Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Väljapaistnud isikud -- sõjaväelased, riigitegelased jmt. Kellest iganes peate vajalikuks kõnelda sõjandusega seoses.
Vasta
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Algas tagasi kõndimine - ma panin oma grupi noolepea formatsiooni - tegin neile ka selgeks, et kui kokkupõrge tuleb, siis meie võtame kohe kaitsepositsiooni sisse - ringkaitse. Samal ajal ma lootsin, et niisugust asja ei juhtu - laskemoona oli meil küllalt, et vastu pidada vähemalt pool tundi, veidi vähem kui vaenlasel on olemas RPG.

Kuradi kompanii venis pikemaks ja hõredaks - ees olevad mehed panid pea alla ja perse üles ja läksid. Ma läksin kompaniiülema juurde, et temaga vähe juttu ajada, kuid mees järsku ei osanud inglise keelt. Läksin tagasi ja kutsusin oma tõlgi, et ta tuleb minuga ühes. Rääkisin tõlgile, et miks kapten laseb oma kompaniil laiali minna. Ta vahtis minule vähe aega otsa ja siis ta rääkis tõlgiga - tõlk kuulas kapteni juttu ja ta ei hakanud kohe rääkima. Kui ta hakkas rääkima, siis ta valis iga sõna - kapteni sõnad on olnud - see on minu kompanii ja ma teen oma kompaniiga, mida ma tahan ja see pole uc-da loi asi! Ma vaatasin teda ja ütlesin - Thank You Sir! Temal jäi vist imestusest suu lahti.

Liikusime edasi ja saime esimese osa kompaniist kätte - nendel oli lõuna aeg. Läksin jälle kapteni juurte ja tahtsin teada, kas kuuldepostid on väljas - ta kõndis minema. Meie võtsime ringkaitse ja sõime külma lõuna. Ootasime üle tunni, kuid kapten ei olnud andnud kompaniile käsku, et edasi liikuda. Lõpuks üks rühm algas liikumist, siis teine ja mina oma grupiga läksime nende seljataha. Raadio läbi saime kooditud signaali, kus meid ootavad soomusmasinad.

Olime kõndinud umbes tund aega, kui kuulsime püssipauku seljataga - ma oma poistega võtsime kiiresti ringkaitse sisse ja jäime ootama. Vietnami sõdurid olid väga ärevil – siis keegi hõikas midagi ja kõik sõdurid hakkasid naerma. Tõlk teatas, et kompanii on ühe mehe maha jätnud ja kui ta ülesse ärkas olid kõik kadunud - selle pärast on ta lasknud ühe paugu. Ma olin vihane, kuid seda ma ei saanud näidata - ennem vaenlane võib-olla ei teadnud, et meie oleme ümbruses, kuid nüüd ta kindlasti teab.

Paistis, et selle sihi peal on olnud lahinguid - ümbruse oli igasugust trääni - puruks lastud tanke - kiivreid ja palju veriseid sidemeid - kellele need kuulusid? Õhtu poole jõudsime APCide juurde, ronisime pardale ja sõitsime Duc Tan baasi. Kiwi oli meil vastas roveriga ja meie “Pikkninad” ronisime selle peale ning sõitsime tagasi Binh Ba baasi.

Seekord meil vedas - ma pean ütlema, et minul on senini vedanud. Baasis istusime rõdule ja maitsesime külma õlut - kompanii jõudis ka baasi tagasi. Kas nuta või naera - kapten tuli meie juurde ja rääkis päris head inglise keelt - ta tahtis saada tünni külma Austraalia õlut. Ma jään ootama, kuna kapten Binh tuleb tagasi oma kompaniiga - kui suur on vahe kahe kapteni vahel! Võib-olla vahe on, et kapten Binh tuli Põhja Vietnamist ja see kapten oli sündinud Lõunas - kes teab.

Kirjutasin oma raporti - midagi halba ma kapteni vastu ei kirjutanud, kuid ma soovitasin, et ta valitseb rohkem korda oma kompaniis.

Maragratt
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Siin kus lugu algas - maabusime vales kohas
chopperitega_01.jpg
chopperitega_02.jpg
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Mõni päev möödus küll päris vaikselt, kompaniiülem jättis meid rahule ja meie ei tülitanud ka teda. Raadio tuli ellu ja Tuc Dan tahab näha Kiwid. Kiwiga ühes läksid Medic ja Link. Kui nad tagasi tulid, siis Kiwi teatas meile kõigile mis on juhtunud. Nimelt andmete järgi üks grupp vaenlasi vahetavad oma asukohta ja nad liiguvad Binh Bast mööda põhja pool küla. Kiwi, Link ja Medic lähevad kohaliku kompanii rühmaga täna õhtul ja sätivad ülesse lõksu. Kompaniiülem tuli meie juurde ja teatas, et ta saadab meiega ühes ühe tema parema rühma.

Enne pimeduse tulekut rühm ühes "uc da lai'dega" lahkus baasist. Mina jäin raadiovalvesse - väikese tule valguses ma lugesin ameeriklaste koomikseid. Oli umbes kell 21, kui käis suur plahvatus selles suunas, kus asus lõks. Laskmist ei järgnenud - poisid tulid minu juurde. Raadio tuli ellu - Kiwi tahtis saada valgustust. Dennis jooksis alla ja ma teatasin Kiwile, et peatselt saad küünla. Tükk aega läks mööda ja Kiwi tahtis teada - miks valgust ei ole? Peter jooksis alla vaatama, mida Dennis teeb. Kiwi oli nüüd päris vihane - kuulsin kui miinipilduja hakkas köhima ja ma teatasin, et küünlad on teel. Dennis tuli minu juurde ja rääkis mis oli juhtunud. Ta pani esimese granaadi sisse ja midagi ei juhtunud, siis ta pidi ootama paar minutit enne, kui ta võis vana granaadi välja võtta ja uue sisse panna. Uus läks torru, kuid midagi ei juhtunud - ta pidi jälle vähe aega ootama ja kui ta granaadi välja tõi, siis ta uuris toru ja toru põhja oli keegi toppinud vanad püksid. (Laagris on keegi, kes kuulub vaenlase poolele)

Kiwi tahtis, et ma võtaks ühenduse Austraalia baasiga Nui Datis, et saada chopperi ja viia vaenlase haiglasse, kuna vaenlasel on purunenud mõlemad jalaluud. Läksin kapteni juurde ja soovitasin temale, et ta saadaks ühe rühma kindlustama LZ, kuhu chopper maabub - see kord ta ei vaielnud vastu. Chopper tuli ja läks. Kõik tulid baasi tagasi - Kiwi kutsus meid kõiki kokku ja tegi lühidalt selgeks mis juhtus. Ta ja rühmaülem olid valinud koha, kuhu panna lõks. Rühmaülem oli sättinud ülesse kaks Claymore miini ja Kiwi pannud ülesse ja sihtinud kolmanda. Kiwi oli vaikselt lamanud rühmaülema kõrval, kui kogud olid hakanud liikuma nende ees - ainult üks Claymore miin lõhkes, midagi oli viltu teistega, mis olid ülesse seatud nn omade meeste poolt. Miini, mille Kiwi oli ülesse seadnud, oli liigutatud ja kui miin lõhkes siis terve laeng läks vastu maad ja õhusurve tõstis vaenlase õhku ja kui Kiwi tema juurte jõudis, siis ta märkas, et kompanii velsker tahtis vaenlasele anda liiga palju valu vastu pritsi - see oleks pannud vaenlase igavesti magama. Mis meid kõige rohkem üllatas, et see vaenlane oli naine.

Läksime Kiwiga oma tuppa ja maitsesime midagi kangemat. Ma rääkisin Kiwile, mis juhtus miinipildujale. Kiwi vabandas, et ta oli saanud minu vastu vihaseks, kuid kõik lõppes häste. Ainuke asi, et nüüd meie peame hoidma oma silmad lahti veel rohkem, kui seda tegime kapten Binhiga. Elu on imelik - nüüd ootame kapten Binhi tagasi.

Maragrat
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Sain kolm päeva puhkust. Peter ja Link sõidutasid mind Austraalia baasi Vung Tau linna ligidale. Naljakas lugu juhtus siin 1967ndal aastal, nimelt üks kanadalane, kes töötas Alaska Barge coy, kutsus mind ja üksuse varustajad külla. Noor poiss sõidutas meid kanadalase juurde külla ja ise läks linna sõjaväe masinaga. Meie maitsesime kanadalase lahkust - sõime ja jõime, kui magama läksime veranda peale olime päris jommis. Mind äratas ülesse - keegi raputas mu jalga - unise peaga tahtsin raputajale vastu pead lüüa, kuid olin veel purjus ja lõin ainult tühja õhku. Noor Auatraalia MP oli väga tülinoriv, nad äratasid varustaja ülesse ja see hakkas nendega kaklema. Ma läksin vahele ja asjad vaibusid. Ma tahtsin austraallasest MP käest teada, mis kurja meie oleme teinud, et teie tulete üle värava, mis oli lukus, ja teie olete eraisikute maa peal ja teil selleks pole õigust. Kuid midagi - mind ja mu kaaslast visati roverisse ja viidi Austraallaste baasi, kus meid visati üle traataia liivamäele.

Mu sõber oli mures - mis meile nüüd juhtub. Ma hakkasin naerma - tema vist mõtles, et ma olen veel purjus. Kui ma olin Canungras, siis ma õppisin Military Law ja see noor MP tegi meiega palju vigu.
(1) Ta tuli eramajja ja see maja kuulus kanadalasele - mitte kohalikule inimesele.
(2) Ta viskas meid liiva sisse ja ei hoolitsenud meie heaolu eest.
(3) Ta ei võtnud meie saapanööre ega ka püksirihma.
(4) Ta oleks pidanud meie eest hoolitsema, et meil oleks olemas paar tekki ja mingisugune magamise ase.
(5) Ta ei otsinud meid läbi - meil võis näiteks olla mingisugune relv või nuga ja meie oleks võinud endale viga teha.

Hommikul tuli kaks MPid, et meid tagasi viia Nui Dati. Sõjaväe kohus tuli päris ruttu - kuna minu aukraad oli sgt ja mu kaaslase oma s-sgt, siis meie olime vanemad NCO. Meid marsiti tuppa - laua taga istus kaks majorit - ma tundsin neid mõlemaid. Vanem major küsis MP käest, et ta loeks ette, milles ta süüdistab kahte vanemat NCOd? MP luges kõik ette ja major küsis minu käest, kas ma olen süüdi või süütu. Ma teatasin majorile, mis juhtus sellel ööl ja ma kinnitasin, et meie olime külalised ja meil olid olemas linnaload - mida see noor MP ei küsinud - ja siis ma rääkisin, kuidas see noor MP meiega ringi käis. Kaks majorit rääkisid vaikselt omaette ja siis vanem major teatas, et case is dismissed ja meil kästi toast lahkuda. Jäime väljas ootama seda noort MP. Ta tuli välja ja ta oli näost punane, ta ei vaadanud meie poole, kuid ta sosistas - I will get you one day!

Nüüd tagasi 1971. Viisin oma relva hoiule, panin erariided selga, sain jalgratta, mille kõrval oli korv ja Vung Tau - siin ma tulen. Esimene peatus oli sauna moodi asi, kus sai higistada, siis massage ja külm 333 õlu ja siis Vung Tau linna. Rahu aeg Long Hai mäed ja Vung Tau olid prantslaste puhkepaigad - kui Vung Tau linnast vaatad Long Hai mägede suunas, siis sa ikka veel näed prantslaste suvilaid - see pidi olema väga ilus koht enne sõda. Läksin mamma Shanni juure lõunaks - tutvusin temaga 1967ndal aastal ja temal oli hea meel mind jälle näha. Toit oli alati väga hea, eriti tema kalad - mamma tahtis alati, et ma jääks ööseks tema juurde, kuid mu süda ei lubanud ja ma ei soovinud saada tilkuvat toru.

Maragratt
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Mõned päevad puhkusel Vung Tau linnas
Mõned päevad puhkusel Vung Tau linnas
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

See VC mõrvas politseiülema perekonna - seda lehed ei kirjutanud.

Kui vaadata mis juhtus samal ajal kõrbes - iga asi aitas, et amid lõpetaksid sõja Vietnamis ja annaks abi nn liitlastele kõrbes.
Vietnam%201968%20001.jpg
Vietnam%201968%20002.jpg
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Suuremjagu oma kolme päeva puhkuse aega veetsin soolases Lõuna Hiina meres. Kõik vanad kaanide imemise kohad paranesid paari päevaga. Hommiku- ja õhtusöögi sõin baasis, kuid lõunasöögi sõin mamma juures. Ma vahtisin ameeriklasi - noored lärmitsevad ja mis oli kõige vastikum - ühel oli ümber kaela pandud ärakuivatatud inimese kõrvalehed. Minule niisugune asi ei meeldinud, kuid samal ajal - see polnud minu asi, mida meie liitlased teevad.

Link ja Dennis tulid minule järele - võtsin oma relva ja laskemoona relvuri käest ja sõitsime tagasi Binh Ba baasi. Sõidu peal poisid teatasid, et meil on uus liige - punapeaga cpl. Kui jõudsime baasi, ma läksin oma ruumi - Kiwi lamas oma voodis ja tahtis teada, kuidas puhkus läks? Teatasin temale, et merevesi on väga soolane ja midagi muud pole minul öelda. Dennis teatas, et meile on tulnud külalised. Läksime ja vaatasime rõdu peal, kes tulijad on. Kaks ameeriklast Duc Tanist ja üks väike eraauto - juhil oli seljas valge särk.

Kutsusime nad ülesse – ameeriklased tutvustasid eraisikut, kelle nimi oli Patric. Patric on selle kummipuu tööstuse ülemus ja ta on prantslane. Tutvustasime üksteist. (Ma kohtasin Courdney Kummipuu istanduse ülemust 1967ndal aastal. Patrick on neljas manager. Kaks on saadetud tagasi Pratsusmaale, kuna nende elu oli hädaohus, üks oli maha lastud, kuid kes seda tegi ei tea.) Patrick oli väga lõbus mees ja tema inglise keelel oli palju suurem murrak, kui seda oli minul. Ta tahtis teada, kust mina pärit olen? Ma ütlesin temale, et Brisbanist. Ta edasi ei pärinud. Külalised lahkusid heas tujus - Patrick kutsus meid endale külla, kui meil võimalus tuleb.

Raadiost tuli teade, et Tuc Dan tahab Kiwid või mind näha hommikul. Kuna Kiwi oli olnud mineval nädalal öösel väljas, siis oli minu kord välja minna. Järgmisel hommikul Peter, Doc ja mina sõitsime Tuc Dani. Austraalia ohvitser tegi meile selgeks, et prantslase villa ligidal on vaenlase liikumist märgatud. Meie läheme vietnami kompaniiga hommiku vara pimeduse katte all villast mööda ja varjame ennast junglis kuni päikesetõusuni, siis hakkame ümbrust läbi kammima. Austraalia Task Force saadab meile kaks APC appi. Sõitsime tagasi ja ma teatasin Kiwile, mis juhtub hommikul.

Järgmisel varahommikul ma sain üllatuse osanikuks - kompanii lahinguvalmis ootas meid. Ilm oli väga pime ja meie pidime eeskõndiva mehe rihmast kinni hoidma. Jõudsime ilusasti jungli äärde. Istusime seal ja ootasime päikesetõusu. Raadio kaudu saime teada, et meile appi tulnud APC on jõe äärde kinni jäänud ja nad ei saa praegusel momendil appi tulla. Luure läks välja, Peter ühines nendega, Doci käes oli teine raadio. Saime teada, et luure on leidnud oja äärest vaenlase väikese baasi. Liikusime sinna - baas oli oja ääres, kuid seda polnud kasutatud tükk aega. Seal oli vanu riideid ja mehed leidsid paar rinnahoidjat. Paistab, et see väike baas kuulus nendele, kes liikusid sellel ööl, kui Kiwi oli lõksu boss.

Maragratt
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Külalised, Patric on valge särgiga
Külalised, Patric on valge särgiga
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Saadan kaks fotot oma poistest.

Esimene on Peter - väga hea sõdur ja see oli ta teine sõjakäik Vietnami. 1968 ta tegi läbi kaks kõva lahingut. Austraallased ootasid taganevaid vaenlasi Saigoni suunast, kuid vaenlane tuli põhja suunast. Seal oli üks väga kõva lahing - kahurvägi kaotas vaenlasele paar-kolm kahurit, kuid tehti kiire vasturünnak ja kahurid saadi tagasi. Peter oli minu raadiooperaator ja väga külma verega poiss. Ta päästis ükskord minu elu, kuid sellest hiljem. Peter tuli tagasi Austraalia ja laskis ennast maha - mille või kelle pärast, seda ma ei tea. Kahju heast relvavennast.

Alumine foto - Blue tuli minule täienduseks peale uut kaklust, kus Kiwi sai vastu nina ja kahurväelane saadeti tagasi oma üksuse juurde. Blue oli hea kokk, kuid tal oli midagi puudus kuskil - vabal ajal ta jõi liiga palju ja tihtipeale ma pidin ta tagasi saatma baasi. Kas ta veel sõjaväes on - ma ei tea.

Blue seljataga on Doc - noor velsker, ta oli väga hea poiss. Kui ta sai kolm päeva puhkust, ta läks Vung Tau linna ja elas lõbusat elu - baasi tagasi tulles oli ta kell käe pealt kadunud. Ta oli kella panti pannud. Järgmine poiss, kes läks Vung Tau linna, lunastas Doci kella välja. Doc lahkus siit maailmast möödunud aastal.

Saime kutse, et tulla Tuc Dani. Kiwil oli pohmelus, ma läksin Tuc Dani - minuga ühes tuli Peter, Doc ja Link. Austraalia kapten võttis mind vastu, sain teada, et chopperid võtavad kaks kompanii rühma ja kolm austraallast peale. Sain maakaardi ja sõitsime tagasi baasi. Vietnami kompül ootas ees. Ta teatas, et tema seekord minuga ühes ei tule, ta saadab oma abi - põhjus oli, et tema kompanii lahkub selle nädala lõpul ja kapten Binh tuleb tagasi. Teatasin Kiwile, et meie läheme ainult ühe päeva patrulli - chopperid võtavad meid peale Tuc Danist.

Järgmisel hommikul veomasinad viisid meid Tuc Dani - jaotasin mehed 8-mehelistesse gruppidesse. Chopperid tulid ja peale minek oli päris hea. (Mida ma unustasin kirja panna - chopperi põrand oli kaetud liivakottidega) Lendasime vähe aega, kui tulime käsirelvade tule alla - gunship chopperid avasid tule - chopper tegi järsu pööre ja üks viet sõdur krabas mu jalast kinni ja meie mõlemad lendasime chopperist välja. Ma ei tea miks ma ei murdnud oma konte - võib-olla sellepärast, et see vietnami sõdur jäi minule alla.

Roomasin suure kivi taha - selg tegi palju valu - kurat ma olin vihane. Gunship tulistas ümbrust - katsusin ennast sirgu ajada, kuid midagi oli viltu seljaga - chopperid maabusid tule all. Peter jooksis minu juurde ja hakkas andma kaitsetuld. Tulevahetus kestis tükk aega, siis vaenlane kadus. Midagi oli viltu mu seljaga - Peter kutsus Dust offi chopperi ja mind laeti peale - järgmine peatus oli Vung Tau sõjaväe haiglas.

Seal tehti kohe xrays ja leiti, et üks kont on vähe liikunud. Olin haiglas kolm-neli päeva ja arst tahtis teada - kas ma soovin minna Austraalia või tagasi oma üksuse juurde. Ta hoiatas mind, et mu selg tulevikus võib teha mulle palju valu. (Nüüd, kus ma pensi peal olen - valud tulevad ja lähevad, kuid selg rikkus mu sõjaväeteenistuse peaaegu ära.)

Olin haiglas paar nädalad ja siis tagasi Binh Ba baasi.

Maragratt
Peter
Peter
Blue & Doc
Blue & Doc
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Uus kompanii lahkus ja kapten Binh ja tema kompanii jõudis baasi. Minul oli päris hea meel näha kapten Binh’i ja tema kompaniid. Alles mineval nädalal Peter leidis, et kõik meie Claymore miinide traadid olid läbi lõigatud. Kapten Binh kutsus mind enda ruumi ja tegi lahti valge rummi pudeli - kallas minule hea suure klaasitäie, samuti ka endale. Jõime teineteise terviseks.

Baasi elu paranes peaaegu üle öö. Üks asi puudus - Jeep! Ma tahtsin teada, mis jeepile juhtus? Ta teatas minule, et minul on parem, kui ma ei teaks mis juhtus jeepile. Ma sain jälle paar vaba päeva ja läksin Vung Tau linna - seekord kapten Binh tuli minuga ühes. Ma ei tea kas ma olen sellest varem kirjutanud, kuid kapten Binh ostis minu naisele kihlasõrmuse. Kui meie istusime ja rääkisime minevikust, siis ma ütlesin temale, et minul ei olnud tol korral küllalt raha, et osta kihlasõrmuse.

Ma hakkasin teda kutsuma Smile, kuna ta alati naeratas. Ta kutsus mind enda poole külla, ta elas Baria linnas, mis on selle osariigi pealinn. Ma ei tea kust ta sai auto ühes juhiga ja meie sõitsime Smile koju. Oli väga kena väikene maja ja väga puhtad toad. Tutvusin tema abikaasa ja lastega, jäin sinna ööseks. Järgmisel hommikul ta sõidutas mind oma väikese mootorrattaga tagasi Vung Tau baasi.

Mõnulesin jälle mere vees - poisid tulid minule järele ja teatasid, et Patric soovib mind näha as soon as possible. Järgmisel päeval läksin Petriga Patricule külla. Ta elamine oli väga väga tore. (Fotol mina, Patric ja üks endine Prantsuse Võõrleegioni mees, ta oli abiellunud kohaliku Vietnami tütarlapsega ja ta jäi elama Vietnami. Ma imestasin, et Viet Cong ei olnud teda mättasse löönud) Patricu vastuvõtt oli väga-väga hea, igasuguseid jooke ja toitu oli külluses. Minul hakkas midagi peas töötama - mida see mees tahab? Ei tulnud kaua oodata, kui Patric tahtis teada, kas meil on raadiot, mida meil ei ole vaja.? Temale oleks üks raadio hädasti vaja, et kui Viet Cong tuleb temale “Külla”, siis ta võib ennast keldrisse ära peita ja raadio abil meie käest abi paluda. Ta näitas Peter ja minule oma keldrit, oli päris kindel ja kõva varjupaik. Ma ütlesin temale, et ma pean Kiwiga rääkima, kuidas meil raadiotega asjad on. Oli huvitav õhtupoolik. See teine prantslane ei rääkinud inglise keelt ja Patric pidi kõik meile tõlkima. Lahkusime enne pimeduse tulekut.

Istusin Kiwiga meie toas ja ma teatasin temale, mida Patric tahab saada. Kiwi tahtis teada, mida mina soovitan? Ma ütlesin Kiwile, et Patric paistab olema OK, kuid mina praegusel momendil temale küll raadiot ei annaks. Nimelt kui meie anname temale raadio, siis samal ajal meie peaks andma ka temale meie call sign ja seda meie ei või teha. Patric on olnud Vietnamis hea tükk aega ja temale ei ole midagi tehtud. Ta kindlasti teadis, et tema elamu ligi oli Viet Congi väikene baas, mille meie avastasime ja miks nüüd järsku Patric tuli meile külla. Mina olen siin olnud mõned kuud ja Patric ei tulnud meile kunagi külla. Eks näe mis Patricuga tuleb teha tulevikus. Minule isiklikult jäi naljakas mulje temast. Tema kontrolli alla kuulus kõik selle osariigi kummipuude istandused ja temal peab olema ühendus VCdega.

Ma sain raadio käest sõnumi, et kapten, kes saatis mind Dat Tost siia, tahab minuga rääkida homme. Ma pean kindlaks tegema, et ma olen baasis - ta lendab siia helikopteriga.

Maragratt
Sa tahtsid teada mis juhtus Patricule? Kui ma lahkusin Vietnamist ma pidin Patricut kohtama Vung Tau linnas. Patric ei tulund. Koju jõudes nädal hiljem sain teada, et Patric oli vaenlase poolt maha lastud.
Sa tahtsid teada mis juhtus Patricule? Kui ma lahkusin Vietnamist ma pidin Patricut kohtama Vung Tau linnas. Patric ei tulund. Koju jõudes nädal hiljem sain teada, et Patric oli vaenlase poolt maha lastud.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

Hommikul Kiwiga tegime kindlaks, et ümbrus oli puhas. Käisin kapten Binhi juures ja teatasin, et minu ülemus tuleb meile külla ja kas ta oleks nii hea ja saadaks ühe rühma LZ kaidseks - Peter ja Blue lähevad rühmaga ühes. Kapten Binh lubas kohe saata rühma välja LZ kaitseks. LZ oli paarsada meetrit baasist eemal. Jäime ootama - raadio tuli ellu ja teatas, et chopper on lahkunud Vung Tau baasist. Istusime ja jäime ootama, siis Kiwi järsku ärkas ja pani jooksma. Ma tahtsin teada - mis on lahti? Ta karjus vastu - meie oleme kuradi tolad, kas sa mõtled, et kapten kõnnib paarsada sammu indiaanlaste maa-alal. Ta sõitis Roveriga LZ.

Chopper tuli ja Kiwi tuli kapteni ja poistega tagasi. Väljaspool baasi meie ohvitseridele kulpi ei viska - võtame valvel seisangu. Ma läksin roverile vastu ja esimene asi mida kapten ütles, et ta tahab mind üksinda näha. Mõte tuli kohe pähe, et kurat mida ma olen teinud viltu, et ta tahab mind üksinda näha. Läksime rõdule ja istusime uksest eemale, et teised ei kuule missugust peapesu ma saan. Mida ta minule ütles - jäi minul suu lahti. Kapten vabandas, et ta on mind Dat Dos valesti kohelnud, kuid tal on nüüd hea meel, et ta mind siis saatis. Mida ta on kuulnud ameeriklaste ja vietnami ohvitseride käest on see, et see bloody new Austraalane on OK kui üks sõdur. Ta tahtis teada, kuidas minule meeldib formeerida uus MATT ja minna ühe saare peale, kus on 10 või 15 Viet Congi ja mis asja veel paremaks tegi, et ma võisin valida oma poisid. Ma küsisin temalt, kui palju aega minul on ennem, kui asjad hakkavad liikuma? Ta ütles, et paar-kolm nädalat. Ta rõhutas, et ma võin valida oma enda poisid, kuid ta tahab vastust saada paari nädala pärast. Ta jättis kõigiga hüvasti ja oli läinud.

Kiwi ja poisid tahtsid teada, kuna ma vangi lähen? Ma rääkisin neile, mis oli kapteni plaan. Poisid kõik tahtsid minuga ühes tulla. Kapten Binh tuli õhtul meie juurde ja tahtis teada, miks kapten ainult rääkis Trunksi Rauga? (See oli minu hüüdnimi vietnami keeles. Imelik, mõnikord öösel Viet Cong karjus - We will kill you Peter / Paul ja Trungsi Rau - mind ei kutsutud vaenlase poolt kunagi mu õige nimega. Mõnikord pani see mind mõtlema, kas vietnami sõdurid ei tahtnud minu nime neile teatada või mis?

Nädal või nii möödus, kui kapten käis meil külas - ma olin raadiovalves, kui see tuli ellu ja call sign teatas, et tema chopperi pardal on üks väga raskelt haavata saanud mees. Ma vaatasin call sign raamatust ja see oli meie kapteni call sign. Chopper oli lennanud üle Long Hai mägede ja üks kuul oli tulnud läbi põranda. See kuul läks kapteni kannikast sisse ja tuli õlast välja. Mees jäi ellu ja ta sai hüüdnime “Man of Iron”. Ta sa suri mõni aasta tagasi kolonel-lt aukraadis.

Maragratt
Maragratt
Liige
Postitusi: 48
Liitunud: 07 Juul, 2013 11:30
Kontakt:

Vabandus olin haiglas.Maragratt

Postitus Postitas Maragratt »

Tere Toomas!vabandan väga,et kirjutamine jäi pooleli,kuid mind viidi mineval laupäeval haigla suure palavikuga-esmaspäeval tulin koju ja teisipäeval olin teel tagasi haigla.Mingisugune tundmattu palavik.Soovin sulle ja kõigile palju tervisi ja jõudu!Maragratt.
Kasutaja avatar
Dogger
Liige
Postitusi: 283
Liitunud: 30 Apr, 2010 13:28
Asukoht: Ida - Viru
Kontakt:

Re: Vabandus olin haiglas.Maragratt

Postitus Postitas Dogger »

Kiiret paranemist.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Leo Jaago - sõdur kolmes sõjas

Postitus Postitas toomas tyrk »

On möödunud tükka aega, kui ma viimati kirjutasin, kuid põhjusi on palju. Lihtsalt vana kere hakkab ülesse ütlema.

1971 jaanuar-veebruar ja märts möödusid väga vaikselt. Käisime luurepatrullis rühma suurusega, kuid midagi erilist ei juhtunud - nägime jälgesi, kuid vaenlast ei näinud ega ka kuulnud - ta oli lihtsalt ära kadunud. Märtsi keskpaigas üks karjapoiss oli rääkinud kuskil ja üks kapten Binh mees oli pealt kuulanud, et üks CT käib ja korjab raha kummipuu tööliste käest. Kiwi läks ühel õhtul ühe rühmaga, et ülesse seada lõksu. Ma olin raadiovalves kui hommikul vara algas marutuli. Minule paistis, et laskmine oli ainult ühepoolne. Kiwi teatas raadios, et üks vaenlane on surma saanud ja üks AK47 on kätte saadud ühes laskemoonaga. Vaenlase surnukeha pandi Binh Ba turuväljakule - ta oli seal paar päeva, kuna keegi ta keha ei omastanud, siis ta maeti Binh Ba surnuaeda.

Ma panin palvekirja sisse, et tahan saada 5 päeva RAR Austraalias. Möödus paar päeva ja ma olin teel Saigoni. Sealt sain ameeriklaste lennukil Sydneysse. Kuidas olukord oli muutunud. Meil lubati ühes võtta ainult pakk suitsu, lennuk oli kuiv - ainuke asi, mida sa võisid juua, oli kohvi või piim. Minu kõrval istus mees, kellega ma olin ühes Malaias 1957-59 ja ta tahtis teada, kas ma “Piima” joon. Tellisime kaks piima, mis jõudsid kohale päris kiiresti - sõber võttis kuskilt välja whisky pudeli ja meil oli päris kena sõit. Naine, kes meile piima järjest tõi, sai lõpuks aru, miks meie nii palju piima jõime.

Ärkasin ülesse Sydneys - imelik, isegi peavalu ei olnud. Üks tolliametnik tuli suure kotiga ja meie pidime kõik oma suitsud sinna kotti panema (Oh kuidas ajad on möödunud, kui ma siin maabusin viimati. Tänu ameeriklastele, mida nad Vietnamist siia tõid, nüüd iga üks kannatab - narcotiks) Kõndisime lennuki pealt tunnelisse, kus olid uksed mõlemil pool - uksed tehti lahti ja ma kõndisin ühte väikesesse tuppa. Seal oli ainult laud ja tool ja üks mees. Ta teatas, et minul on nüüd viimane võimalus, et ma panen kõik oma asjad laua peale. Minu taskus oli ainult rahakott, panin selle lauale ja siis see mees teatas, et minul on nüüd viimane võimalus, kõik oma asjad taskust laua peale panna. Ma teatasin temale, et see on kõik mis minu taskutes on. Ta käskis minul riidest lahti võtta, mida ma ka tegin - ta uuris kõik mu riided läbi ja siis ta käskis minul kummardada ja ta uuris minu tagumikku. Siis ta käskis minul riided selga panna ja ennem kui ta lahkus toast ta ütles - You can thank the yanks! Tuli välja, et ameeriklased olid Sydneysse nii palju “PRAHTI” sisse toonud, et nüüd peavad nad läbiotsima iga lennuki inimesed, kes tulevad Vietnamist. Tolliamentnikul oli väga kahju, et nad seda peavad tegema oma sõduritele, kuid käsk on käsk!

Sain lennuki Brisbani ja taxi koju, naine ei teadnud, et ma tulen ja kuradi koer tungis minule kallale - võttis tükk aega, kui ta mind ära tundis ja siis ta krabas oma käppadega minu jalast kinni ja ma pidiin teda vedama.

Istusime mõlemad trepil - tema pea minu kaenla all - ja meie mõlemad ootasime perenaist.

Maragratt
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist