Väliraudtee

[istorik]

Kas kellegil on informatsiooni sakslaste poolt ehitatud Teise
maailmasõja aegsest väliraudteest, mis ühendas Narva rinde tagalat
eesliiniga? Näiteks sõlmjaamad Dreick ja Lützen? Allenstein?
Kuna käin seal (Narva jõe läänekallas, Poruni ürgorg jm. paigad) tihti
matkamas, siis oleks huvitav uurida, et kas sellest raudteest on ka midagi
tänaseni säilinud?
Eriti hea oleks leida temaatiline kaart!

[propatria]

Pean üles otsima antud raudteede täpse skeemi, hetkel ei ole võimalik kapitaalset otsingut teha. Kuskil peaks olema alles sõjajärgne maa- ja metsakorralduse töötajate töömaterjal.
Ise olen ka seal Poruni kandis kaunis palju liikunud ja võin öelda, et suur osa Poruni jõe suunas kulgevast (umbkaudu põhja-lõuna suunalisest) raudteeharust on alles, kuigi iga 30-50 m tagant kapitaalselt õhku lastud - praegugi reedavad seda kohutavat hävitustööd taeva poole turritavad rööpaotsad ja 10-15 m läbimõõduga vett täis kraatrid. Purustamata osa kujutab (soos) endast 20-30 cm jämedustele (soopinnast 30-50 cm väljaulatuvatele) pinnasesse rammitud palkidele rajatud kitsarööpmelist raudteed.
Kui oled huviline, võin isegi pakkuda sealt kaasa toodud rööpanaelu... lihtsalt suveniiriks...

Üldiselt on selle raudteeharu ümbrus täis kõikvõimalikku sõjategevusest pärinevat nänni... peamiselt muidugi mitmesugune lahingumoon, kuid ka varustus, relvastus ja Sirgala suunda liikudes võib kohata Junkers-88 maiseid jäänuseid, mida on täis vist terve ruutkilomeeter - tükid on sellised, et mahuvad kenasti seljakotti.

Tervitustega ProPatria

[andrus]

nii, oskan soovitada järgmisi raamatuid:

Helme, Mehis "Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896-1996"

vähe juttu antud raudteest, aga on olemas kaart arvatavasti järgmisest raamatust:

Gottwaldt, Alfred B. "Heeres Feldbahnen"

(seda ise näinud pole)

19.11.2004 täiendus:

kodus vaatasin seda Helme raamatut, seal väideti, et põhilisi infokillukesi antud raudtee kohta on saadud sõjameeste mälestustest ja kohalike inimeste käest, seega kuigi antud raamatu allikate juures oli Gottwaldti raamat, pole tolles raamatus ka suure tõenäosusega suurt midagi kirjas.

[Õpetaja]

Kusagilt allikatest on silma jäänud märkus, et nimetatud piirkonnas oli 3 raudteed või haru, kuid pead ma ei anna
Õpetaja

[ivalo]

Minu pakutavad raudteeharud ei ole samuti muud ,kui rinnet tagalaga ühendavad ehitised. Kuigi pisut teises kandis. Nimelt jooksis 500 m. Auvere jaamast Narva suunas kitsarööpmeline haruraudtee Sildojani ,kus hargnes kaheks. Üks suund Lipsu -Parkoja ja sealt alla? Teine haru läbis Auvere küla ja jooksis Tarapõllu ja Uuemõisa vahelt ida-lõuna suunal. Tegu siis Krivasoo rinnet varustavate raudteeharudega. Auvere jaamast Narva suunas 1,5 km. keeras aga laiarööpmeline raudtee suunaga põhja -mere poole, Kuuse-Hänela suunal. Kindlasti kattub laiarööpmelise raudtee tamm osaliselt tänapäevase teevõrgustikuga. Kitsarööpmelisest praegusel ajal kasutuses teelõik Auvere külast möödasõidul. Valminud eelmisel aastal-nn. uus tee. Eelpoolmainitud enamuses kohanimesid jälgitavad ainult sõjaeelsetel kaartidel. Tänapäeval neid lihtsalt enam ei eksisteeri. Parkoja poolne haru varustas siis arvatavalt Narva pataljoni tagalat ja Auvere poolne Maitla üksusi.

[brone]

2002 aasta suvel oli õnn osaleda matsatulekahju kustutamisel Narva kärjääri territooriumil. Maalal kust tuli oli üle käinud ja pinnase paljaks põletanuid tuli nähtavale raudtee jäänuste moodi asi , lisaks vedeles igasugu muud träni seal .

[Soobel]

Mehise raamatus toodud kaardi järgi paistab, et üks ida-lääne suunaline raudtee algab Dobrina külast Kuremäe-Jaama maantee ääres ja kulgeb Gorodenka oja ja Poruni jôe pôhjakaldal Narva jôeni välja. üks pôhja-lôunasuunaline liin kulges Poruni suudmealalt otse Musta elektrijaama kohalt läbi ja Auvere raudteejaama, pôhiliin oli maanteega paralleelne, algas Purult ja kulges läbi kurtna, Illuka, kuremäe vasknarvani välja. ülejäänud raudteed on jäänud laiade kaevandusraudteede ja viivikonna ja narva karjääride alla.

[FW Anton]

Gotwaldi raamatus on näidatud väliraudtee asukoht tähega "A". Raudtee skeemi seal ei ole ja raudteestki on ainult paar rida kirjas. M. Helme raamatus "Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896-1996" olev skeem pärineb Vene 1944. a. lennuväe kaardilt. Raamatus olevat skeemi on korrigeeritud saksa sõjaväekaartidel olevate raudteeliinide järgi. Gorodenko piirivalvekordoni ülema asetäitja Sedunov väitis, et on praeguse Narva karjääri territooriumil näinud nii väliraudtee vedurit kui ka vaguneid, kuid nüüd on karjäärimajandus ilmselt oma töö teinud. Väliraudtee pealiin kulges Jõhvi lähistelt üle Kuremäe Vasknarvani, seal sõitsid auruvedurid HF 110C. Kaks neist jäid pärast Eestisse ja tehti 750 mm laiusele ringi (originaalis 600 mm raudtee). Selline vedur asub ka Lavassaare raudteemuuseumis (www.ee/eesti-mr/). Peateelt lähtusid harud Narva jõe äärde läbi soo ja sealt omakorda ka Auveresse ja Vaivarasse. Narva karjäär on põhjapoolsed raudteeharud oma alla matnud. Soos sõitsid pisikesed diiselvedurid. Väliraudtee väeosa saadeti 1942. a. Baltikumi Stalingradi alt. Kompaniid jaotati Eesti, Läti ja Leedu vahel ära. Väliraudtee staap asus Riias. See on kirjas Gotwaldi raamatus. Lavasaare muuseumis asuv vedur HF-11017 tehase numbriga 945 on ka olnud Stalingradi põrgus. See on konkreetselt ära märgitud Gotwaldi raamatus.

[hillart]

Olen ka ise mitmeid ja mitmeid kordi neil aladel rännanud, aga paraku mingeid jälgi raudteest pole märganud. Muidugi on ka territoorium piisavalt suur ja mõnikord võid mõnest objektist lausa mõne meetri pealt mööda minna ja ei märka midagi.
Ehk oskad nimetatud raudtee kohta koordinaate anda, võttes aluseks Eesti Kaitseväe 1:50 000 kaardi lehed:
0-35-18-CD, Aseri
0-35-19-CD, Jõhvi
0-35-20-CD, Sillamäe
0-35-31-CD, Iisaku
0-35-32-AB, Kuremäe
0-35-32-CD, Vasknarva
Oleks kena, sest siis oleks võimalik see täpselt kaardile kanda ja juba saadud andmeid interpreteerides tervikust pilti luua. On ju nii palju erinevaid osalejate üleskirjutusi, kus nimetatud raudtee figureerib, ja senini oli see (vähemalt minu jaoks) vaid midagi abstraktset rinde tagalaalal.

[hillart]

No-jah!
Polegi keegi midagi lisanud. Kui asi konkreetsetele koordinaatidele läheb, siis nagu ei tulegi midagi?
Mis seal ikka, eks ma mässa siis omapead edasi.

[Heiki]

No-jah!
Polegi keegi midagi lisanud. Kui asi konkreetsetele koordinaatidele läheb, siis nagu ei tulegi midagi?
Mis seal ikka, eks ma mässa siis omapead edasi.

Punase katkendjoonega on endised väliraudteed. Millised metsateed veel on raudteed olnud, on raske öelda, selleks peaks kohapeal kõik läbi jalutama ja liiprite jäänuseid otsima.

[Kapral Karu]

Kas mitte samale tammile pole u. 5 aasta eest tehtud piirivalve uus tee Gorodenkast Eesti SEJ juurde?

[Oleg A]

Muun kaardiosad kus on see raudtee on olemas

http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=619

[istorik]

Mingi üldpilt teemast on tekkinud, ootan huviga täiendusi!
1943.a. ehitati kaks kitsarööpmelise raudtee haru:
A. Ahtme- Kuremäe- Kivinõmme- Dobrina- Agusalu- Jaama
B. Auvere- Putki- Poruni- Gorodenka- Kuningaküla
Kuna 1944.a. algul suutsid venelased vallutada B. harul Gorodenka piirkonnas u.1.km pikkuse lõigu ja veelgi pikema osa raudteest Putki ja Auvere jaama vahel, siis hakati veebruaris 1944 ehitama kolmandat raudteeharu. Valmis saadi sellega 10.04.1944 ja pikkuseks u.15.km. Uus raudteeharu ühendas vanemat kahte ning kulges Dobrina küla ja Poruni metsavahi asunduse vahel.
Jaamade nimetused olid kõik saksa keelsed:
Dreiecken- Dobrina
Lützen- Poruni
Lalli (kas ka saksa keelest?)- Putki
Allukstein- Allenstein?- jaam, mis poolitas uue haru, siis Dobrina ja Poruni vahel.

[FW Anton]

Maaameti kodulehel on ajalooliste kaartide hulgas ka Vene 1945-52 maakaart, kus saksa väliraudtee suurelt osalt olemas. Lavassaares asuvas raudteemuuseumis on olemas stend sellest väliraudteest, kus on ka kaart kogu raudteede süsteemist. Harusid oli tunduvalt rohkem kui istorik seda kirjeldab.