Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Väljapaistnud isikud -- sõjaväelased, riigitegelased jmt. Kellest iganes peate vajalikuks kõnelda sõjandusega seoses.
Vasta
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Viis päeva puhkust möödus väga kiiresti. Esimesel päeval ma pidin paar-kolm vanni võtma, ennem kui naine laskis mind enda ligi. See kuradi Vietnami punane tolm oli tükkinud igasse nurka, kuid lõpuks olin puhas poiss. Naine ja koer jälgisid mind kogu aeg - kasutütrele meeldis nüüd, et ta võib sõita minu autoga. Aeg möödus kiiresti ja taxi tuututas tänaval. Jätsin naisega jällenägemist, patsutasin koera ja lahkusin kodust. Sain kohe lennuki peale ja tund hiljem olin Sydneys.

Minul oli teha kaks otsust - kas minna ja külastada ämma või minna külla oma vanale sõbrale Edgar Kurnale. (Kohtasin Edgari 1950-51 aastal Sydneys, ma kurameerisin tema kasutütrega. Edgari elu oli väga huvitav, sellest on Eesti-Rootsi lehed kirjutanud. Lühidalt - Edgar teenis Eesti sõjaväes kui venelased võtsid võimu üle. Edgar ja tema üksus viidi kohe Siberi. Edgar ja tema kaaslased põgenesid Siberist ja suurte seikluste järele jõudsid Afgaani. Nende kasuks oli see, et nad kõik rääkisid vene keelt. Afgaanist nendel oli võimalus ühineta inglastega ja sõja lõpus tulid kõik Austraalia, nad ei tahtnud minna tagasi kodumaale)

Edgar elas King Crossis, mis tollel ajal oli Sydney süda. Tänu Vietnami sõjale ja ameeriklastele Crossist sai üks suur “Litsimaja” - jänkidel oli rohkem raha kui mõistust. Edgar tegi ukse lahti ja ta oli nõks pahane, et ma temale ei teatanud et ma tulen külla. Ta oli nii mures, et tal polnud tilkagi viina kodus. Ma võtsin oma põuest rummi pudeli välja ja teatasin temale - iga kord kui ma olen sinul külas käinud oled sa pudeli lauale pannud. Jõime kõvad rummid ja ma ärkasin hommikul soffa peal. Ehmatus oli suur - järsku ma olen lennukist maha jäänud, kuid kella vaadates oli minul veel paar tundi aega ennem kui meid bussid peale võtavad. Söögiisu ei olnud, kuid Edgar tegi minule kuuma musta kohvi. Jätsin temaga nägemist ja kõndisin hotelli kus meie kõik pidime kokku saama.

Nimed loeti välja ja meid laeti bussi peale - sõit lennuväljale ja lennuki peale sain jälle oma vana sõbra kõrvale istuma - ma lootsin, et tal seekord ei olnud midagi kangemad kuskile ära peidetud. Vahtisin kui Sydney ja Sydney sadama sild kadus silmapiirilt. Sõber tahtis teada, kas ma soovin midagi juua? Tuli välja, et ainult Austraalia tulles on nn kuiv lennuk. Tellisin endale paki suitsu, kuid juua ei tahtnud.

Hommikul olime Saigonis - sõpra ootas ees chopper ja viis ta minema. Ma pidin ootama, kuni mõni austraalia lennuk läheb Vung Tau suunas. Viimaks sain lennuki ja lõunaks olin Vung Tau baasis. See lõhn tuli jälle ninna ja tuletas meelde, et ma olen Vietnamis. Kiwi ja Link ootasid mind ja sõit läks tagasi oma baasi.

Maragratt
Maragratt
Liige
Postitusi: 48
Liitunud: 07 Juul, 2013 11:30
Kontakt:

Olen jälle kodus-tervis ei ole just kõige parem.

Postitus Postitas Maragratt »

Tere Toomas!Olin jälle haiglas-kopsud ja midagi on viltu jalaga.Olen tugevatte rohtude peal,kuid ma lõpetan ära oma loo,kui see veel huvi teeb.Sulle ja kõigile palju tervisi ja jõudu,paistab,et seda on teil varsti vaja.Maragratt
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas Madis22 »

Kindlasti pakub lugu huvi. Edu ja tervist ka Sinule siitpoolt ekaani.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kasutaja avatar
Dogger
Liige
Postitusi: 283
Liitunud: 30 Apr, 2010 13:28
Asukoht: Ida - Viru
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas Dogger »

Loodan, et seda lugu jätkub veel kauaks. Jõudu ja peatset paranemist.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

VC_boss.jpg
VC_boss.jpg (42.37 KiB) Vaadatud 23212 korda
On möödunud tükk aega, kui ma viimati kirjutasin. Pidin peaaegu “Lusika nurka viskama” - nimelt kopsud on omadega läbi ja palju teisi asju läheb kogu aeg viltu. Naine on vanadekodus ja ma nüüd elan üksinda. Hea on, et minul on olemas väga hea naaber.

Peale suuri lahinguid nagu oli Coral suuremaid lahinguid enam ei olnud. Kaks korda on suured vaenlase väed rünnanud austraallasi ja iga kord on nad saanud verise nina. Möödunud paar kuud olen käinud väljas lahingupatrulliga, kuid vaenlast pole kohanud - mõnikord oli tunne, et ta vahtis meid ja ootas parajad aega, et jälle rünnata. Kuulda on, et jälle käivad läbirääkimised ameeriklaste ja vaenlaste vahel. Üks ameeriklaste suur juht on endine Fürthi juut Kissinger. (Mõned kuud tagasi ma lugesin lehest ühe väikese tüki - Kissinger lendas Moskva! Mind pani see vähe imestama! Kas ta käis Moskvas ja müüs Krimmi ära nagu ta müüs Lõuna Vietnami? Kes teab.)

Ühel hommikul tuli raadiost teade, et mu suur ülemus tahab mind näha. Peter ja Doc tulid minuga ühes. Vastuvõtt oli päris tore. Major pakkus minule tooli istumiseks ja isegi pakkus suitsu. Peast käis mõte läbi, mida ta kurat tahab? Ta teatas minule, et see on minu viimane kolmepäevane patrull ja siis ma hakkan ennast valmistama kojusõiduks. Ta andis minule patrulli maakaardi, mille peale oli äramärgitud patrulli piirid.

Tagasi Binh Ba baasis läksin kapten Binhi juurde, ta juba teadis mis ootas ees. Ma teatasin temale, et see on mu viimane patrull ja peale seda ma ei või enam baasist lahkuda - enne kui algab kojusõit. Õhtul sõitsid kohale Vietnami sõjaväe APC’id. Lahkusime baasist enne päikesetõusu - läbisime Duc Tani, liikumist seal veel ei olnud. Hüppasime soomukite pealt maha ja jooksime dzungli.

Sõime hommiku toitu, kui inimesed hakkasid teel liikuma. Üks noor rühmaülem lamas tee ääres ja järsku pidas te kedagi kinni, kaisutamist ja naermist oli päris palju. Mehed istusid dzungli ja nende vahel algas suur rääkimine. Kapten Binh tuli minu juurte ja teatas, mida see mees räägib - nimelt toorekummi pressi juures on käinud üks suur-suur VC ja ta tulevat täna tagasi. Mees lahkus - kapten Binh ja mina uurisime kaarti - see kuradi kummi pressimise koht oli teiselpool meie piiri, mitte palju vähem kui pool km. Rääkisime ja arutasime - mida teha? Ma rääkisin oma poistele, mis on juhtunud ja mind ei pannud imestama, et nad kõik olid nõus üle piiri minema, et kätte saada see suur juht! Kapten Binh kõhkles vähe, kuid siis lubas ühe rühma minu grupiga ühes tulla.

Liikusime oma mapi piiri suunas. Liikumine oli raske - kõrge hein ja kuradi kuumus. Kapten ütles, et kui meil tuleks tulevahetus, siis ta tuleb meile kohe appi. Liikusime kummipuude seas noolepea formatsiooniga, jõudsime lagendiku servale ja piirasime kummipressi ümber. Minu tõlk käis ja uuris igat inimest, kõik olid naised, pettumus oli väga suur. Noor rühmaülem tõmbas järsku ühe naise teiste seast välja - ta ei olnud toores selle naisterahva vastu. Ma läksin tema juurde ja tahtsin teada - mis on lahti? Ta teatas minule, et see naine on VC! Ma tahtsin teada, kuidas ta seda teab. Ta näitas naise jalanõude suunas, mis oli tehtud veomasina kummist.

Peter võttis ühenduse teise laine pealt kapten Binhiga ja Binh lubas meiega ühineda. Kui kapten jõudis meie juurte jäi tal suu imestusest lahti ja siis ta raputas pead ja teatas - big troubles are waiting for us! Nimelt see naine on selle osariigi suur ülemus ja meil tuleb kõik kiiresti teha, et me siit kaome. Peter võttis ühendust Duc Taniga ja andis koodis teada kus meie oleme. Duc Tanist tuli vaikus vasta. Siis kutsuti mind raadio juurde ja taheti teada, kas ma kaarti oskan lugeda, et ma olen nii kaugele oma piirkonnast läinud. Ootasin kuni teiselpool toru mees tõmbas hinge ja siis ma teatasin temale, et ma vajan abi ja väga kiiresti - nimelt oleme kinni saanud ühe “Ühe suure kala”.

Võtsime ringkaitse sisse ja jäime ootama. Austraalia APCid tulid, naine viidi soomusmasinasse ning kapten Binh ja kompanii läksime tagasi oma patrulli maa-alale.

Maragratt
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Oleks ma siis teadnud, mida ma nüüd tean, oleks ma selle naise minema lasknud. APC lahkusid ja kapten Binhi kompanii ühes minu grupiga läksime tagasi oma määratud maa-alale. Peatusime, õhtuks ma läksin kapten Binhi juurde, rääkisime vähe ja mulle paistis, et kapten Binh oli vähe mures. Tal oli alati naeratav nägu - seekord ta oli väga tõsine. Ma tahtsin teada, mis temale muret teeb? Sain teada, et suured mured ootavad teda tulevikus ees. Tuli välja, et paljud kummipuu istanduse töölised on teda ära tundnud ja kui midagi juhtub on tema märgitud mees. (Peale minu lahkumist mõni kuu hiljem vaenlane võttis üle Binh Ba baasi ja kapten Binh lasti maha)

Järgmisel hommikul saime juhtnöörid raadiost - peame liikuma dzunglis Tuc Tani suunas ja tegema kindlaks, et vaenlane ei ole ehitanud uusi positsioonisi. Ei leidnud midagi uut ja hommikul jõudsime Tuc Tani. Ma olin teel oma ülemuse juurde, kui minule tuli vastu see naine - kurat ma sain vihaseks, kuid ma ei saanud midagi teha. Vaatasin naist, ta nägu oli segamini löödud - ma läksin tema juurde ja ütlesin temale oma vigases Vietnami keeles - ba hom buggu sin loi (Mis on umbes - naine, minul on väga kahju) Naine noogutas pead ja ta viidi minema. Läksin oma ülemuse juurde - ta ütles paar vihast sõna, kuid siis ütles - job well done.

Kiwi viis meid tagasi Binh Ba baasi, teel meie palju ei rääkinud. Baasis ma võtsin hea dušši, panin puhtad riided selga, võtsin pudeli valget rummi endaga ühes ja läksin kapten Binhile külla. Tema abikaas ja kaks last olid seal. Igakord, kui kompanii läks patrullima, kapteni naine tuli siia, ta ei julgenud Bariasse üksinda jääda. Kapten muretses suupisted ja meie lõpetasime rummi ära.

Homme on ees ootamas uus päev ja minul enam patrulli muresid ei ole!

Maragratt
Kolme päeva luure lõpp - tagasi baasis.
Pilt
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Enne Vietnamist lahkumist on sõduril palju asju korda seada. Käisin peaaegu iga päev Austraalia baasis Nui Tatis. Arstid uurisid kõik asjad ja torud läbi - vere proovid, kuse proovid ja igasugused teised proovid. Peamiselt tehti kindlaks, et ma ei viiks Austraalia suguhaigusi, samuti malaariat. Sain igasuguseid pritse ja pille - eriti kõva arstlik läbi vaatamine oli meestel, kes kuulusid AATTV-sse, nimelt nemad elasid kohalikkude elanikkudega ühes. Et verd ära puhastada maleeriast sain tugevaid rohtusi, mis viis tuju päris alla. Nädal või nii oli minna, et siit kurvalt maalt ma võiksin lahkuda.

Istusin rõdul ja maitsesin õlut, kui auto pasun teatas, et külalised on saabunud. Patrik tuli meie juurde kahe ameeriklasega - need tulid siia, et maitsta austraallaste õlut. Ma ei olnud Patrikut näinud hea tükk aega. Istusime seal ja Dennis ütles ameeriklastele, et mina lähen varsti tagasi Austraalia. Kõik soovisid minule õnne järgmisele kohale, kuhu ma lähen. Kui külalised hakkasid lahkuma, siis Patrik tuli minu juurde ja sosistas minule - homme ma viin sind Vung Tau linna, kus sa varem käinud ei ole.

Vung Tau linn asus ühe suure mäe varjus ja meil sõduritel oli teisele poole mäge minek keelatud. Meie sõdurid tihti peale rääkisime oma vahel, et mis võiks seal teiselpool mäge asuda. Ma ütlesin Kiwile, et ma lähen homme paariks tunniks Vung Tau linna. Ta hoiatas, et ma oma “toru” ei põletaks ära. Järgmisel päeval tuli Patrik oma väikese prantsuse sõiduautoga ja ma ronisin peale. Ta oli kuradi kardetav juht - kihutas ja auto pasun lärmas kogu aeg. Peatusime enne Vung Tau linna ja Patrik ütles, et kui MP'd meid peatavad - mina ei räägi inglise keelt. Keegi ei peatanud meid.

Kurat, kui ilus oli Vung Tau linn teisel pool mäge - seal kus sõdurid võisid käia, seal olid ainult kõrtsid ja litsid - teisel pool mäge olid kõik tänavad ilusate majadega ja nii kuradi puhtad. Patrik peatas oma masina ühe suure klaasakna ees - läksime sisse, meid viidi laua juure ja Patrik rääkis kogu aeg prantsuse keelt. Ma istusin ja vaatasin ringi ja imestasin - kas tõesti siin maal on sõda käimas. Kõrgemad vietnami ohvitserid tantsisid noorte tütarlastega - vanemad prantsuse mehed istusid noorte tüdrukutega ja jõid. Minul tuli natukene kõhe tunne südamesse ja küsimus on minul olnud peas hea mitu kuud - mille eest meie sõdime siin kurval maal?

Minule vein ei meeldi, ma parem joon õlut või midagi kangemad. Toit oli päris hea ja õlu hakkas vähe pähe. Ma ütlesin Patrikule, et ma pean tagasi baasis olema enne pimeduse tulekut. Patrik sõidutas mind Australia Home ette ja teatas, et meie kohtume siin, enne kui ma lendan Saigoni.

Jõudsime ilusasti Binh Ba baasi. Jätsin Patrikuga nägemist.

Maragratt
Viimased nädalad Vietnamis. Fotol ameeriklane, Patrik, mina, ameeriklane, Dennis ja Enge.
Viimased nädalad Vietnamis. Fotol ameeriklane, Patrik, mina, ameeriklane, Dennis ja Enge.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Viimane öö Binh Ba’s oli väga rahutu - poistega sai kõvasti õlut visata. Kiwi langes rivist välja kõige ennem. Dennis ei võinud juua, kuna ta oli raadiovalves ja ma jätsin poisid jooma hoiatusega, et nad ennast täitsa täis ei võtaks. Silmad olid vajunud looja, kui laulmine äratas mind ülesse - oli täitsa valge juba. Vietnami sõdurid seisid rõdu all ja laulsid kaunis ilusat viisi. Läksin nende juurde ja tõlgi läbi tänasin neid. Nad tahtsid teada, et kas ma kavatsen tulla tagasi Vietnami? Ma ütlesin neile, et ma olen sõdur nagu nemad ja ma ei saa midagi lubada, aga kui võimalus on, siis ma katsun tagasi tulla.

Doc oli teinud minule päris hea hommikusöögi, eriti maitsesid värsked praetud munad. Kiwi tuli ja teatas, et minu pakid on Roveri peal. Võtsin oma isiklikud relvad ja kõndisin välja - ees ootas suur üllatus - nimelt terve kompanii oli üles rivistatud kõige paremates mundrites ja kaelarättides! Mind kutsuti kompanii keskele ja kapten Binh pidas pika kõne. Siis pidin mina sõna võtma - tänasin kompaniid ja teatasin, et minul oli au niisuguse kompaniiülemaga ja kompaniiga sõdida ühise vaenlase vastu. Tänasin neid, et nad hoolitsesid minu eest. Võtsin valvel seisangu ja tervitasin kompaniid. Viskasin kulpi kapten Binhile ja surusime käsi - mehel oli pisarad silmas, kuid samal ajal ta naeratus oli ikka veel ta näol. (Poisid kutsusid teda capitan smily).

Peter ja Blue sõidutasid mind Vung Tau Austraalia Kodusse, ma jätsin poistega nägemist, eks me kunagi kohtu kuskil Austraalias. Patrik pidi siia tulema ja ma jäin ootama - kella kuue aeg ma läksin baari ja jõin paar valget rummi. Südames oli mingisugune kõhe tunne. Söögiisu ei olnud, läksin magama päris vara. Järgmisel päeval lennuk viis mind Saigoni - seal ees ootasid MP ja nad viisid mind HQ FREE WORLD. Viisin relvad ja kompassi ameeriklastele - nad ulatasid mulle sedeli vastu, et kõik on korralikult tagasitoodud. MP viisid mind AATTV peakorterisse, kus mind võeti vastu päris hästi - koloneli ma tundsin Malaia päevist. Paari kolme ohvitseri ma ka tundsin. Üks keda ma tundsin oli nüüd majori aukraadis, kuid kui ma esimest korda teda kohtasin, siis ta oli noor leitnant Kapooka noortelaagris. Ma tahtsin teda seal ära mürgitada - uuesti kohtasime jälle Malaya Tai piiril. Mälestused!

Kolonel tellis õlut ja pööras minu pole sõnadega - Kuidas sulle meeldib jääda Vietnami kolmeks kuuks? See pani mind imestama - ma küsisin tema käest - kas see on käsk? Kui on käsk siis ma pean jääma, kui on soovitus, siis vastus on ei. Ma olen siin õnnetul maal olnud kaks aastat ja ma ei ole enam väga noor - ta ütles, et ta saab sellest aru.

Järgmisel hommikul ma lendasin Saigonist välja - lennuk oli täis karjuvaid ameeriklasi.

Maragratt
Kompaniiga lahkumispilt.
Kompaniiga lahkumispilt.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Olen jälle kodus, nüüd ma katsun lõpetada oma sõjateekonnad.

Kodu jõudes oli minul 6 nädalat puhkust ja siis ma pidin kolima Sydney ligidale sõjaväe laagri. Elamiseks sain sõjaväe maja, mis asusus Mordtailis - elamine oli päris kena, see oli ainukene sõjaväe maja selles ümbruses. Sain teada, et mu uus ametikoht on School Cadets. Kuna ma olin nii vana, et ma enam ei kõlvanud regulaar sõjaväkke.

Sydneys oli kuus kooli, mis kuulusid minu alla, ja maal oli teine kuus kooli, kõige kaugem oli 200 km. Minule kuulus nüüd sõjaväe auto - station vagon. Võttis tükk aega, et niisuguse uue tööga sai ära harjuda. Kui Labor Party sai võimule siis suleti School Cadetide üksus ja ma sain endale uue koha - instruktor Cpl ja Sgt koolis. Niisugust tööd ma polnud varem teinud ja alguses see minule ei meeldinud, kuid aeg parandab kõik.

Ühel ANZAC päeval ma olin liikumiskontrollis, kui mu vanad üksused marssisid mööda - paljusid ma tundsin ära, kuna ma olin teeninud kolmes pataljonis, enne kui neist tehti üheksa pataljoni. Siis tuli mu viimane üksus Vietnami päevist - AATTV - sealt karjuti minule - tule ühine meiega! Link ja Doc hüppasid rivist välja ja teatasid, et nad tahavad peale marssi minuga kohtuda ja panid jälle minema, tagasi poiste juurde.

Hiljem kohtusime Sydney hotellis. Rääkimist oli palju. Sain teada - peale minu lahkumist paar-kolm kuud hiljem suleti MATT 1 ja poisid viidi Van Kiepi ameeriklaste juurde. Nad tahtsid teada, kas ma tean, et kapten Binh lasti vaenlaste poolt maha ja keha visati laagri ligidal olnud prügiauku. Põhjus olevat, mida kummipuu töölised olid rääkinud, et vaenlane oli süüdistanud kapten Binhi, et tema on süüdi, et kommunistide osariigi ülem oli kinni võetud. Võtsime mõned õlud ja siis ma tahtsin teada saada, mis ja kus on Patrick. Nad imestasid, et ma ei teadnud, et Patrick oli samal õhtul maha lastud, kui ma lahkusin Binh Ba külast. Jällegi kummipuu töölised olid rääkinud, et Patrick lasti maha, et tema minule teatanud, et osariigi ülem on tema tööliste juures. Vaene Patrick - meie ainult rääkisime Euroopast, tema Prantsusmaast ja mina Eestist. Meie ei rääkinud kunagi, mida kommunistid teevad või on selles osariigis. See tegi mu meele mõrudaks.

Doc lahkus siit maailmast mineval aastal, Linkist ma ei ole midagi kuulnud, kuid kui ma olen vaadanud AATTV nimekirja, siis on ta ikka veel elus. Ka Kiwi on lahkunud siit maailmast. KUID SEE ON SEE SÕDURI ELU!

Ma lõpetan oma loo ja kui mõnel lugejal on küsimusi, ma vastan.

Maragratt
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Teen siis küsimustega otsa lahti.

Kirjutasid:
Kuna ma olen kirjutanud varem Malaiast (Õieti tegi seda minu kooliõpetaja Haavik)
Kus see Malaia jutt avaldatud on? Kusagil ajalehes/ajakirjas või oli mingi raamat?
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Väikese abiga Leo Jaagolt sain teada, et see Malaia jutt (ja ka Vietnami jutt) on avaldatud ajalehes "Võitleja", alates nr. 3 1987. a kuni nr. 1 1992. a., mõne väikese pausiga. Ning tegelikult postitatud juba Arensburgi poolt selle teema alguses.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Mõned pildid siia teemasse veel juurde. Pikka seletust vast pole vaja.

Kui ehk ainult, et
Maragratt kirjutas:Teine medal on õieti British General Service Medal Clasp Malaya, kuid austraallased võtsid selle omaks. Ma olen vist ainuke eestlane, kellel see medal on. Samuti viimane medal, mille ma sain Malaya valitsuse käest. See jäi tulemisega väga hiljaks. Palju poisse langes Vietnamis enne, kui selle kätte said.
medalid_001.JPG
medalid_001.JPG (38.23 KiB) Vaadatud 20940 korda
WO2_001.jpg
WO2_001.jpg (53.64 KiB) Vaadatud 20940 korda
Kasutaja avatar
sadist
Liige
Postitusi: 1047
Liitunud: 23 Juul, 2006 21:04
Asukoht: Paldiski
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas sadist »

Jõudu ja head tervist Maragratile!

Töötasin üksvahe Malaisia laeval ja muidugi ei saanud mainimata jätta, et vähemalt üks eestlane on nende kodumaal kommutõrjet teinud.

Nad olid siiralt tänulikud :)
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kuna ise neid Aussie medaleid ei jaga, siis küsisin ka täpse legendi.
Maragratt kirjutas:Üleval vasakul on Republic of Vietnam Cross of Gallantry with Palm Unit Citation.
Foto all on Infantry Combat Badge.
Esimene medal vasakul - Australian Active Service medal 1945-75, Clasps Malaya and Vietnam, (Ma olen ainuke eestlane, kellel on kaks Claspi)
Järgmine medal - General Service Medal, Clasp Malaya. (See oli British General Service Medal, kuid austraalased võtsid ta omaks. Jällegi ma olen ainuke eestlane, kellel see medal on olemas, see oli ka mu esimene medal)
Vietnam Medal - seda said peale minu veel kolm eestlast. (Üks major, üks kapten ja üks corporal)
Australian Service 1945/1975 with Clasp Thai-Malaya. (Eestlasi oli kaks - üks rühmaülem ja mina)
Defence Force Service Medal. (Neli eestlast said selle).
Australia Defence medal. (Neljal eestlasel on see medal olemas)
Long Service and Good Conduct Medal. (See on inglaste medal, nüüd on austraallastel olemas enda medal)
Vietnamese Campaign Medal. (Neljal eestlasel Austraalias on see medal olemas. See medal on ameeriklaste oma.)
Viimane medal - Pingat Jasa Malaysia . (Ma olen ainuke eestlane kellel see medal on)
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas Shiim »

toomas tyrk kirjutas:
Pärisin mu venna koolivenna käest - kas ta teab mis või kus mu vend on või oli. Ta ütles, et mu vend sai vist haavata aga kus ta nüüd on, seda ta ei teadnud. (Mu vend Viktor kukkus venelaste kätte vangi veebruari lõpus venelaste patrullile 1945. Ta sai kõvasti peksa, kuid ta jäi kindlaks, et ta nimi oli Viktor Veedla ja ta suri selle nime all. Ta elas Püssi alevis ja abiellus seal ja kui ta sai täie vabaduse ta läks Tartu elama, kus ta ka suri. Ta teenis 36 rinde pataljonis, teenis RR2 - käis alljuhtide koolis ja suri Tartus 1987 kopsu vähiga)
Maragratt
Viktor Jaago:
Viktor.jpg
Viktor.jpg (90.96 KiB) Vaadatud 19088 korda
Pärit siit: http://foorum.rindeleht.ee/viewtopic.ph ... 5&start=15
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline