www.militaar.net

Ilmus selline tore allikapublikatsioon:

Riigikaitse Nõukogu protokollid 1933–1939
Koostanud Urmas Salo
583-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites 6. raamat sarjast Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost
Eesti Ajalooarhiiv 2014

https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?209169

Salo on sellest juba ka varem kirjutanud:
U.Salo: Riigikaitse Nõukogu roll Eesti riigikaitse uuendamisel 1933–1939 // Tuna 2007/3
http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/A ... 2007_3.pdf

Riigiarhiivist ostes saab tüki odavamalt...
Raamatute hulk on äärmiselt piiratud, keegi märkis trükiarvuks 300.
Kiirustage, seltsimehed unetud!

Keegi raamatut käes ka on hoidnud? Kui palju on seal kommentaare ning oma teksti ning kui suure osa võtavad enda alla protokollid ise? 10:90 25:75 või koguni 50:50?

Protokollid digikujul juba olemas kui aga muid kommentaare ka leidub, siis võib paperkoopia ostmiseks sajalisi ju vähe luftitada...

Kuis ma seda nüüd sõnastan... Selle 13 juurika eest on paberit küll. Soovid silmi arvutiga rikkuda ja sõltuda eklekteri olemasolust - vaba maa, tee kuis soovid
Mina ostsin.
Neetud! Panin raamatu riiulisse ja sedasinast postitust kribades tahtsin sisse piiluda. Aga võta näpust! Hea mitu minutit seisin meeltesegaduses riiuli ees ja ... no ei leia.
Koostaja või kujundaja või kes iganes on raamatu seljale osanud sarja pealkirja (uurimusi ja allikmaterjale...) paigutada, aga mitte raamatu pealkirja!
Sees on esimesed 100 lk ikka nö koostaja omalooming ja lühendid jne aparatuur. Seega võiks olemas olla... Kuni keegi seda arvustada võtab.
Trükis ise on igati viisakas ja soliidne - mina eelistan seda ekraani jõllitamisele

Sisukord on siin:

Tundub asjalik üllitis olema - aga oleks mulle juba nii umbes aasta tagasi ära kulunud

Et ilmselt oleks siis paremini mõistnud, kuda me ikka 30-te lõpuks oma kaitseväega nii tümasse relvatehnilisse olukorda jõudsime

Ei tahaks soola raputada, kuid nii mõnelgi "doktorandil" kellega Sa foorumis mõtteid vahetasid, olid need materjalid aastaid tagasi arvutis...
Paraku on ühest suurest majast juba aastaid puudu vastava valdkonna spetsialist, kellelt oleksid saanud lihtsalt möödaminnes neid materjale laenata. Mõtle parem selle peale, et analoogseid küsimusi on kümneid. Ja Sa ei ole ainus. Küll oled aga esimene, kes on tunnistanud vajadust selliste materjalide järgi oma tööülesannete täitmisel...

Jalutu kirjutas:Paraku on ühest suurest majast juba aastaid puudu vastava valdkonna spetsialist, kellelt oleksid saanud lihtsalt möödaminnes neid materjale laenata.

Kas tõesti, jälle uforeptiilid, vabamüürlased ja muidugi juudid??? Lõpetage, lugupeetud kaasfoorumlased, ometi need hämarad vihjed. Kas selliste tekstide produtseerijad arvavad, et omavad kuidagi ja mingit salainfot? Ärge siis mölisege siin. Võtame eeskuju näiteks kapten Trummist ja andrusest - kõik öeldakse selgelt välja! Ms ka need tekstid, mida borja oleks tahtnud juba aasta tagasi lugeda, olid kõigile lugeda VAU-s.

Vastukaja tekitanud lause minu postitusest ei sisaldanud midagi salajast ega EW vastalist. Püüan selle lahtitõlkida:
Paraku on ühest suurest majast juba aastaid puudu vastava valdkonna spetsialist - Paraku on pärast Rein Helme manalasseminekut tema ametipost olnud liiga kaua täimata spetsialisti puudumisel.
Ei tahtnud sellisel kujul võimelüngale osundada.

...kellelt oleksid saanud lihtsalt möödaminnes neid materjale laenata - sellele vastas metssiga selliselt:

Ms ka need tekstid, mida borja oleks tahtnud juba aasta tagasi lugeda, olid kõigile lugeda VAU-s.

Lihtsalt sõjaväelasena ei kuulu borja ametiülesannete hulka kohustus teada kõike Riigiarhiivis toimuvast või laiemalt olla kursis sõjaajalooga. Loomulikult ei välista sõjaväelase elukutse nimetatud teadmisi, pigem vastupidi.

Ministeeriumile tuleb siiki au anda, et Eesti Sõjamuuseum KM allasutusena on meil juba (ja veel) aastaid olemas, ka sealt saab sellistele küsimustele vastuseid. Neil on ka üsna suur raamatukogu. Seal töötavad KM "vanavarast" veel Toe Nõmm ja Leho Lõhmus. Muidugi minu hinnangul on neil seal koosseis liiga väike. Sest ajaloost oleks meil õppida palju rohkem kui seda praegu tehakse.

Muide, uurisin ükskord, mille alusel KM üldse sõjaajalooga tegeleb (niivõrd, kuivõrd ).

Kuna pole vist olemaski seadusega kehtestatud ammendavat riigikaitse mõistet (on vaid eesmärk, vt Rahuaja riigikaitse korraldamise seadus: „§ 2. (1) Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.”), saab KM ise kehtestada, mida ta selle all täpsemalt mõistab.

Näiteks Kaitseministeeriumi põhimääruse (https://www.riigiteataja.ee/akt/121072011015?leiaKehtiv) § 33 (11) järgi kuulub ministeeriumi valitsemisalasse ka sõjahaudade kaitse alane, sõjaveteranidega ning ajaloolise pärandiga seotud tegevus.

Kahjuks on see KM põhimääruses ainuke punkt, milles esinevad sõnad „ajalugu” ja „pärand”. Ja ei ministeeriumi valitsemisala ega ülesannete kirjelduses/loetelus ole militaarajalugu otsesõnu mainitud. Siiski on see kirjas ka „Kaitseministeeriumi missioonis, visioonis ja põhiväärtustes” (http://www.kmin.ee/files/kmin/nodes/132 ... KM_mvp.pdf), viimase punktina: „Väärikus ja lojaalsus. Hoiame ning kanname väärikalt edasi oma traditsioone ja ajaloolist pärandit.”

Nagu näete, pole kuskil kirjas nt seda, et me ka õpime ajaloost. Et me uurime seda, et sellest õppida. Jne. Nii et ühel päeval võib järjekordne minister öelda, et ...
Minu arvates peaks seadusandja siin ulatama oma abistava ja sekkuva käe...

Kapral Karu kirjutas:...näiteks Kaitseministeeriumi põhimääruse (https://www.riigiteataja.ee/akt/121072011015?leiaKehtiv) § 33 (11) järgi kuulub ministeeriumi valitsemisalasse ka sõjahaudade kaitse alane, sõjaveteranidega ning ajaloolise pärandiga seotud tegevus.

Kahjuks on see KM põhimääruses ainuke punkt, milles esinevad sõnad „ajalugu” ja „pärand”. Ja ei ministeeriumi valitsemisala ega ülesannete kirjelduses/loetelus ole militaarajalugu otsesõnu mainitud. Siiski on see kirjas ka „Kaitseministeeriumi missioonis, visioonis ja põhiväärtustes” (http://www.kmin.ee/files/kmin/nodes/132 ... KM_mvp.pdf), viimase punktina: „Väärikus ja lojaalsus. Hoiame ning kanname väärikalt edasi oma traditsioone ja ajaloolist pärandit.”

Nagu näete, pole kuskil kirjas nt seda, et me ka õpime ajaloost. Et me uurime seda, et sellest õppida. Jne. Nii et ühel päeval võib järjekordne minister öelda, et ...
Minu arvates peaks seadusandja siin ulatama oma abistava ja sekkuva käe...

Minu isiklik riigikaitsestruktuuride-sisene kogemus ütleb selgelt, et mida meil pole ametikohusena üheselt põhimäärustes fikseeritud (kama kaks kas siis Peastaabi või Kamina omas), seda POLE KA OLEMAS - kogu lugu.

Elik siis meie tänane olukord meie oma sõjaajaloo talletamise/uurimise/analüüsimise/õppimise alal nii kaitseväe kui kaitseministeeriumi tasandil on sisuliselt ümmargune null. Ja eriti hale on see pilt veel siis, kui võrrelda seda tänast olukorda meie riigikaitsestruktuuride suhtumisega omaenese sõjaajaloo lahtimõtestamisse 30-tel aastatel - see oleks nagu öö ja päev.

Millest küll tulevad selline meie tänane arrogants, üleolev suhtumine omaenese sõjalisesse kogemusse // selle lahtimõtestamisse ja kõiketeadja mentaliteet - on see lihtsalt matsimentaliteet, internetipõlvkonnale omane pinnapealsus

Kaitseministeerium peab/peaks sõjaajalugu uurima sama palju või vähe kui näiteks rahu ajal ajateenijaid välja õpetama või sõja ajal vastase tanke hävitama. Selle jaoks on Kamina haldusalas vastavad asutused elik siinpuudutatult Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum. Lisaks sellele tegeletakse sõjaajalooga ka Sõjakoolis. Kas sellega tegeletakse hästi/korralikult/piisavalt või mitte, on juba omaette küsimus. Täpselt samuti, kas nende väljaandeid loetakse (ära ostetakse küll, kui raamatupoodides vaadata )

Ega ma mõelnudki, et KaMin peaks ise konkreetselt sõjaajaloo uurimisega tegelema, pidasin silmas kogu tema valitsemisala (koos talle alluvate asutustega).
Muide, sellessamas Põhimääruses on ajaloopärand pandud samasse osakonda koos teenistuse ja väljaõppe korraldamisega:

(11) Kaitseväeteenistuse osakond koordineerib, suunab ja korraldab kaitseväeteenistust, riigikaitselist ja sõjalist haridust, ministeeriumi valitsemisala tervishoiukorraldust ja kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamist, kaitseväelase ja kaitseliitlase teenistuslikke ja sotsiaalseid tagatisi, valitsemisala asutuse personalipoliitika kavandamist ja elluviimist, sõjahaudade kaitse alast tegevust, sõjaveteranidega ja ajaloolise pärandiga seotud tegevust ning valitsemisala eelarvest ühiskondlikele organisatsioonidele toetuse jaotamist.

Super-osakond! Minu hinnangul kõige laiema ampluaaga KM allüksus. Midagi sellist nagu pintsak nööbi küljes ... "Võtmeosakondade" koosseisud on viimasel ajal salastatud (veebilehelt leiame vaid osakonnajuhatajate kontaktid), nii et me ei saa teada, kas ka selle koosseis vastab tema ülesannete ulatusele. Samas osakonna enda põhimääruses http://www.kaitseministeerium.ee/files/ ... rus(6).pdf on kirjas märksa vähem ülesandeid kui KM põhimääruses talle ette nähtud on...

metssiga kirjutas:Kaitseministeerium peab/peaks sõjaajalugu uurima sama palju või vähe kui näiteks rahu ajal ajateenijaid välja õpetama või sõja ajal vastase tanke hävitama...

...ja otse loomulikult ei ole kõrgeauline kaitseministeerium kohustet midagi õppima mineviku vigadest
Diletantide arrogants ongi sellise suhtumise nimi.

Tagasi raamatu juurde:
http://tartu.postimees.ee/2688844/sojaa ... isaladused