www.militaar.net

Lgp. foorumi kolleegid;

Sooviksin väga Teie abi fotode/lisa info leidmisel "Eesti" Supermarine Spitfire'i lennukite kohta.

1939. aastal sõlmiti leping Eesti Vabariigi ja Inglismaa (Vickers/Armstrong/Supermarine tehase) vahel, kus lubati eestlastel 12 Spitfire'i hävitajat osta. Säilinud dokumendid näitavad, et esimese lepingu järgi, anti siis eestlastele 12 Spitfire Mk. I lennukit, kahe-leheliste propelleritega (värvitahvel SP-A v1).

Lepingut aga muudeti kiiresti, kus eestlased palusid, et tellitud lennukid tuleksid kolme-lehelise propelleritega (vist De Havilland propellerid; sest Mk. II Spitfire'id kasutasid Rotol propellereid) - ja, et kõik lennuki funktsioonideandmed (instrumentation/stenciling) oleksid siis meetri-süsteemis, mitte maailma standardi kuninga pöidla, käe ja jalgade mõõtudes. (värvitahvel SP-B v1).

Sooviksin väga Teie abi siin; sest ma ei ole kindel kuidas lennukabiini ukse ja tiiva aluse tekstid (tehnilise) eesti keeles olema peaksid:

- MAKE SURE DOOR IS LOCKED BEFORE FLIGHT
- LOCATION FOR WING TIP STEADYING TRESTLE

Kaks Spitfire'it, L1046 (C/N 261) ja L1047 (C/N 262), eraldati siis otsekohe eestlastele. Juuli kuul, 1939. aastal, külastas üks eesti (sõjaväe) delegatsioon Inglismaad (Hendon AFB), kus neile L1046/L1047 lennukeid siis esitati.

15 aastat tagasi olin kirjavahetuses Imperial War Museum'iga Londoni'is - ja mulle kirjutati, et selle juuli kuu lennukite inspektsiooni ajal - inglased tegid ühe pisema vea - nad kogemata maalisid Eesti tunnusmärgid (veega pestva värvidega) L1046 lennukile Briti RAF stiilis - ümmargused tunnusmärgid, mitte Eesti moodi kolmnurgad (värvitahvel SP-C v1).

Minu küsimus siis - kas kellelgi on mõned fotod sellest juuli kuu visiidist eestlaste poolt Ingismaal olemas - kus oleks selgelt näha, kuidas "Eesti" Spitfire'id tõesti välja nägid. Inglismaalt on hetkel peaaegu võimatu fotosid/andmed Eesti delegatsiooni juuli kuu, 1939. a., külakäigust enam kätte saada. Kui Supermarine firma likvideerit mitu aastad tagasi, läksid kõik nende arhivvid/foto-kogud "kuskile" lattu - ja keegi Inglismaal enam ei tea ega mäleta, kus need dokumendid/fotod tänapäeval on.

Kui 2MS algas inglastele, 03. IX. 1939. aastal, tühistas siis London kiiresti Spitfire'i ostu lepingu Eestimaaga, sest RAF'il oli neid lennukeid vaja, kuna RAF'il oli suur puudus lennukitest (ka Läti ja Leedu Spitfire'i ostu lepingud tühistati samal ajal). "Eesti" Spitfire'id, L1046 ja ka L1047, eraldati 2MS algul kiiresti RAF'i 603 eskadronile (City of Edinburgh, Auxiliary Air Force) eskadronile. Mõlematel lennukitel polnud nii nimetatud "silmapaistevad" teenistuse karjäärid.

(värvitahvel SP-D v1) näitab "Eesti" L1046 Spitfire'it RAF'i värvides; 603'e eskadrooni kood XToK; (värvitahvel SP-E v1) näitab siis L1047, millest siis RAF'i 603 eskadrooni XToM.

Soovin väga, et minu värvitahvlid oleksid nii täpselt kui võimalik valmistatud.

Tänan Teid abi eest.

Terv.;

Allikad:
ERA_526_1_84
E-kirja vahetus IWM kuraatoriga

Arvo L. V.

PS.: Ka lätlased ja leedulased soovisid endale Spitfire lennukeid osta - aga eestlastel oli leping juba käes, meie Balti naabrirahvad ei olnud veel nii kaugele oma läbiräkimistega jõudnud.

Lgp. foorumi kolleegid;

... uuendatud värvitahvel EW Spitfire'ist (värvitahvel SP-B v2)....

ma olen nüüd üsna kindel, et "Eesti" Spitfire'il poleks Eesti tunnus-kolmnurk kere peal olnud, sest fotod näitavad, et peale 1928/1929. aastat, Eesti sõjaväe lennukid enam ei kasutanud kolmnurke kõige kuue positsioonidega. Viimased lennukid, mis veel Eesti kolmnuka kere peal kasutasid olid Potez 25A2 lennukid. Uuendatud värvitahvel (SP-B v2) näitab seda siis... Tänan väga...

Terv.;

Arvo L. V.

Üks tähelepanek, eesti spitil oli kabiinikuppel ilmselt mitte mullikujuline vaid vanemat tüüpi sirge, nii nagu MkI-l, samuti võis olla antenn teise lahendusega.
Siit foorumist leidsime eelmine aasta hea võrdluspildi mk1 ja mk2 vahel.
http://forum.largescaleplanes.com/index ... opic=10932
Ehk on abiks.
Need antennid mis värviprofiilil kerest tagatiiba lähevad olid inglaste "oma-võõras" tuvastussüsteemi oma, noid arvatavasti eesti spitfiredel ei olnud.

Ilmselt oleks eesti spit lõpuks ka hõbedaseks värvitud, nii nagu teised briti lennukid mis tol ajal eesti õhuväkke jõudsid. Küljepealset kolmnurka polnud neil tõesti ühelgi.

Terv,
L

Lgp foorumi kolleegid;

Täna väga, Joss Metsast, abi/selgituste eest.

Lisatud, palun leidke minu uuendatud EW Spitfire'i joonistused Teie hindamiseks.

Värvitahvel SP-A-v2: Uuendasin lendurikabiini, sihtimise aparaadi ja raadio antenni kuju. Värvitahvel SP-A-v2 peaks nüüd ühe Spitfire Mark I lennukile, ja mitte Mark Ia lennukile, vastama.

Jätsin standard RAF "Camouflage "A" Pattern" selle lennuki värvitahvlile. Ma saan Spitfire'i ajaloost nii aru, et kõik Spitfire'id, (väljaarvatud Spitfire'i prototüüp (reg. nr. K5452) ja mõni üksik Spitfire), ka need Spitfire'i mudelid, mida välismaade kundedele müüdi, olid standard RAF värvi/kamuflaaž'i mustritega värvitud.

Värvitahvlid SP-B-Cammo-v2 ja SP-B-Ag-v1: Uuendasin lendurikabiini, sihtimise aparaadi ja raadio antenni kuju. Värvitahvlid SP-B-Cammo-v2 ja SP-B-Ag-v1 peaksid nüüd ühe Mark I lennukile, ja mitte Mark Ia lennukile, vastama.

Tekkis selline küsimus, kas "Eesti" Spitfire'id oleksid olnud hõbedaks värvitud või oleksid nad Eesti kasutuses (RAF'i) kamuflaaž'i mustrit kandnud. Mina ise arvan, et Eesti Spitfire'id oleksid ikka standard RAF kamuflaaž'iga värvitud. Hõbe värve kasutati enamasti lennukitel, mis olid linikuga/riidega kaetud. Eesti Henschel Hs-126B lennukid, näiteks, saadeti Eestimaale tavalise saksa kamuflaaž'i värvidega (värvitahvel EW Hs126B-1 Nr163 v3). Kui Eesti oleks neid ostetud ja juba makstud Polikarpov Po-16 lennukit venelaste poolt ka kätte saanud, arvan ka, et need Eesti Polikarpov'id oleksid vene värvidega (roheline/hõbe või roheline/hele sinine) saadetud, mitte üleni hõbeda värviga värvitud (värvitahvel EW Po16Type5 Probable v1). Olen üsna kindel, et tellitud Westland Lysander'itega ja Bristol Blenheim'idega oleks see samuti nii olnud (RAF pruuni/rohelise värviga, mitte hõbeda värviga).

Eesti Spitfire'id, ehituse numbrid L1046 ja L1047, tulid esimese Spitfire'i ehituse/tellimuse kontraktist (kokku 310 Spitfire'id, tellitud juunis, 1936. aastal, ja vastu võetud juuli ja septembri kuude vahel, 1938. aastal). Need olid siis K9787 kuni K9999 ja L1000 kuni L1096. Prantslastele eraldati üks Spitfire Mk. I, K9834 juuli kuus, 1939. aastal; Eestlastele eraldati alguses kohe kaks lennukit, L1046 ja L1047, 1939. aastal. 29 juulil 1938 aastal, anti Eestile Spitfire'i lennukite ostu prioriteet nr 3 (Belglased (nr. 2) ja Prantslased (nr. 1) olid siis eestlaste ees; Leedulastele anti ostu prioriteet nr. 12.

Esimene täis produktsiooni Spitfire, K9787, anti üle RAF'ile 14. mail, 1938. aastal - kamoflaazi värvides. Kuid ei tohi unustada, et prototüüp Spitfire, K 5054 värviti alguses (heledama) sinise värviga (tegelikult auto lakiga värvitud) - siis RAF kamuflaaž värvidega juba 1937. aastal. Esimesed 74 Spitfire'id sellest esimesest ehituse kontraktist tulid Merlin II mootoritega, ja neil olid kahe-lehelised propellerid. Alates 75'nda masinaga, kasutati Merlin III mootoreid, ja lennukitel olid siis kolme-lehelised propellerid.

Kuna esimesed kaks Eesti Spitfire'id olid siis ehituse numbrid L1046 ja L1047 - ja Eesti lennuvägi juba eraldas Spitfire'itele pardanumbrid 175 kuni 186 - siis oleks ka loogioline, et esimesed kaks Eesti Spitfire'it oleksid kandnud numbreid 175 (L1046) ja 176 (L1047). Ma muutsin oma värvi profiile, et seda loogikat kasutada.

Mul ise on ebamugav tunne hõbe värvitud Eesti Spitfire joonistusega, ma ei arva, et nad oleksid nii olnud Eesti õhukaitses (aga valmistasin selle "hõbeda" värvitahvli, igaks juhuks... ) - mul on palju parem tunne selle kamuflaaž'itud nr 175 värvitahvli kasutamisel.

Värvitahvel SP-C-v2: Uuendasin lendurikabiini, sihtimise aparaadi ja raadio antenni kuju. Värvitahvel SP-C-v2 peaks nüüd ühe Spitfire Mark I lennukile, ja mitte Mark Ia lennukile, vastama.

Värvitahvid SP-D-v2 ja SP-E-v2; 603 Squadron RAuxAF: Uuendasin lendurikabiini, sihtimise aparaadi ja raadio antenni kuju. Mõlemad peaksid nüüd ühe Spitfire Mark I lennukile, ja mitte Mark Ia lennukile, vastama.

Terv.;

Arvo