that time. For several years it was believed in the West that its service designation was Tu-26. During the SALT negotiations of the 1980s the Soviets insisted it was the Tu-22M. At the time, Western authorities suspected that the misleading designation was intended to suggest that it was simply a derivative of the Tu-22 rather than the far more advanced and capable weapon it actually was. It now appears that Tu-22M was indeed the correct designation, and the linkage to the earlier Tu-22 was intended by Tupolev to convince the Soviet government that it was an economical follow-on to the earlier aircraft. Actually, the fore gear leg and the bomb bay cover were inherited from the original Tu-22. (Much the same happened in the U.S. in the 1950s with aircraft like the Lockheed F-94C Starfire, originally F-97, and the North American F-86D Sabre, originally the F-95.)

Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/Tu-22M

Miks lennukile algul Tu-22 nimeks pandi - seda küsige vana Tupolevi või tolleaegsete sõjaväe juhtide käest.

BTW SALT 1 leping mis erinevalt SALT 2 ka ära ratifitseeriti mõlemilt poolt seadis ka piirangud tuumarelvakandjateks arendatavate lennukitüüpide arvule, sestap usun mina rohkem esimest versiooni...

strateegilise relvastuse piiramise leping ja soov jätta lennukist mulje kui olemasoleva modifikatsioonist.

Kui mina 30 aastat tagasi kroonurada käisn olid TU-22M1 ja M2 uued ja salajased masinad, isegi nii uued, et osa hooldustöid lubati teha vaid tehase spetsialistidel (dorabotšiki), sõjaväe mehaanikuid-tehnikuid ligi ei lastud. Siis oli sõjaväelaste seisukoht just selline nagu ülal kastis toodud. Kuid Backfire juures võib leida ka mõningaid ühiseid jooni TU-22 nagu nina kuju (M1, M2, M3 ninakuju muutus), kiilu ülaosa kuju ning identne esitelik. Aga kui soovite antud teemal edasi vaielda, siis võiks uue teema avada, jutt läheb Tu-4 teemast juba liiga mööda.

Poolitasin teema. Nii et jätkuva tahtmise korral võib vaidlust jätkata