Väliraudtee

[croman40]

Kahtlemata on antud raudtee asukoha määramisel täpseim Maa-ameti ajalooliste NL kaartide 1948 a 25T versioon.
Siiski, küsiti raudteejaamade kohta ja seda infot NL kaartidelt ei leia.

mis omakorda tähendab, et küsimus "kuidas asi tegelikult oli" on mõttetu. Tuleb pidada silmas ajahetke ja püüda seda kinni

Miks kohe mõttetu - arusaadavalt on huvi raudtee maksimaalse ulatuse kohta ja seda võiks eeldatavasti näha raudtee ehitamise/kasutamise aja lõpuperioodi skeemidel.

Teine sama piirkonna kaart, tähelepanelikult vaadates võib märgata väikesed erinevusi.

Raudteetrass on üldiselt samas kohas, aga mõningates kohtades, nt. Einsiedeli jaama juures on näha põhimõttelisi muudatusi. Võrdluses NL kaardiga on selge, et 27.8.44 kaart näitab trassi täpsemalt.

Huvitav on seejuures, et mõlemat versiooni võib leida rohkemgi, nt 18.6.44 =17.7.44 versus 03.7.44=27.8.44

Kui algul tundus raudteetrass kaardile käsitsi peale joonistatud kujul, siis täpsemalt vaadates paistab, et on vist ikka trükitud. Jooned on üksteisega liiga sarnased, et välioludes sellist tulemust käsitsi õnnestuks saavutada.
Esimesed kaardid on (kordus)trükitud 4.44, kahjuks ei ole hilisematel ehk täpsematel kaartidel kuupäeva näha. Kuna 07.44 neid juba kasutati, jäi valmistamine 05-06.44 ajavahemikku.

[croman40]

Kaartide valmistamise küsimus sai selgeks – siin on värviline hea kvaliteediga 1.44 valmistatud kaart, millele on lisatud raudtee, märkusega: trükitud 4.44.
Lisainfot saab sellele kaardile lisatud märkusest analoogse raudtee kohta: violetsega trükitud Riia maamõõtmise ja kartograafia osakonna 601 (motoriseeritud) Tartu filiaali poolt 4.44.

Kokkuvõtteks, kaartidele hakati 44. a algusest raudteid kandma, vastavalt nende ehitusele. Esialgu ületrükituna ja väiksemate vigadega, alates 5.44 juba uute aerofotode alusel täpsemalt.

Juba kaartidele kantud raudteed jäid sinna lõpuni alles, vähemalt ei suutnud tuvastada 27.08.44 koondkaardilt ühtegi puuduvat lõiku, varasematel kaartidel nähtavatest raudteedest.

Mõned 44.a 25T topograafilised kaardid, kuhu on raudtee peale kantud:
Kurtna

Putki-Viivikonna

Kuremäe

[croman40]

Poruni-Putki

Kamarna

Agusalu

[croman40]

Wihtse

Omuti

[croman40]

Minul on selline info väliraudtee jaamade asukohtadest:

Teie loetelu langeb kokku (väike erinevus nimetuses Vaihingen ver Feilingen) seda väliraudteed põhjalikult kajastanud M.Helme 2015.a raamatus „Militaarraudteed Eestis“ antud raudteejaamade nimekirjaga. Samas, üritades Saksa kaartide alusel raudteejaamade asukohti täpsustada, tekkisid mõned küsimused ja tegin väikese võrdlustabeli. Nagu näha, midagi on puudu või rohkem ja nimetused veidi erinevad.

[croman40]

Väliraudtee on kantud pärandkultuuri objektidena, 3 lõiguna Maa-ameti kaardile https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/aEDMvbE (nätab ca alla 1:50 000 kaardil, paremaks vaatamiseks - ava otsingupaneel, vali pärandkultuuri objektid, nimetuseks kirjuta "väliraudtee", siis "otsi" ja 3 tulemuse ette linnuke), aga ka siin on seis kahtlane, vt nt Kuremäe piirkonda. Kas ei osanud sakslased kaarte valmistada või on meie keskkonnaametnikud käpardid?
Igatahes langevad vene kaardid ja aerofotod kokku saksa versiooniga.

