Ma arvan, et Eesti keskmisel reservväelasel ei pea iga hinnast eest isikliku standardvarustuse hulka kuuluma kaasaegseimad ja parimad saapad, igasugused ülipeenest kangast vestialused särgid, frentšid ja joped, parimad kaitsekindad, camelbackid jms asjad, mis moodustavad ilmselt päris kenakese osas sellest Austraalia sõduri 27 700-taalasest paketist. Need on sellised nice-to-have mugavusasjad, mis mõjutavad ilmselt isiklikku mugavust ning võibolla ka mõne üksiku profisõduri enesevõrdlust liitlastega kuskil Camp Bastionis, kuid allüksuse lahinguvõimet need reaalselt ei mõjuta.
Noh, tegelikult on meie armees need sõduri vajadused asi, millest kõrgemates staapides jms lihtsalt üle lastakse.
Näiteks selline lihtne asi nagu sokid - see saast, mida välja jagatakse (eriti RÕKideks) ei kanna kriitikat, mingid arusaamatud puuvillased paksud vorstid (ostetud odavaimalt pakkujalt), sünteetilised "villased sokid", mille jalgasaamisega on raskusi, rääkimata nt aluspesu kehvast kvaliteedist. Kummalisel kombel Prisma sooduskorvist ostetud trussikud või T-särgid ei veni selliseks vormituks elemendiks nagu KV bokserid ja sobled. Kuigi teoorias koostis sama. Siinkohal polegi jutt corest ja värgist, vaid sellest, et ka konventsionaalset (puuvillast, villast jne) varustust ostetakse ikka täielikku saasta meil. Pannes jalga nt Prisma pesuletist ostetud 15-eurosed bokserid, samast pärit 8-eurose t-särgi ja kui saaks veel Matkaspordi 12-eurosed matkasaapa sokid, on kohe kuivem ja muretum tunne olla, need asjad miskipärast ei haise hingematvalt 24 tunnise higistamise järel. Probleem näib vist olevat selles, et Prisma natuke valib ka kaupa, aga KV LogK ostab "parimalt pakkujalt".
Teine asi, millest ma üle ei saa, on ostetavad saapad. Praegugi jagatavad Sloveenia ja Poola "dessantsaapad" on täielik äpardus.
Muidugi ei tea, palju paarist makstakse, aga 80 eurosed Batesi sünteetilised (cloth-leather) saapad on vähemalt suvel jalas terve valgusaasta paremad.
Kel raha on, ostke endale ise.
Tõenäoliselt pole igale jumala reservväelasele mõistlik anda ka punatäpp-sihikut, suurendust, isiklikku öövaatlusseadet ja isiklikku sidevahendit – ilmselt ei oska ta neid vidinaid pärast aastaid reservis olekut niikuinii kasutada
Sellise kommentaari kirjutajal on isegi õppuse tasemel operatiivkogemus= null.
Jutt on eelkõige sidest ja öövaatlusest.
KL mehed näiteks kasutasid KT-l üsna mitmel puhul isiklikke raadiosidelahendusi, esiteks nende kroonu jaamadega on endiselt nagu on ja teiseks neid kroonu jaamu kuulab vastane agaralt ka pealt.
Ilma öövaatluseta (kasvõi 1 per jagu) üksus on öösiti öövaatlusega vastase vastu nagu tiiru märklauad, nad ei saagi aru, kust vastane tuleb või mis toimub.
Proovitud, nähtud. Isegi tsiviilkasutuse öövaatlusseade on parem kui eimidagi.
Küll aga ei hoiaks ma raha kokku selliste asjade pealt, millest reaalselt sõltub lahinguväljal sõduri ellujäämine või hukkumine ning seetõttu ka üksiksõduri võitlusmoraal ja üksuse võitlusvõime ja jätkusuutlikus tervikuna – ehk individuaalsed kaitsevahendid: tasemel kiiver, tasemel kuulivest ning sellised allüksuse sidevahendid, mis tagaksid reaalse juhtimise ja võimaluse tuletoetust tellida.
+1, kõik õige.
Ainult - KUS on need aastaid lubatud kuulivestid...?
Selles mõttes on Iisraeli näide väga ilmekas, et nende reservväelaste vormiriided ja saapad ja mõnikord ka kandesüsteemid on tõesti noa-aegsed, kuid igal mehel on peas korralik kiiver, seljas kuulivest, allüksustel on korralikud sidevahendid ja päris paljudel reservväelastel automaadi küljes ka mingit sorti täiendav sihtimisseade. Sama kehtib ka Soome arvuliselt pideva kahaneva reservväe kohta, kes teatavasti valmistuvad samasugused konfliktiks nagu meie.
Meie vormide arendustegevuse kohta on oma arvamus (jätan siinkohal trükimusta kulutamata).
Iisraeli paremus avaldub ilmselt selles, et eri põlvkondade vormid (need teeleherohelised) on väljanägemiselt enamvähem sarnased ja üksus pole nagu batko Mahno "armee", kus iga võitleja on isemoodi riides. Et RÕKis näeb viite eri vormi, pole normaalne.
Olen nõus, et sõdurite isikliku varustuse tuunimisega on hakatud läänemaailmas kergelt üle pingutama, aga korra võiksime ikka mõelda selle peale, et miks me saadame Afganistani madala intensiivsusega assümeetrilisse sõtta tipp-varustusega kaitseväelae, aga arvame, et Eesti reservväelane saab kõrge intensiivsusega konventsionaalses konfliktis hakkama ka Rootsi plekk-kiivri ja parimal juhul 20 aastat vana Iisraeli õhukese killuvestiga?
Kõik õige, ainult see tasakaalu küsimus.
Kui endiselt ei jätku KV SA koosseisu toetamiseks elementaarseid asju nagu miinipildujad ja järelveetavad haubitsad, ei anna selle asemel isiklikule varustusele panustamine meile eriti suurt lisaväärtust. Soomlased või juudid võivad seda vabalt teha, sest nende relvajõudude üksuste tulejõud on meiega (vastavas proportsioonis off koors) ikka kolossaalne. Kui sul vastase peatamiseks kuskil peasuuna pudelikaelas massiivset suurtükituld ja massiliselt juhitavat rakettrelvastust kasutada pole, ei päästa ka need kevlarkiivrid ja kuulivestid suurt midagi. Need vedelevad peagi lahinguväljal ja nende kandjad, nähes lahingu lootusetust, on ammuilma otsinud endale omal initsiatiivil rahulikuma koha.
