Tallinna bastionid

Kindlusehitised. Teed, sadamad ja lennuväljad. Kasarmud ja linnakud.
Maalinnad ja linnused. Kõik militaararhitektuurist.
paul
Liige
Postitusi: 354
Liitunud: 31 Jaan, 2006 22:20
Kontakt:

Postitus Postitas paul »

Ma ei tea kuidas praegu, aga kuni linn selle üle võttis oli seal valve peal - ju siis päris kõik sisse ei pääsenud tühjaks rottima.

Mercher, kuidas sisse said?
Regardman
Liige
Postitusi: 62
Liitunud: 31 Okt, 2005 12:33
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Regardman »

paul kirjutas:Ma ei tea kuidas praegu, aga kuni linn selle üle võttis oli seal valve peal - ju siis päris kõik sisse ei pääsenud tühjaks rottima.

Mercher, kuidas sisse said?
Mis valvest siin lobisetakse ? Viimased aastad (3 kindlasti) on objekt olnud kõigile valla, ainult seda pole avastatud.
hunditar
Uudistaja
Postitusi: 22
Liitunud: 16 Apr, 2005 13:06
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas hunditar »

Äkki Mercher avalikustaks kustkaudu käikudesse pääseks ?!
pliiasiid
Liige
Postitusi: 34
Liitunud: 23 Okt, 2006 14:16
Asukoht: Päälinn
Kontakt:

Postitus Postitas pliiasiid »

kas te uudiseid pole lugenud? http://www.linnamuuseum.ee/kok/index.php?&id=258 siin peaks kogu info olema
Rahu, ainult rahu!
hunditar
Uudistaja
Postitusi: 22
Liitunud: 16 Apr, 2005 13:06
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas hunditar »

hmm...pidasin ikka Skoone bastioni silmas
kriegskamerad
Uudistaja
Postitusi: 28
Liitunud: 07 Apr, 2006 16:32
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas kriegskamerad »

"Kusagil tenniseväljakute nurga kandis läks üks trepp järsult üles, aga sinna ei saanud, sest trepp algas kaela kõrguselt ja rahvast oli ronida üritamiseks liiga palju. "

Sealt läheb vana kivist keerdtrepp ülesse välja - ülevalt on aga kaetud laudadega.
Eks kunagi tehtakse sinna ka korralik luuk või väljapääs.
Martti
Liige
Postitusi: 311
Liitunud: 21 Nov, 2004 21:05
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Martti »

vax kirjutas:
valdo kirjutas:
Joonas kirjutas:kas need lähevad ka linnast välja ka we

ja kui sügavale need käigud ulatuvad
Käigud kulgevad 17.-18. sajandi muldkindlustuste sees (Rootsi ja Ingeri bastion + raveliinid).
-------------------------------------------------
Samuti ärgem unustagem Skoone bastioni, Paksu Margareeta külje all olevat ning Viru tänava muldkeha. Kaks viimast on küll üsna palju hävinenud, kuid ka neis on vähemalt osaliselt käigud säilinud. Skoone bastionist tehti 30.ndatel Rannavärava tee läbi, mistõttu on see nüüd kahes osas. Kui Rannaväravast sisse minna ja kohe paremale, siis võib Skoone bastioni sissekäiku koos püssirohukeldriga hästi näha - müüri sees olevatest trellitatud akendest. Päris suur võlvitud kelder. Rannavärava tee poolt vaadates on kinnimüüritud tunneli sein hästi näha. Võib oletada et see tunnel läks kunagi piki Skoone bastioni välismüüri. Samuti olen kusagilt lugenud, et praeguse tee all on kunagine suure keerdtrepiga sissepääs.
Rannamäe tee all oli tõesti mitu paekivist ja maakivist moodustist, mis jäid mulle silma kui seal midagi kaevati, loomulikult jäädvustasin need ka pildile.
Vanasõiduki huviline
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
vax
Liige
Postitusi: 279
Liitunud: 14 Juun, 2005 14:24
Kontakt:

Postitus Postitas vax »

kriegskamerad kirjutas:"Kusagil tenniseväljakute nurga kandis läks üks trepp järsult üles, aga sinna ei saanud, sest trepp algas kaela kõrguselt ja rahvast oli ronida üritamiseks liiga palju. "

Sealt läheb vana kivist keerdtrepp ülesse välja - ülevalt on aga kaetud laudadega.
Eks kunagi tehtakse sinna ka korralik luuk või väljapääs.
Kas see trepp jõuab välja sinna Kiek in de Kök-ist üle tee olevani ukseni maa sees?
Sporrenberg
Liige
Postitusi: 334
Liitunud: 21 Juun, 2007 9:05
Kontakt:

Skoone bastion

Postitus Postitas Sporrenberg »

Ei me unusta Skoone bastioni...

