www.militaar.net

Kuperjanovi pataljon ja Võru maleva kaitseliitlased pidasid Võru linnas lahingut:
http://www.vorumaateataja.ee/index.php/ ... ahinguvali

Möh, mis? Õppus juba läbi või? Jälle unustati mind positsioonidele maha
Eks seal oli see lahing ikka ka otsapidi Võru linnast väljas ning oli ka teisi peale KUPi ja Võru KL meeste.

Mis muljed siis inimestel asjast jäid? Kes see siis lõpuks võitis?
Esimene päev kohtusime ajateenijatega, pidasime lahingut ja nad ajasid meid metsast välja. Teisel päeval õnnestus meil (KL) ajateenijad metsast välja ajada, kolmandal päeval tuli mingi RMK metsamees, oli väga vihane et me istikuid lõhume ning ajas meid kõiki metsast välja.

allatah kirjutas: Esimene päev kohtusime ajateenijatega, pidasime lahingut ja nad ajasid meid metsast välja. Teisel päeval õnnestus meil (KL) ajateenijad metsast välja ajada, kolmandal päeval tuli mingi RMK metsamees, oli väga vihane et me istikuid lõhume ning ajas meid kõiki metsast välja.

Kui linnas oleks selline stsenaarium jätkunud, küllap oleks tulnud kojamees ja kõik laiali peksnud Teadaolevalt võitis siiski KL, kuna "kollased" üle jõe ei pääsenud, va jooksusillad, mis olidki demoks.

Delhvi pildid kah aga õige järjestus on tagant ette.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... LqXDwilV2w

Teadaolevalt võitis siiski KL, kuna "kollased" üle jõe ei pääsenud, va jooksusillad, mis olidki demoks.

- kas nii ei võnud olla, et lahingu või selle osa võitis see, kes pidi vastavalt väljaõppe eesmärgile võitma (et tekitada väljaõppe olukorda). Nii võidavad mõlemad pooled kõige rohkem

allatah kirjutas:Esimene päev kohtusime ajateenijatega, pidasime lahingut ja nad ajasid meid metsast välja. Teisel päeval õnnestus meil (KL) ajateenijad metsast välja ajada, kolmandal päeval tuli mingi RMK metsamees, oli väga vihane et me istikuid lõhume ning ajas meid kõiki metsast välja.

Hea kirjeldus

tiith kirjutas:

allatah kirjutas:Esimene päev kohtusime ajateenijatega, pidasime lahingut ja nad ajasid meid metsast välja. Teisel päeval õnnestus meil (KL) ajateenijad metsast välja ajada, kolmandal päeval tuli mingi RMK metsamees, oli väga vihane et me istikuid lõhume ning ajas meid kõiki metsast välja.

Hea kirjeldus

Kõik uus on põhjalikult unustet vana...70-ndate lõpul kirjeldati samamoodi sakslaste võitlust partisanidega, kus kolmandal päeval saabunud metsnik vaenupooltele tappa andis.

kas nii ei võnud olla, et lahingu või selle osa võitis see, kes pidi vastavalt väljaõppe eesmärgile võitma (et tekitada väljaõppe olukorda). Nii võidavad mõlemad pooled kõige rohkem

See on tegelikult selline laiem küsimus, et kui õige on teha õppusi selliste ettemääratud stsenaariumite järgi, võibolla oleks õige ikkagi jätta lahtiseks - võidab see, kes oma eesmärgid saavutab? Sellise praktika juurutamine lõpetaks vast ka mitmed fantaasia-zanrid, mida ettekirjutatud stsenaariumiga õppustel endiselt praktiseeritakse ja võibolla tekiks mõnevõrra realistlikumad vaated väljaõppe sisule, varustusele-relvastusele jne?

Stsenaariumi lahti jätmine tähendaks läbu ja karvupidi kokku minekut. Samuti vahekohtuniku kohalolu iga väikese üksuse juures, ning väga head omavahelist koostööd. Nimetatud õppusel oli vahekohtunike omajagu, aga vahepeal siiski rõõmu keelata, kui kuulipilduja otsetule alla frontaali tehti.

Kui eesmärk oli teha KL-lastest Kupile lollid sihtmärgid ja avalik show, siis oli kõik õige.
Praktilises elus oleks pidanud Kupi ründama teel lahinguväljale, teel Taara kasarmust Võru-Rõuge maanteele või seal raudteeülesõidul.
Selline suurema üksuse pihta plärtsutamine lõpeb päriselus ikka väiksema üksuse hukka saamisega, sellisest madalast ojast ülesaamiseks ei hakka keegi tule all seal jooksusillaga sebima, vaid leitakse ülepääs või sumbatakse läbi vee sealt läbi ja lüüakse need KL tegelased kasti.

Kui keegi arvab, et väljaõpea peakski olema selline, siis tuleb tõdeda, et arvaja pole Afganistanist s***** õppinud.

Trumm - on olemas kahepoolsed õppused. Palun väga. Aga kui sul pole näiteks laserveste, siis ei saa sa mitte kummagi poole tugevusest hinnangut. Samuti ei saa sa üksust panna nendesse väljaõppe olukordadesse, mis kõige vajalikumad on. Kahepoolsel õppusel võivad mehed istuda kaevikutes nagu I maailmasõda ja nad õpivad ... essugi. Ja palun ära hakka Afganistanist rääkima. Ära räägi ka sellest, et vaadake päris elus selgub tõde kohe kiiresti .... Parem kui sa üldse vähem räägiksid igal jumala teemal.

Praktilises elus oleks pidanud Kupi ründama teel lahinguväljale, teel Taara kasarmust Võru-Rõuge maanteele või seal raudteeülesõidul.

- kohe päris kindlasti ei tohiks tekkida olukorda, kus Kup RÜNDAB OMA KASARMUTEST! Kas Võru linnas üldse mingeid lahinguid pidada on iseasi. See oli õppelahing ja väga õige koha peal.

Noh, nende laservestide taha ei saa ka pugeda
Saab ka vahekohtunikega, kes EI VAHETA omavahel infot üksuste asukoha, lõunapausi jne kohta ja kes EI TOLGENDA helkurvestis püstijalu kramplikult maskeerunud üksuse positsioonil (küllalt nähtud).

Mul tuleb meelde lugu mida kuulsin. Skaudid tegid ajateenijatele vastutegevust. Ajateenijad kuulsid kohtuniku vestlust teisega. Skaudid olid kuskil vee sees ajateenijate poole hiilinud ja võeti maha.

Küsiks siis suurte sõjandusekspertide arvamust, kuidas oleks pidanud siis Võrus õigesti sõdima?

Essa ekspert
Ma arvan, et nii oligi õige nagu Võrus sõditi. Üks major telekast ju ütles, et tarkust tuli juurde. Järelikult tehti õigesti.

Intrigeeriks siis veidi veel.
Kujutage ette mitmepäevased õppuseid, kus tahetakse kahte erinevat lahinguliiki läbi mängida.

1. Harjutuse eesmärk: kohtumislahing
Vastamisi üks kompanii ja üks pataljon. Kumbki saab ülesandeks liikuda 15km ja asuda mingis alas kaitsesse. Vastase kohtamisel tuleb ta siduda.
Mõlemal poolel on vahekohtunikud. Mõlemad pooled saavad liikumiseks marsruudid. Üks pool aga kaalub ja planeerib liiga kaua. Ütleme, et kompanii läheb liikuma ja jõuab oma eesmärgini vastasega kontakti saavutamata. Asub kaitsele. Kompanii ülem - tubli mees. Mõtles kiirelt. Tegutses otsustavalt ja oskuslikult. Küllap oleks nii juhtunud ka kohtumislahingu. Pataljoni ülem ühes staabiga on tainad. 1:0 kompanii kasuks.

2. Harjutuse eesmärk: kompanii kaitselahingus
Kompanii asub kiirelt kaitsele, kõik relvad on laitmatult paigutatud, koostöö korraldatud. Pataljon ründab. Kaitse on super ja vahekohtunikud 30 meetrist lähemale ei lase. Pataljon ei leia võimalusi läbimurdmiseks, läbiimbumiseks, möödumiseks ... saab muudkui kaotusi. 36h pärast on pilt selge. Kompanii kaitse peab. Kaotusi eriti pole. Põhipositsioone ära pole antud. Vahekohtunikud kinnitavad - kompanii kaitse on superluks, pataljoni tegevus on naeruväärne. Ahjaaa - imitatsiooni, ja möllu on vingelt. Kõik see mees ütleb, sedasi pole elus andnud ... 2.0 kompanii kasuks

Nelja päeva manöövrite tulemusel on kompanii mot laes. Pataljonil soovitatakse minna koju õppima. TAINAD!

Küsimus:
Kas kompanii õppis/harjutas kohtumislahingut?
Kas kompanii õppis/harjutas kaitselahingut?
Kas kumbki ülem harjutas otsustamist?
Lahinguplaani muutmist?
Jõudude ümberjaotust?
Relvaliikide koostööd?
Kumb ülem õppis rohkem?

Ja kuna Trumm mulle närvidele käib siis: mida teha õppuste eest vastutanud kpt Trummiga?