Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[Smith]

Looduse, maavarade ja rahalisest seisukohast ei poolda, aga kui juba niikuinii tuleb, siis rekkade vähenemine maanteedel
vähemalt tugev positiivne külg sellel pompoossel projektil.
Kui asi korralikult läbi mõelda, saaks euroopa suunalist transporti veokitel kõvasti vähendada.

[OLAVI]

Eriplaneeringutest puudutatud isikute hulk järjekordelt suurenes, nagu varem ennustasin:

Kirja said ministeeriumilt umbes 140 000 inimest, kelle kinnistu jääb planeeringu alale.

https://www.err.ee/1608896000/riik-saat ... neeringust

[isakene]

Eriplaneeringutest puudutatud isikute hulk järjekordelt suurenes, nagu varem ennustasin:

Kirja said ministeeriumilt umbes 140 000 inimest, kelle kinnistu jääb planeeringu alale.

https://www.err.ee/1608896000/riik-saat ... neeringust

...et selle raudteejupi planeeringualal elab suurusjärgus 1/10 Eesti elanikest...?

[wolfgang]

Planeeringuala pannaksegi julmalt suur, tavaliselt. Nt. ühe pm. punktobjekti puhul, terve maakond ja veids teistki. “Et oleks mille vahel valida”. Tavaliselt on ka kolm trassi/asukoha varianti. Ja siis, väiksema projekti puhul, mingil 150 lk. arutatakse miks just variant I kõige paremini sobib. RB puhul mingi 2500 lk. ma arvan. Niiet ses vaates 10% rahvast ei ole nii veider. Kui arvestada, et trass peab kulgema läbi terve riigi siis on planeeringuala joonistatud, no ütleme Noarootsi - Ikla läänest ja mingi Kaberneeme-Mõisaküla idast, vahele tõenäoliselt.

[Kapten Trumm]

Olles ise ka puudutatud isik, siis enda kohta võin öelda, et see "ringraudtee" planeeringuala on pandud üsna vaba käega (maakeeli suvaliselt) ega klapi eriti kokku tegelikkusega. Meie külas on raudtee koridor juba olemas (olemasolev üherööpmeline Paldiski-Keila liin) ja sinna kõrvale on ilmselt mõistlik ehitada teine taoline ning rahvamasside miiting jääb ära

Samas meie juures on planeeringuala tõmmatud kuni Lahepere laheni välja, milleks...? Et rohkem inimesi häirida? Otse merekaldal on Tallinna ringtee (mida ka kunagi tahetakse laiendada - mida saab teha sisemaa poole), siis on 800 m metsa ja elumaju, siis tuleb Baltic Conntectori gaasitoru ja kaks 10 kV kõrgepingeliini, mis asendatakse lähiaastail 330-ga (vastav planeering juba kehtib). siis on jälle natuke metsa/majasid ja siis tuleb olemasolev raudteekoridor koos Põllküla jaamaga. Mis iva seda "ala" mereni viia on, jääbki segakseks, selge see, et ainus teostatav koht ongi olemasolev raudteetrass, kuhu saab teise liini juurde panna (analoogselt ehitati kahe rööpmepaari peale eelmisel aastal raudtee Pääsküla kandis).

On selge, et see koridor sinna kitsusesse Tallinna ringtee ja kõrgepinge/gaasitrassi vahele tulla ei saa, sest samal "kursil" on natuke Keila poole Kloogaranna suvilapiirkond.

[teeline35]

Ei osanud mujale panna;
https://www.err.ee/1609066250/eesti-par ... -kohta-aru

Eesti võimude kinnitusel ei ole siiani kolme Balti riiki läbiva maantee Via Baltica läbilaskvusega probleeme olnud, kuid hiljuti päevakorda tõusnud ummikud Salacgriva silla ületamiseks ajendasid transpordiametit ikkagi Lätilt selle kohta aru pärima.

See jama on seal kestnud juba üle aasta. Põhjuseks

Salacgriva küla läbival Via Baltical asuv sild üle Salatsi (läti keeles Salaca) jõe on olnud aastaid renoveerimata ja sellel tekivad suurema liiklusega perioodidel ummikud, kuna silla alanenud kandevõime tõttu lastakse sinna alates eelmise aasta algusest korraga peale ainult ühes suunas liikuvad sõidukid ning teisele poole suunduvad autod peavad seni foori taga ootama.

Mul tekkis juba hulk aega tagasi küsimus kuidas hakkab võimaliku konflikti korral toimuma varustuse ja tehnika liigutamine Eesti-Läti- Leedu vahel. Seda enam, et Lätlased senimaani Balti riikidest sõjaliselt kõige mannetumad ning kõige rohkem abistamist ootavad!

"Loodame riigi toetusele, oleme korduvalt pöördunud ka ministeeriumi poole ettepanekuga anda see sild riigi omandisse, kuid seni on sellest keeldutud. Aga me peame mõistma, et see on rahvusvahelise tähtsusega sild, kuulub Euroopa Liidu TEN-T transpordivõrgustikku. Muidugi kannatab kohalik kogukond, kuid nagu me teame, läbib seda ka rahvusvaheline liiklus, nii militaar- kui ka tsiviiltransport," ütles Strauberg.
Nüüd loodab Läti saada silla renoveerimiseks toetust Euroopa Liidu militaarmobiilsuse fondist, ütles ministeeriumi transporditeemade aseriigisekretär Ligita Austrupe.

Ega paha ei teeks kui suur transiittee üldse Kilukülast mööda viidaks.

[maksipoiss]

Eesti võimude kinnitusel ei ole siiani kolme Balti riiki läbiva maantee Via Baltica läbilaskvusega probleeme olnud, kuid hiljuti päevakorda tõusnud ummikud Salacgriva silla ületamiseks.

Olukord Pärnu ja Tallinna vahel on ainult natuke parem ja see palagan seal sillal käis juba eelmise talve alguses

[Rebane11]

Kestis juba palju varem. Ma 12-15 aastat tagasi pidin käima 2 korda kuus Vilniuses, siis ehitati neid peale sõite ja maha sõite- tund pidi ikka varuks olema. Mõned korrad pidi üldse Kegumsi kaudu ringi sõitma.

[teeline35]

Olukord Pärnu ja Tallinna vahel on ainult natuke parem ja see palagan seal sillal käis juba eelmise talve alguses

Kisub juba liikluskorralduseks ära, aga kas tõesti on Tallinn-Pärnu vahel iga päev mitmekilomeetrised ummikud ja 4-5 km läbimiseks kulub enam-vähem tunnike ära? See, et kiirusefännid Tallinn-Pärnu vahet vähemalt 120-mnega läbi tuisata ei saa ei lähe arvesse. Muuseas Salacgriva sillal "see palagan" kestab juba mitmendat aastat. Igaljuhul on see ka eesti-läti vahelise sõjalise logistika kitsaskoht! Jumal tänatud, et nad lõpuks ometi ajateenistuse taastamise käsile võtsid. Pikemas perspektiivis peaks see sõjalist logistikat mõnevõrra vähendama!

[Aspelund]

Neid kitsaskohti on ju sel teel veel. Sildu, mille rikkumine põhjustaks märkimisväärseid probleeme. Koiva ülesõit Adazi juures või Baltezersi kanali ülesõit.
Viimase juures oli paar nädalat tagasi mingi jama, ummikud olid kohe kilomeetrised.

[Crispy]

Rääkimata Riia ringteest mis hüdroelektrijaama juures 1+1 on ning samuti väga haavatav rünnakule.
Ka sellesama Salatsi jõe teine sild mis natuke ülesvoolu on, paistab mitte just parimas seisus olevat. Kolmas ja neljas sild on üleüldse kaugel eemal ja paistavad mingid pisikesed kruusateega sillad olevat kust isegi Street viewi auto läbi sõitnud pole.

Ning me muretseme Suwalki koridori pärast, samas kui nõrgim lüli on siinsamas paarsada kilomeetrit lõuna poole... Keeratakse mõne sealse sillaga käru (või kukub ise kokku) ning suure osa Eesti logistikaga on PuPu.

[maksipoiss]

[, aga kas tõesti on Tallinn-Pärnu vahel iga päev mitmekilomeetrised ummikud ja 4-5 km läbimiseks kulub enam-vähem tunnike ära? :shock

Kirjutasin ju , et natuke on parem olukord . Aga kui mõni aasta tagasi tuli terve tee pusida 3-4 rekast koosnevate rongidega, siis nüüd kipuvad need olema sinna 10 alla.

[ruger]

Lätlastel läheb Rail Baltica ehitus 4 korda kallimaks eelnevalt planeeritust.

Tundub, et see projekt tuleb kiiremas korras maha kanda, mitte edasi minna. Sest sellise maksumusega pole ka Euroopal enam raha.

Kuigi Rail Balticu põhitrassi esimeste lõikude ehitus Eestis algab järgmisel aastal, ähvardab megaprojekt kujuneda sedavõrd kalliks, et säärast raha pole võtta isegi Euroopa maksumaksja rahakotist.

Septembri alguses saabus Lätist teade, mis pani nii kliimaministeeriumi kui ka Rail Balticu Eesti üksuse inimesed pead vangutama. Lõunanaabrid andsid teada, et Lätit läbiva kiirraudtee ehitushanke parimaks hinnapakkumiseks kujunes 3,7 miljardit eurot. Seejuures ei sisaldanud pakkumine elektrifitseerimist, signalisatsioone, reisiterminale, kaubaterminale ega seni tehtud kulutusi. Läti Televisioon lõi kokku, et kui kõik muud kulud ka juurde liita, võib Läti osa Rail Balticust minna maksma kaheksa miljardit eurot.

Säärane hinnasilt tähendaks projekti neljakordset kallinemist. Viimane Rail Balticu hinnaprognoos pärineb konsultatsioonifirmalt Ernst & Young, mis hindas 2017. aastal valminud analüüsis projekti kogumaksumuseks 5,8 miljardit eurot, millest Läti osa pidanuks olema ligi kaks miljardit.
https://majandus.postimees.ee/7865089/m ... anappusega

[Crispy]

Kas see tuleb üllatusena? Kõik suured infraprojektid on algselt planeeritud eelarvetest lõhki läinud. Ja ometi on lõviosa neid ikkagi lõpule ehitatud.

[Madis Reivik]

On ka suuri EU rahastatud projekte mis on poolvalmis ja hüljatud (Hispaanias mingi lennuväli nt)