Bastionid muutusid kindlustussüsteemides domineerivaks kui sõjanduses hakkasid ilma tegema suurtükid.
Tehnikaga tuli kaasa minna ka Revalil.
Kuigi sadamalähedane Skoone bastion figureerib juba 1634. aasta Tallinna muldkindlustuste väljaarendamise projektis, hakatakse bastioni tegeliku ehitamisega pihta alles 1683. aastal. Rootsi riigi kõigi kindlustuste ülema Erik Dahlbergi ja Tallinna komandandi Paul von Esseni 1686. aastal koostatud ja kuningas Karl XI kinnistatud Tallinna muldkindlustuste uues generaalplaanis taheti Tallinna muuta vallutamatuks tohutu bastionaalvööndiga.
Vööndisse pidi kuuluma 11 võimast bastioni, ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega.
Kuid Tallinn oli vaene, nappis raha, materjali ja tööjõudu, ning valmis suudeti ehitada ainult kolm: Skoone ja Ingeri bastion ning Rootsi kants (kaks viimast tänapäeval vastavalt Harju ja Linda mägi).
Õnnelikul kombel on need kõik tänaseni alles, oma maa-aluste käikude ja kasemattidega.
Skoone bastioni ehitamine ei läinud libedalt.
Maa-alal, kuhu hiigelbastion kuhjati, asusid linnakodanike väikesed võluvate suvemajade ja kalatiikidega aiad.
Aedadest ei raatsitud loobuda, maju ja majandushooneid oli aga kahju lammutada. Vastuseis ametivõimude ja linna vahel läks isegi nii karmiks, et Dahlberg ähvardas linna kuninga viha ja privileegide kärpimisega.
Põhjasõja puhkemine kiirendas järsult bastionide ehitust Tallinnas, kuid koos tööseisakutega kestis Skoone bastioni ehitus ikkagi umbes 20 aastat - kuni 1703.-1704. aastani.
Töölisteks olid peamiselt linna lihtrahvas ja talupojad, teisisõnu eestlased.
Aeg kulus, vahetus võim ning valitsejad.
Kui Tallinn pärast Krimmi sõda aastal 1857 kustutati maakindluste nimekirjast ning bastionid oma sõjalise tähtsuse kaotasid, andis Vene riik linnale järk-järgult endised muldkindlustused üle parkide rajamiseks.
Bastion anti linnale 1867. aastal.
Kuna siin kasvasid puud, siis muutus mägi kohe pärast kindlustuste nimekirjast kustutamist ja linnale üleandmist elanikele meeldivaks jalutuspaigaks.
Valdeko Vende (1990) kirjutab selle kohta: "Ametlikult oli seal ringiluusimine küll keelatud: rahvas tallas ära heina ja lapsi ähvardas oht alla vanasse vallikraavi kukkuda.
1873. aasta ajalehes kiidab üks Tallinna patrioot suurepärast vaadet, mis endiselt bastionilt avaneb merele ja Tallinna ümbruse kaunimatele kohtadele Kopli poolsaarest Viimsini.
Autor leidis, et paik tuleks jalutajatele vabaks anda ja sinna suveaed rajada.
Ta kirjutab: "Tänutundega puhkaksid siin pärnade vilus Pika tänava rajooni koondunud ärimaailma töötajad oma perekonna ja tuttavate seltskonnas pärast väsitavat päevatööd." Vanadelt Tallinna gravüüridelt ja maalidelt paistab kõrge Skoone bastion merelt hästi silma, bastionil armastasid linnakodanikud aga omakorda vaadelda sadamasse popsutavad aurulaevu ning purjekaid.
1876. aasta Tallinna muldkindlustusvööndi planeerimiskavas on bastion näidatud haljasalana, selles kulgevad looklevad teed.
Linnaelanike soov muuta bastion kui kõige ilusama väljavaatega koht linnas kauniks aiaks, ajendas Promenaadide komisjoni võtma selle omale kavasse.
Tulevase haljasala plaani valmistas St. Peterburgi botaanikaaia direktor dr. K. Regel ning see esitati volikogule 1880. aastal.
Alustati puude ja põõsaste istutamist ja muru külvamist ning 1885. aastal saigi park valmis. Algusest peale külastas rahvas uut parki väga usinalt ning linnavalitsus andis loa seal ka kontserte korraldada.
Promenaadide komisjon tegi linnavalitsusele ettepaneku, et haljasalale ehitataks restoran. Koos bastioniga kujundati ja ehitati välja haljasalaks ka selle esine Stuarti reduut.
Promenaadide komisjoniga otsustas Skoone bastioni anda rendile, rentijaks sai hotelliomanik Wicke, kes oli nõus ehitama restoranihoone, muusikapaviljoni ja hoidma korras teed ja puud.
Ala hakati kutsuma Rannavärava mäeks (Strandpforten Anlage), mis 26. oktoobril 1939 sai nimeks Rannamägi.
1902. ja 1903. aastal renditi aga Rannamägi koos Harjumäega kodanik G. Türnbaumile.
1914. aastal põles maha Skoone bastioni restoran ja kannatada said ka põlised pärnad. Jalutuskoha võlu vähenes pikkamööda, eriti pärast seda, kui aastail 1912-1913 ehitati siia endise Stuarti reduudi kohale Tallinna Elektrijaam, sest püstitatud hooned varjasid vaba vaate merele.
29. aastal hakati tähelepanu pöörama Skoone bastioni jalamil olevale vallikraavile.
Sama aasta Päevalehest loeme: "Rannamäe jalal asub endine wallikraav, mille põhi jääb ülesharitud juurviljade alla.
Linna omawalitsuse teenijate ühing, Tallinna töölisspordiühing ja spordiklubi "Ilmar" esinesid linnawalitsusele palwega lubada endist wallikraawi kasutada spordiwäljaks (praegune spordiväljak Põhja puiestee ja Rannavärava mäe vahel).
Linnavalitsus andiski põhimõtteliku nõusoleku." Endiste prügihunnikute asemele rajatigi A. Soansi 1929. aasta planeeringu järgi linna staadion aastatel 1938-1939.
Kunagi poisikese-põlves sai sealt staadioni poolsest bastioniküljest läbi seinas asunud raudukse mindud maa alla, sügavale Skoone bastioni sisemusse.
See osa kasemattidest ei olnud vene sõjaväe poolt kasutusel.
Tunnelid olid rõsked, võlvitud laest tolknesid puujuured, tunnelite põrandal aga laest pudenenud paelahmakad.
Seikluse tipp oli kui jõudsime suurde ümmargusse ruumi kuhu kõigist ilmakaartest suubusid mustavad tunneliavad...nähtavasti oli tegemist mingi keskse strateegilise maaaluse sõlmpunktiga.
1932. aastal rajati bastioni lõunaosas läbi Rannamäe tee ning väike osa bastionist puudega jäi teisele poole teed, maa-alused käigud kohandati aga samal kümnendil varjenditeks.

Kui sõita nüüd mööda Rannavärava teed (Balti jaama suunalt) siis paremal pool teed on näha kinnimüüritud tunneliots.
Sellise paest kaarvõlviga tunnelid olid kõikjal muldkindlustustes.
Seesama tunnel ühendas Skoone bastioni kagukasematti ülejäänud süsteemiga.
Eraldi seisvasse kasematti pääseb sisse piiluma Laia tänava poolt.
Kui uks muidugi lahti.
Kasematt on seest kenalt krohvitud ruum võlvlaega mis toetub tüsedale kesksambale.

Pärast Teist maailmasõda oli mingi osa bastioni sisemusest taas sõjaväe käsutuses.
Kuni nõukogude aja lõpuni asus seal, väikeses bastioni nn. "sisehoovis" kollaseks värvitud betoonehitus milles, ja osaliselt ka bastioni kasemattides asus Tallinna Tsiviilkaitse Staap.
Praeguseks laostatud-reostatud ja eluheidikute elamiskohana ohtralt "mineeritud".
Võimsa välismüüri ning raudtaraga piiratud bastioniosal avati 1948 aastal Nõukogude armeele (Sõjamerelaevastiku garnisonile) kuuluv lõbustuspark koos Suveteatri hoonega.
Enesestmõistetavalt oli kogu pargiinfo ja -personal ning lõviosa klientuurist venekeelne.
Kutsuti seda kanti "Madruste Pargiks".
Ja punalaevastiklasi sinna ka jätkus.
Enne 1972. aastat, mil lauluväljakule imporditi esimene Tšehhi lõbustuspark, täitis Suveteater (see nimi laienes rahvasuus kogu Skoone bastionile) tegelikult Tallinna Tivoli rolli ja külastajatele mõeldud atraktsioonid olid nagu nad olid.
Karusell väikelastele kus üksteise sabas tiirutasid nii Tšapaajevlik kuulipildujakaarik kui plekist tank, samuti peata hobune ning tagatipuks millegipärast hani.
Iga sõit maksis 10 kopikat.
Oli ka üks suurem kettkarusell, paar lasketiiru kus nokastanud mitšmanid oma Kopli liinidelt kaasahaaratud sõbrannade ees snaiprioskustega hiilgasid.
Üks atraktsioon on mulle eriliselt meelde jäänud.
Kujutas see endast väikeseid propelleriga plekklennukeid, kuhu mahtus kaks "pilooti" istuma.
Mootor käivitati, propeller hakkas tööle ja koleda jõuramisega pani lennuk ümber võlli tiirlema.
Ülemises asendis olid "piloodid" pea alaspidi.
Mina tahtsin ka selle riistapuuga hirmsasti sõita - paraku lapsi sellele ei lubatud...
Aga ka teisi oli tore vaadata, eriti kui tublil madrusel kes lennukis istus ja üle võlli tiirutas, iga kord kui pea alaspidi oli, mööda pead ning nägu voolas punane oja...nagu ehtne haavatud lahingulendur...põhjus oli muidugi lihtne.
Punalaevastiklasel oli kuue sisemises rinnataskus poolik pudel veini...
Veidi eemal mängiti väljas poolemeetriste figuuridega malet.
Nädalavahetusel toimusid pargi vabaõhutantsupõrandal ohvitseride ja madruste tantsulkad.
Siis kees bastionil vene elu kogu oma värvikusega.
Mängis lõõtspill, karusellid tiirlesid, valjuhääldajatest ulgus temaatiline patriootlik muusika.
Mereväelased, kas siis madrused oma "võluvate" kaaslastega sealt kus Kopli tramm ümber pöörab ja ohvitserid oma prouade ning lõputult lõugava järelkasvuga istusid murul paplite all seltskonniti maas, mahalaotatud ajalehtedele oli soliidselt laotatud hea-parem, joodi viina, hammustati peale ja võeti laulgi üles... Kaugemates pargisoppides põõsaste vahel aga hoolitseti selle eest, et ka 18 aasta pärast oleks kedagi kuulsusrikkasse nõukogude mereväkke kutsuda...

Kinona tegutsenud Suveteatri hoone oli suurim Eesti puuehitis vaoshoitult stalinistlikus stiilis, mis kui ehitus mulle isiklikult meeldis, oli sellise kummalise "puust tehtud Suure Juhi auraga".
Pühapäevahommikuti näidati selle astmeliselt laskuvate rõdudega saalis multikaid.
Sanss 10 kopikat.
Tõenäoliselt "tänu" püromaanidele põles Suveteater 1990. aastatel maha.
Park oli juba enne seda maha jäetud koht, ja Vene garnisongi 1994 aastal läinud.
Loodame et see kuulsusrikka ajalooga koht ei ole enam pikalt hüljatud vaid varsti keeb seal sama lõbus elu nagu kunagi värvikas minevikus...
Kasutaja avatar
MrBlack
Uudistaja
Postitusi: 21
Liitunud: 21 Veebr, 2008 16:02
Kontakt:

Postitus Postitas MrBlack »

Hetkel siis 2008aasta ja on need sissepääsud ikka veel lahti?
On keegi lähiajal käinud?
Paluks täpsustust sissepääsude kohta :wink:

Tänud :P
Tix
Uudistaja
Postitusi: 5
Liitunud: 27 Sept, 2007 0:12
Kontakt:

Postitus Postitas Tix »

Sai siis täna uudistamas käidud
Lisainfot SIIT

Täitsa huvitav..
vilps
Uudistaja
Postitusi: 5
Liitunud: 09 Veebr, 2005 20:12
Kontakt:

Postitus Postitas vilps »

Samad sõnad eelkõnelejatele et tasub minna. Ise sai pühapäeval läbi astutud ja igati jäin rahule. Giidi jutu järgi pidid käigud kuskil 15 m sügavusel olema ning kulgema ikka kilomeetreid ja nende läbiuurimise koha pealt ollakse ikka üsna algjärgus. Pileti hinnaks oli siis vastavalt 25 õpilane/üliõpilane ja vist 50 teistele.
Tix
Uudistaja
Postitusi: 5
Liitunud: 27 Sept, 2007 0:12
Kontakt:

Postitus Postitas Tix »

Aga küsiks, et ega keegi pole käinud selles bastioni osas, mis vett täis on?
vax
Liige
Postitusi: 279
Liitunud: 14 Juun, 2005 14:24
Kontakt:

Postitus Postitas vax »

kriegskamerad kirjutas:"Kusagil tenniseväljakute nurga kandis läks üks trepp järsult üles, aga sinna ei saanud, sest trepp algas kaela kõrguselt ja rahvast oli ronida üritamiseks liiga palju. "

Sealt läheb vana kivist keerdtrepp ülesse välja - ülevalt on aga kaetud laudadega.
Eks kunagi tehtakse sinna ka korralik luuk või väljapääs.
Kas see trepp läheb Kiek in de Kök-i ees oleva ja laudadega kinni löödud ukseni maa sees?
Pilt
Tix
Uudistaja
Postitusi: 5
Liitunud: 27 Sept, 2007 0:12
Kontakt:

Postitus Postitas Tix »

Tix kirjutas:Aga küsiks, et ega keegi pole käinud selles bastioni osas, mis vett täis on?
Ise küsisin, ise vastan :)
Leidsin sellise video
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist