Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

[Fucs]

Sattus uuele lehele mu post, seega tsiteerin isand Borjat täistekstiga

Keegi (nüüd vist juba endine?) noor meesõpetaja kirjutab nii..
https://epl.delfi.ee/arvamuskonkurss/mi ... d=87757429

..silma jäi selline fraas:

Kogu haridussüsteem on tüdrukutekeskne, õpetajateks on 99% naised ning paljudel puudub ka kodus isa eeskuju.

..ja selline:

Pärast taasiseseisvumist pole õpetajal enam mitte mingisuguseid õigusi, on vaid suurenevad ning tobedad kohustused ning vastutus segaste teiste lugemiseks ning makulatuuri tootmiseks.

Mix ma selle just siia teemasse panin - sest ma ei saagi aru, kuidas nii räigelt feminiseerunud (loe: nihkes) keskkonnas üldse oleks(ki) võimalik tsentraalselt korraldatud riigikaitseõpet juurutada // kehalist kasvatust arendada

Ma ei hakka (veel?) eraldi lastekasvatamise teemat tegema ja sorry väike OT aga lõpp oli lugedes lihtsalt nii hea, et jagan ...

Perekooli foorum.

....Kui kusagile lähme, siis jutust aru ei saa, kui ütlen, hakkame minema. Mingist loogilisest jutust aru ei saa jne. Vaidleb vastu või lihtsalt ei kuula. Lisaks, kogu aeg ütleb, et “emme on kaka”. On seda öelnud ka tänaval, arsti juures jne kui oma tahtmist ei saa....

Täiesti tavaline käitumine. Meil kaka asemel ikka röögitakse, et “käi persse”. Ühesõnaga väga hästi õpib uusi väljendeid vanemalt õelt ja vennalt. Ega ei aita midagi, kui ütlen, et nii ei räägita. Eriti piinlik on avalikus kohas.
Kui laps on kodus lasteaiast, siis on meil hullumaja kuubis. Traavib mööda korterit ringi, sõidab oma mänguautoga kõik nurgad maha, ajab autoga koera taga, loobib asju laiali, lööb teisi ja siis saab ise teiste käest vastu. Siis jälle röögib, kuidas talle liiga tehakse. Eriti suur haiget tegija olen mina, ainult, et mind pole läheduseski, kui poiss haiget saab.
Tubasid pole mõtet üldse koristada, kui laps kodus. Kui lasteaeda läheb, siis tõmban hinge ja naudin vaikust. Mõneks tunniks teen toad korda ja tunnen sellest rõõmu.
Kui meie poiss oma tahtmist ei saa, siis kiljub täiest kõrist. Ikka mitu korda päevas. Ühestki kokkuleppest kinni ei pea. Käime poodides ja ta pisarsilmi lubab, et ta ei nõua ühtegi asja. Anname järele ja lubame ta koos teistega poodi. Tulemuseks on kiljuv ja rabelev laps, keda siis poest välja tirime. Kui autosse kellegiga istuma jääb, siis vähemalt kiljub ja röögib autos.
Kõige parem on temaga maal. Lasen ta seal lahti nagu mullika keset kevadet. Teeb, mis tahab seal. Istub kasvõi porimülkas ja mängib. Varuriided võtan kaasa, sest tagasi tulles on ta nagu märg kass. Kummikutest valame vett välja.

Mul on ka kodus üks selline.
Praegu nelja aastane ja kuskil aasta tagasi lõi ikka kohutav iseloom välja. Ei kuula, vaidleb vastu, trambib jalgu, näitab keelt jne jne. Peres on veel 3 piigat ja pole veel sellist frukti näinud.
Minul pole tema üle mingit kontrolli. Räägin heaga ja halvaga, tema raiub oma tahtmist edasi ja käitub täiesti ebaaktsepteeritavalt.
Õnneks mul on mees sõjaväelane ja kui tema lõpuks kõvema hääle tõstab siis jäävad kõik majas vait sh ka problemaatilne laps.
Loodan, et see mingisugune faas ja laps kasvab sellest välja.

Seega jah, näed ei saa ikka ilma meesteta, kuigi hirmsasti vbl tahaks

[talas]

Esiteks, mina, õpetajana, pooldan eksamite sellisel kujul kaotamist.

Teiseks, Kapten Trumm - slippery-slope on loogikaviga, mille Kriku kunagi minu postituse all lahkesti välja tõi.

Kolmandaks, rahvaste pall oli tore mäng (Tartu meister 4. klassis), aga pallikoordinatsiooni jms kehalisi võimeid arendavaid mänge on teisigi, mille otsene eesmärk ei ole vastast projektiiliga mõjutada.

Iseenesest muidugi on heaoluühiskonnamärk muidugi, kui madalama prioriteediga küsimusi hakatakse lahendama. Ajateenijate kojulubamine on mu meelest ka märk, et kaitseväes on ajateenijatega seoses pakilisemad probleemid lahendatud.

Ahjaa, pehmondus jms on, härrased, kõigest teie enda isiklik hinnang. Täpselt samadel alustel nagu te siin lahkesti poolt eestit erinevate eraeluliste huvide põhjal lahterdate, võib ka teid - kindlasti - kuskile patta visata ja kellegi jaoks olete teie pehmod. Seni kuni usaldusväärne kutt(või pihv) on kaevikus minu kõrval, relv õiges suunas, on mul täiesti pohlad, kas ta vabal ajal on pede, hipster, it-mees, sööb noa ja kahvliga, kannab pikki juukseid, vihkab liha, usub inimtekkelisse kliimamuutusesse või allahisse, pühib perset istudes, mitte püsti, arvab et 9/11 oli pettus, Estonia hukk ammugi, peseb 2x päevas hambaid, paneb diislit tankides kilekinda kätte, nuttis viimati oma isa matustel, loeb ilukirjandust, armastab oma naist, kirjutab luuletis, sööb jäätist limpsides, tahab pensinitõusu, -langust või samba kaotamist jne jne. Täiesti suva. Ühine vaenalne on meil see, kes ihub hammast demokraatlikule eesti vabariigile.

[Kapten Trumm]

Mina, mittekutselise õpetajana ei poolda eksamite kaotamist. Veelgi enam, ma ei poolda igasugust hinnatavate soorituste selge põhjenduseta ära kaotamist. Seda esiteks

Teiseks, puudub mul usk toodud vägivaldsesse konstruktsiooni, kus isikud, kel ei jätku hea eluga rahuajal tahtejõudu ennast näiteks kehalise tunnis sundimiseks, ilmuvad mingi äkilise valgustuse mõjul sinna kaevikusse ja võitlevad kui kuradid. Ei ole ükskõik. Nats eduraporti lõhnaga on see jutt. Enda praktikast tean hästi, et vennad, kelle enesedistsipliin ja tahe lõpeb laupäeva hommikul maha sadanud lumega, ei ole üldiselt ka kuigi välja õpetatud ega ka distsiplineeritud - seega jätkuvalt kahtlen selles, kas ikka on ükskõik.

slippery-slope on loogikaviga

"Libeda nõlva taktika" on riigijuhtimisel tihti kasutatav trikk, teisisõnu soovitud tulemuse hiiliv saavutamine. Tehakse 1-2 liigutust ja ülejäänu läheb juba kiirenevalt mäest alla ja seda peatada pole võimalik. Igasugu leevenduste, toetuste jne puhul seda on ka lihtne kasutada - hiljem pole protsessi peatada enam võimalik. Süües kasvab isu.

[talas]

Aga eksamite kaotamise põhjendused on ju kõigile näha. Minu jaoks müüvad selle need aspektid:
-eksami läbikukkumine tähendab, et õpilasele koostatakse koolis korduseksam vastavalt tema võimetele, mille ta nkn sooritab. Kas tööandja saab sellest teada või kesiganes? Ei, ei saa.
-gümnaasium, kutsekas jne ka ei saa, sest nemad on juba a la märtsis oma sisseastumiskatsed ära teinud, nimekirjad koostanud jne ja neil on suht suva, mis eksamihindega keegi põhikooli lõpetab.
-eksam, olgu oma olemuselt kui tahes ja põhjalik, on loterii - st see on koostatud hindama ÜHEKSA aasta jooksul kogutud teadmisi. Paaritunnine eksam ei ole suuteline seda tegema, ainus, mida eksam kindlaks teeb, on kui hästi õpilane eksamiks ettevalmistus.
-keskelt suunatud ja kontrollitud eksam on ressursikulu, õpetajate koolitamised, vaidlustamised jne jne.

Minu meelest oleks eksami asemel märksa mõistlikum põhikoolilõputunnistus, kuhu on märgitud, mis tasemel mingi aine on. Noh, näiteks, üheksanda klassi lõputunnistusel on mata kaks. Okei, selge, aga mitmendast klassist alates see mata kaks on? Kas juba kuuendast? Või seitsmendast? Äkki kaheksandas oli veel kolm ja nüüd on kaks? See ütleks mulle õpilase matemaatika taseme kohta palju rohkem kui see tühipaljas kaks üheksanda klassi hindena. Ja ma väidan, et see ütleks mulle isegi rohkem kui tema kaks matemaatikaeksamil.

Sest praegune põhikooli lõpueksam mõõdab ikkagist üheksanda klassi teadmisi ja annab hinde vastavalt.


Kehalise tunnis sundimisest - ma olen alati olnud kineetilises spordis osav - kooli esindanud nii jalg- kui korvpallis, aga näiteks lõuatõmmetega põrusin alati. Ma ei tea, ei suutnud lihtsalt, tegin kätekõverdusi jms harjutusi no mitte ei tulnud. Ja mul oli küll hea meel, et see altminek lõuksidega kuskile koolistendile ei jõudnud. Ja ma arvan, et see mittejõudmine tegi minust täna parema ja enesekindlama inimese kui oleks teinud vastupidine olukord.

Mind hämmastab, kuidas saab hinnata kellegi kehalise kasvatuse topispalli viske kehva tulemuse järgi tema väärtust inimesena Või rööbaspuu vigurite järgi. Varsti hakkame lauluoskuse põhjal ka hindama, et näe, Trumm oska noodist laulda - järelikult ei viitsinud musatunnis kuulata, jääärelikult on suht ebausaldusväärne vemps, laisk kah veel peale kauba.

Nüüd, jällegi, härra Trumm siin lahterdab inimeste motivatsiooni ainult enda arvamuse järgi, mis peaks tema meelest näitama inimese motivatsiooni või ludridust ja ma väidan, et nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi, mihuksed näitajad kinnitavad kellegi "pehmodust". Eksole. Sisulilselt senikaua kuni pole konkreetset uurimust, mis kinnitaks vastavat korrelatsiooni - on minu jaoks täiega pseudoteema.

Rääkides slippery slope'ist. Kas see, et kaitsekulud on üle 2% SKT-st on libetee, et varsti on 4%? Et noh, vaikselt on siin tõstma hakatud, kust jookseb piir, ma küsin?! Oleks pidanud ikka 1% peale jätma, poleks seda 4% ohtu olnud....

[Health]

Kas täna mitte ei tulnud kinnitus, et põhikooli lõpueksamid ikkagi jäävad?

[Leo]

Need perekooli foorumis kirjutatud käitusmishäiretega lapsed on suure tõenäosusega mingisuguste neuroloogiliste häiretega, ehk kõvaketas käib ülekoormusega vms. Ravitakse tavaliselt farmakoloogiliselt või käitumisteraapiaga, õppides sobivaid käitumismudeleid. Mingil hetkel, kui inimene ise aru saab, mis tema sees toimub, on võimalik ise hakata oma käitumist reguleerima. Kehalise kasvatuse koha pealt on kindlasti õigus, et on palju koordinatsiooni arendavaid pallimänge, Soomes näiteks koolides sähly ehk saalihoki, mida mängitakse kerge palliga siseruumides. Oluline on ikkagi noortele tutvustada erinevaid spordialasid lootuses, et istuva eluviisi tasakaalustamiseks suvatsetakse natukenegi ennast liigutada. Kui kooli kehalise kasvatuse tunnist on peamine mälestus hirm palliplatsil surma saada või basseinis uppuda, siis see kindlasti ei aita eesmärki täita.

[nimetu]

Minu suguvõsas olevad õpetajad (ja neid on ikka väga palju) paistavad kõik eksamite kaotamisele vastu olevat. Minu arvamus on aga mitmetel põhjustel vastupidine. Esiteks, kui õpilaste ainuke motivatsioon õppimiseks on eksam, siis on koolisüsteemiga põhimõtteliselt midagi valesti. Teiseks, eksamite kaotamine ei tähenda, et koolid ei saaks soovi korral organiseerida 9. klassi lõpus tasemetöid. Kolmandaks, nende eksamite korraldamine nõuab palju tööd ja vaeva ning kokkuvõttes ei ole nende tulemustega midagi peale hakata, sest mujal sisse astumiseks korraldatakse tavaliselt niikuinii eraldi katsed. See ei peegelda ka tingimata õpilase taset - võib-olla oli tal parajasti lihtsalt sitt päev või ei osanud õpetaja oma õpilasi täpselt õigel viisil ette valmistada.
Tähendab, kokkuvõttes tundub see asi minu jaoks tühja nühkimisena. Selle asemel, et midagi sisukamat teha, järgitakse lihtsalt vanu harjumusi, teadmata kas sellel kõigel üldse mingit mõtet on.

Seega jah, näed ei saa ikka ilma meesteta, kuigi hirmsasti vbl tahaks

Seda on ka lasteaias näha. Lapsed hakkavad justkui automaatselt teistmoodi käituma kui mõni mees nende ette satub. Seda on raske kirjeldada, kuid tegu oleks justkui väga erilise uudishimuga. Nad nagu otsiksid omale liidrit.

[Veiko Palm]

Väike kommentaar lihtsalt repliigi korras.

Rahvastepalli keelamisest on viimasel ajal avalikkuses ja ka siin foorumis päris palju räägitud. Pehmode värk, kuis muidu. Ja alles äsja sain aru, et tulihingelised vaidlejad rahvastepalli teemal räägivad hoopis teemast mööda. Rahvastepall, mille ärakeelamisest (välismaal) räägitakse, EI OLE meile rahvastepalli nime all tuntud mäng. Nagu siga ja kägu.

Mängu nimi on Dodgeball ("põikle palli eest"), wikipedia https://en.wikipedia.org/wiki/Dodgeball ja youtubes https://www.youtube.com/results?search_query=dodgeball

Raju mäng, mingit kasu mina isiklikult seal kehalise kasvatuse poole pealt ei näe ja ka meeskonnatunnet ei kasvata sendi eest. Usun täiesti, et see mäng annab hea aluse koolikiusamiseks.

Meie rahvastepall? Tegelikult, seda ise sadu, kui mitte tuhandeid, kordi mänginuna, ei leia ka seal mingit suurt kasulikkust.

[Veiko Palm]

Oma eelmise posti jätkuks teatan, et pole leidnud ühegi eesti eksperdi seisukohavõtte rahvastepalli teemal. Küll aga leiab kanadamaalt Dodgeballi kohta https://globalnews.ca/news/5355416/dodg ... -children/. Eksperdid esitavad uuringute tulemusi. Vale tõlge, palju segadust ja suured emotsioonid.

[Fucs]

What Robson wants to make clear is that researchers are not recommending the game be banned; nor are they anti-competition. Rather they want to question why dodgeball continues to be played in an educational context.“People can do whatever they want, but in an educational context, it’s our responsibility as adults and teachers to [be] in situations where everybody feels seen and heard.”

Võib-olla tõesti ei oma "rahvastepall" kui mäng/tegevus/spordiala hariduse andmise kontekstis mingit tähtsust ega vajaduspõhisust.
See, et see tegevus midagi ei õpetaks, selles ma jään endiselt teisele arvamusele, aga ilmselt on võimalik kõik need (või enamus neist) "õppetunnid ja kogemused" omandada ka alternatiivtegevustega. Selleks ei pea tõesti tingimata olema "rahvastepall".

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” ; Ainevaldkond „Kehaline kasvatus“ sätestab ainekava, kus kirjutatakse

Füüsiline õpikeskkond
Kool korraldab: 1) alates II kooliastmest poiste ja tüdrukute kehalise kasvatuse tunnid eraldi;

Ehk, et "rahvastepalli" kontekstis peaks olema tagatud, et nt. tugevamad (kui on) poisid ei tümita palliga alates 4.-ndast klassist nõrgemaid tüdrukuid.
1-3 klassis ongi nad enamvähem võrdsed.

Sama ainekava räägib rahvastepallist esimeses (1-3 klass) ja teises (4-6 klass) kooliastmes nii:

Liikumismängud
Õpitulemused

Õpilane:
1) sooritab harjutusi erinevaid palle põrgatades, vedades, söötes, visates ja püüdes ning mängib nendega liikumismänge;
2) mängib rahvastepalli lihtsustatud reeglite järgi, on kaasmängijatega sõbralik ning austab kohtuniku otsust.

Õppesisu
Jooksu- ja hüppemängud.
Mängud (jõukohaste vahendite) viskamise, heitmise ja tõukamisega.
Liikumismängud väljas/maastikul. Liikumine (jooksud, pidurdused, suunamuutused) pallita ja palliga.
Palli käsitsemise harjutused (põrgatamine, vedamine, viskamine, söötmine ja püüdmine).
Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja teatevõistlused palliga.
Rahvastepall.

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/12 ... 0lisa8.pdf


Minu arust ei peaks see rahvastepall olema koolis hinnatav tegevus (et ei panda hindeid. Kas meil praegu pannakse?)
Pigem kehalise aktiivsuse andmiseks, ning liikumise ja kordinatsiooni arendamiseks praktiseeritav kõrvaltegevus.
Mistõttu ei tohiks (minu nägemuses) sellest osavõtt olla ka kohustuslik (kes osa ei taha võtta, peaksid saama asendustegevust).
Ja kui ei oleks hinnatav ega kohustuslik, siis oleks selle pallimängu lubamine või keelamine koolis minu arust pseudoteema.
Sealt edasi küsimus, et kas koolis võiks olla näiteks vabatahtlikuse alusel rahvastepalli trenn ja koolis või klassis rahvastepalli võistkond?


Aga selliseid spordialasid/tegevusi on veel terve rida, kus nn. "target"-iks on inimene. Enamust nendest koolides keh.kasvatuse (liikumisõpetuse) õppeaine kontekstis ei praktiseerita (poks, vehklemine, rägbi jms), aga osasid vähemalt ennemuiste praktiseeriti küll. Näiteks maadlus või pesapall. Jalgpall võib "rahvastepalli probleemi kontekstis" tekitada samuti kahetiseid tundeid. Isegi võrkpall võib, kui me võtame eelduseks, et seal osalevad kiusavad ja kiusatavad õpilased. Võimalused muuta pallimäng kiusamisvahendiks on alati täiesti olemas.

Sealt omakorda edasi on kukesamm samadel alustel (ja kiusamist võimaldavate) muude mängude ja tegevuste "traumeerivaks tunnistamisel" ja keelamisel.

Meil on siin veel läbi aegade olnud sellised mõnda last kindlasti traumeerivad mängud ja tegevused (mida on mängitud ka lasteaias ja koolis), nagu nt. Pallimats (matsu mängimine palliga, ehk palliga teiste viskamine), Kukepoks (otsene füüsiline kontakt), Mädamuna (palliga teise viskamine), Mats ehk "kull" (käega teise löömine), kuum kartul ja siga (teisele palliga viskamine nii, et see seda püüda ei suudaks), Ali-Baba (joostakse teineteise peale "amokki" ) jne.

Minu arust küsimus on, et kas mingi tegevus (ütleme siis antud juhul rahvastepall) on traumeeriv kõikidele lastele, enamus lastele, vähestele lastele või üksikutele lastele?
Kui see on traumeeriv kõikidele või enamusele, siis jah, keelake ära.
Kui see on traumeeriv vähestele või ainult üksikutele, siis miks keelata see kõikidele? Kas ei peaks sellisel juhul siin olema paindlikum ja andma võimaluse neil vähestel traumeeritavatel sellega kohustuslikus korras mitte tegeleda, leides neile muud alternatiivsed tegevused?
Et miks peaks nt. 20 õpilast kes tahavad seda mängida ja tunnevad sellest rõõmu, loobuma mingist tegevusest selle pärast, et kolm õpilast tunneksid ennast sellega tegelemisel traumeerituna ja ei sooviks sellega tegeleda?

Rahvastepall: lapsed tahavad mängida, aga teadlased ei taha lubada
https://www.ohtuleht.ee/979167/rahvaste ... aha-lubada

[Kriku]

Igas võistkondlikus pallimängus on füüsilise kontakti võimalus, sõim nii omade kui vastaste aadressil ning võimalus kedagi traumeerida.

[Walter2]

Igas võistkondlikus pallimängus on füüsilise kontakti võimalus, sõim nii omade kui vastaste aadressil ning võimalus kedagi traumeerida.

Välja arvatud võrkpall - seal füüsilist kontakti ei ole kui reegleid järgida. Üldse on hommikul silmade avamine, rääkimata uksest õue astumine traumeeriv tegevus kellegi jaoks, miks peaks ülejäänud inimkond nende pärast oma elu pea peale keerama?
Mitte et see kuidagi teemasse puutuks...

[Kriku]

Õige parandus - aga kui nii mõtlema hakata, siis pole kehadevahelist kontakti ka rahvastepallis.

Kui rahvastepall on traumeeriv, siis võrkpallis võib ju samamoodi nõrga mängija vastutusalasse lajatada...?

[Kapten Trumm]

Võrkpallis annab väga hästi palliga vastu tatti saada, kui liigselt süveneda inimõiguste ja muudesse igavikulistesse teemadesse ja ringi vahtida.

Minu jaoks on aga küsimus munast ja kanast - kumb variant motiveerib vorsti rohkem pingutama - kas see, kui tema nimi ilutseb spordipäeva edetabelis viimasel kohal ja teised näitavad näpuga? Või see, et see "sooritus" salastatakse ja kes pealt ei näinud - ei saagi sellest teada? Minu arvates on õige esimene variant.

Üldiselt näib see olevat ikkagi pseudoprobleem, mis on meieni jõudnud Brüsselist, mis on saanud seadusesse ja mida igasugu "tädid" on asunud saksa täpsusega kontrollima. Sest sel vanal Euroopal pole oma elanikkonna füüsilise poole osas millegagi hiilata kah ja et vorste ei naerdaks, on asutud seda keelustama (selmet pidurdada vorstiks saamist). Paraku aga sotsiaalne kontroll (ja motivatsioon) sõltub ikkagi sellest, mida teised sinust arvavad.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Üldiselt näib see olevat ikkagi pseudoprobleem, mis on meieni jõudnud Brüsselist, mis on saanud seadusesse ja mida igasugu "tädid" on asunud saksa täpsusega kontrollima..

..väike guugel näitab, et see oli ilmselt Eesti Express - kes oma lõpmata tarkuses selle rahvastepalli-vastase (pseudo)hüsteeria meil siin käima tõmbas:
https://ekspress.delfi.ee/kuum/kas-rahv ... d=87596919

Roodina-mattj dolzhnaa znattj svoihh geroojev