www.militaar.net

Läbi viimaste aastate on endise NL riikide aviaatorid pakkunud teede kohal rahvale rõõmu. Küll on kaamerad tabanud helikoptereid, aasta-kaks tagasi oli uudiseid Su-24 tee kohal üliväikesel kõrgusel kulgemisest. Aprillikuu üheteistkümnendal päeval pakkusid Valgevenes rahvale silmarõõmu ründelennukid Su-25, mis ilmselt peagi algavate õppuste raames maanteedele maandumist harjutasid.

http://www.youtube.com/watch?feature=pl ... uctjetNdpM

Taolised harjutused näikse Valgevene õhujõududes päris rutiini kuuluvat...

http://vladimir-krm.livejournal.com/125290.html

Kõik see näitab piltlikult väidete sõjaolukorras lennuväljade purukspommitamise ja sellega seoses lennukite kui relvade lahingutingimustes opereerimise perspektiivituse savijalgadel seismist.

Maanteede kasutamine stardi-ja maandumisradadena pole Vene / N.Lidu lennuväele mingi harjumatu asi. Isegi lennukeid projekteeriti niiviisi, et nad suudaks maanduda väga halbadel Arktika lennuradadel, rääkimata siis asfalteeritud maanteest.

Eestiski oli nn Vatla air strip, millel punakotkad paar korda aastas harjutasid. Ehkki tsiviliste püüti sealt õppuste ajal eemale hoida, oli kohalike poisikeste tõrjumine üsna lootusetu üritus ja ega seda vist ka väga tõsiselt võetud kui nad veidi kaugemalt vaatasid
Üks kohalik eestlane kirjutab oma tolleaegsetest kogemustest Hollandi lennundushuvilise saidil :

"A gunmen was making sure we remained at a safe distance.
The coolest thing I saw were the jets taking off with afterburners and practicing landing.
They had markers which the pilots basically touched upon landing.Talking about precision.

They cleaned the strip with special equipment before each training - I guess it was to avoid having any debris enter the jet engines and inspected basically every inch of the pavement.

The strip goes slightly uphill westwards and the planes usually landed from the east."

Hollandi sait on huvitav, ka Eesti kohta on seal kenasti materjali koos piltidega. Ma ausalt ei teadnudki, et meil on niipalju mahajäetud lennuvälju.

http://www.ronaldv.nl/abandoned/airfields/EN/index.html

vanasti oli Tartu-Narva mntl ka samasugune "maandumisrada"

Üks sirge ja lai teelõik algab Võru linna piirist (Rõuge ja Sänna poole sõites), mille kohta juba nõukaajal räägiti, et on varulennuväli.

See Hollandi sait on muidu päris hea, aga osa infot kuulub pigem naljarubriiki, näiteks see:
Because Raadi airfield had become a secret air base, the city of Tartu and its surrounding were closed of from the outside world by the Soviet military.

The people of Tartu were permitted to meet with friends and family once a year at a facility outside Tartu, under explicit orders not to talk about the air base or even mention its name.
Ei olnud Tartu midagi nii kinnine linn, minu vanematel näiteks käis 1975. aastal üks sugulane USA-st külas. Võrumaale, tõsi küll, turiste raketibaaside tõttu ei lubatud (kuigi mõned siiski poolsalaja käisid). Ja see, et tartlased ainult korra aastas sõprade-sugulastega kokku võisid saada... Polnud linnapiiril miilitsapostegi. Igaüks, olgu ta siis Jõgevalt või Vladivostokist, võis vabalt tulla ja minna.

Karmilt suletud linnu oli ju tegelikuses kaks, Paldiski ja Sillamäe. Pluss veel muidugi suhteliselt teraselt passitav põhjarannik. Seda siis minu kogemusest Viimsist ida poole. Vabandust OT pärast.

Lemet kirjutas:Karmilt suletud linnu oli ju tegelikuses kaks, Paldiski ja Sillamäe. Pluss veel muidugi suhteliselt teraselt passitav põhjarannik. Seda siis minu kogemusest Viimsist ida poole. Vabandust OT pärast.

Ei olnud ka Sillamäe nii väga kinnine. Mul ema rääkis, kuidas nad autotäie rahvaga Leningradi sõites otsustasid ka Sillamäelt läbi käia. Aasta oli ilmselt '72 või '73. Tee ääres liiklusmärgid ja sildid väljas: "sissesõit keelatud!" No mis siis ikka. "Volga" tee äärde seisma ja jalgsi edasi. Uudistasid veidike linna ja käisid poodides (üks tol korral ostetud ilus sinine lillevaas seisab praegugi toas riiulis). Alles pärast, kui tee äärde jäetud auto juurde tagasi jõutud, olnud seal juba miilits ootamas. Viidud kogu seltskond jaoskonda. Küsitud nimesid. Aga kuna kõik olid sugulased, siis ka kõigil viiel inimesel ühesugune perekonnanimi. Miilitsad juba tigedad, et lollitate või? Dokumente polnud ka kõigil kaasas, ainult roolisolijatel juhiload. Miilits ikka küllalt kuri, et see ju kinnine linn jne. Neile vaieldi omakorda vastu, et mida siis valesti tehti? Teeääres oli ju silt "sisseSÕIT keelatud". Ja nemad korralike kodanikena jätsidki auto sinna ja liikusid edasi jalgsi. Oma paar tundi hoitud miilitsas kinni, siis lasti tulema. Trahvid lubati küll töökohtadesse saata, aga ei tulnud kellelegi midagi. Nii see intsident lõppenudki. Küllap tee äärde jäetud auto tähelepanu äratas. Oleks nahaalselt läbi sõitnud, poleks ehk midagi juhtunudki.

Jah, ma olen Tartus elanud kõik oma 54 eluaastat ja ei märganud küll, et see oleks karmilt suletud. Ega turismigruppe siia küll kuigipalju toodud stagnaajal, kuid Tallinn - Tartu bussides ei küsinud keegi kordagi dokumente, ka rongis võis igaüks sõita täiesti vabalt.Ka miilitsaid polnud Tartus rohkem märgata kui mujal Eestis.Sõjaväepatrullid tsiviiliga ei tegelenud, nema jälgisid rohkem seda, et keegi soldat poleks hüppes või sigalakku täis end kamminud.

Kõige rohkem võmme Tartus olen korraga näinud siis kui peeti ülikooli juubelit 1982.a. Rahvas rääkis, et miilitsauputus tuli sellest, et kohale pidi saabuma Rootsi kuningas.Seda oodati suure ärevusega . Kuid minu arust ta jäigi sel korral tulemata, kes tuli, oli hoopis Karl Vaino.Ja mingi NSVL kõrghariduse minister vms.

Ja kuskil Gorba-aja glasnosti tuhinas tehti isegi Raadi lennuväljal avatud uste päev ! Ma ise seal ei käinud, kuid rahvast olla olnud murdu. Eks eriti teismelistele valmistas põnevust suurt supersonic pommitajat lähedalt vaadata, käega katsuda ja isegi hetkeks juhikabiinis istuda.
TU-22M3 on muide hävitava relva kohta harukordselt ilus lennuk
Vana Tupolevi kontseptsioon oligi selline, et kui lennuk on väliselt ilus, siis ta ka lendab hästi. Koledad ja värdjalikud disainid ei läinud tema büroos üldse läbi, seni kuni vana ise veel roolis oli


Võib olla kindel, et eestlastel sellist pommitaja näpuga katsumise võimalust enam ei tule. Isegi kui Ämaris maanduks näiteks B 1 Lancerite eskadrill mingiks NATO õppuseks, ei usu ma ilmaski, et sinna niisama huvilisi lähedale lastaks .

See vist ongi nõuka-aja fenomen, et vaatamata organite ja kõva käe survele tegelikult ühesugust kõva korda igal pool ei eksisteerinud. On ka mul eksursioonil õnnestunud MiG-i kabiinis istuda ja stardiraja ligidalt startivaid lennukeid vahtida - ja hulk aega enne glasnostit. Näib, et see sõltus kohalikust komandörist ja veel mitmest asjast.

Eks muidugi Tartus tähendas see tsetseenist komandör ka natuke, mitte kõik väikerahvuste esindajad N.armees suurvene derzaavat hinges ei soojendanud.

Samasse zanrisse lähevad ka eesti meeste demblialbumite fotod teemadel, mis just väga avalikud ei tohiks olla, eks pilte sõjatehnikast, varustusest jne jne on väga paljudes kodudes olemas. Eks need fotod ilmutati kah väeosas ära, mitte ei viidud filmirulli kirsakontsa sisse peidetuna väravast välja.

Jah, Tartu lahtiste uste päeva tehti vist kaks korda koguni. Ikka päris nõukaaja lõpus. Ega muidu see objekt nii koleturvatud nagu ei olnud, kuskil sai pommiteoks magneesiumi näpatud ja ujumiseks hiigelsuuri õhukumme jne. Mingit eriturvatsooni polnud kuskil, Tartu oli linn, nagu iga teinegi, ei mingeid kontrollpunkte, isegi mitte haisu. Lisaks superpommitaja puutumisele ilmselt enam ei kuule keegi ka nii raju müra, kui just Ameerikasse kuhugi kosmodroomi aia taha ei reisi. Need levinumad müraterroristidest hävitajad, mis siin-seal paiknesid, samuti ka praegu paraadidel osalevad NATO lennukid teevad TU22m pikse kõrval haledat kärinat.

Jätkates Vene sõjalennukite teemat, on nüüd kahinat tekitanud Vene pommitajate visiit ja "lihavõtteõppus" Rootsi piiride lähistel, kuid siiski neutraalses õhuruumis. Esialgu väideti, et oli vaid 2 TU22M3 pommitajat ja hävitajad SU-27, nüüd öeldakse, et aktsioonis olid ka superpommitajad TU-160, kõige moodsamad, mis venelastel üldse on olemas.Kõige suuremad pommitajad üldse maailmas

http://www.postimees.ee/1211304/rootsi- ... aru-parida

Olgu või neutraalvete kohal, provokatsiooni maik on sel ikka juures. Külma sõja kombed tulevad vägisi tagasi.Ja eks venelastel oli ehk isegi üllatav kogeda, et Rootsi hävitajad õhku ei tõusnudki, ehkki Vene pommitajad olid piirist vaid 30 km kaugusel ja pöörasid ümber viimsel hetkel.

Muide, Postimehe artikli juurde pandud pildis üllatas mind, et TU-160 maandub pidurduslangevarjudega ? Kas see on neil tavaline praktika või ainult siis kui maandumisrada kipub napiks jääma ?

Saksa Liitvabariigi õhujõud oli vanasti koht, kus ohtralt madallennuga tegeleti - põhjuseks siis osside juures asuv rohkearvuline radaripark.
Sel põhjusel ka F-104 sellise kuulsuse omandas, et sakslased kasutasid teda autori kavandatud high-altitude interception'i asemel madallendudel JaBo'des, kuna masina lennuomadused olid pehmelt öelda riukalikud, siis sellest ka tohutu avariilisus. Ja uskuge või mitte, lennati ka metsasihtide kohal puulatvadest madalamal, võibolla 15-20 meetri kõrgusel, fotosid netist leiab vist tänapäevani.

Väga madalate kõrguste jaoks on kõige parem asi korraliku ette-alla vaatega kabiin, müts maha nende MiG-21 raiderite ees, kes varulennuväljadel maandusid, kui sinna kabiini istute, selgub, et väljavaade on pehmelt öelda piiratud (ja ega sellise napi ja terava tiivaga see maandumiskiirus kah just ohutute killast pole).