Kuna endalgi on tekkinud mõte ükskord sealkohas väike matkamine ette võtta, siis tegin väikese abivahendi raudteejaamade positsioneerimise hõlbustamiseks. Kasutades Maa-ameti reljeefkaarti (raudtee asukoht on seal väga hästi jälgitav) ja võrreldes omavahel 25-50 T saksa ja vene kaartide andmeid, tähistasin raudteejaamad ringidega, kus nad võiksid kõige tõenäolisemalt paikneda + raudtee lõpp-punktid, mis on kättesaadavad.
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/w0Ene-Y

Aluseks valisin 1951 a aerofoto ja võrdluseks on lisatud pärandkultuuri plaan, aga vaadata saab rdt.jaamade asukohti muidugi igasuguste aluskaardi teemakihtidega.

Kuna igaüks saab asukohti muuta ja seejärel tulemusi salvestada on kõik täpsustused teretulnud.

[istorik]

Käisin seal nädalavahetusel. Need jaama kohad, mis Jõhvi- Vasknarva mnt ääres, on kergesti leitavad kuigi looduses suurt midagi jaama kunagist asukohta ei markeeri. See haru mis suundub Dobrinast itta oli juba 10.a tagasi viimases osas üksjagu läbimatu, kobraste töö. Dreitannenis metsatööd käimas.

[Valdemar]

Sattusin sel kevadel metsas ühele pisikesele ülesvõtmata vossi tee osale. Vossi tee oli kitsarööpaline ajutine metsaväljaveoks kasutatud raudtee eelmise sajandi viiekümnendatest kuni seitsmekümnendateni. Vanade meeste jutu järgi kasutati selle tee ehitamiseks saksa väliraudtee rööpaid ja kõike muud mida sealt võtta oli. Konkreetne jupp raudteest koosnes 5st sektsioonist kogupikkusega 21 meetrit. Üks sektsioon koosnes kahest rööpast ja nende külge klambritega kinnitatud metallist liipritest. Rööpad olid saksa toode-tootjat kahjuks ei mäleta-, liipritelt tootja nime ei leidnud kuid oli aastaarv 1906. Samas enamus vossi teid, millele ma aegade jooksul olen metsas komistanud on olnud puitliipritega.

[Castellum]

Sattusin sel kevadel metsas ühele pisikesele ülesvõtmata vossi tee osale. Vossi tee oli kitsarööpaline ajutine metsaväljaveoks kasutatud raudtee eelmise sajandi viiekümnendatest kuni seitsmekümnendateni. Vanade meeste jutu järgi kasutati selle tee ehitamiseks saksa väliraudtee rööpaid ja kõike muud mida sealt võtta oli. Konkreetne jupp raudteest koosnes 5st sektsioonist kogupikkusega 21 meetrit. Üks sektsioon koosnes kahest rööpast ja nende külge klambritega kinnitatud metallist liipritest. Rööpad olid saksa toode-tootjat kahjuks ei mäleta-, liipritelt tootja nime ei leidnud kuid oli aastaarv 1906. Samas enamus vossi teid, millele ma aegade jooksul olen metsas komistanud on olnud puitliipritega.

Mis kandist on jutt?

[istorik]

Leidsime kunagi ka sellise väliraudtee metallist kompleksse osa kus relsid ja liiprid küljes. Viisime Sinimägede muuseumisse, suvel käisin, oli kenasti seal alles.

[istorik]

Olid ka ajutised peatuskohad:
Rong sõitis aeglaselt, võib-olla ainult 10–15 km tunnis ja peatus harilikult iga sildiga posti juures. Meie patarei positsiooni lähedal oli silt „Jüri Raam” (Jüri Nurmekund). 2. patarei ligidal oli vist silt „Lili Marleen”. Kui neid silte poleks olnud, oleks väga kergesti võinud mööda sõita.
Georg Iltal

[Valdemar]

Minu poolt leitu oli kusagil Luussaare raba ja vana raudtee vahel. Akud olid tühjad, nii, et punkti panna ei õnnestunud. Raudteeni kulus läbi metsa minna nii pool tundi.

[Castellum]

Minu poolt leitu oli kusagil Luussaare raba ja vana raudtee vahel. Akud olid tühjad, nii, et punkti panna ei õnnestunud. Raudteeni kulus läbi metsa minna nii pool tundi.

Seega siis üldsegi mitte Alutaguse sõjaväeraudtee.

Kas sa rööpme mõõtsid üle? Metsaveo puhul oleks harilik 750 mm, seda enam, et Sonda-Avinurme peateega oli ühendatud küllaltki suured haruteestikud, eriti läbi Tudu jaama, aga ka Peressaares, Adomäel, ehk mujalgi. Soveti pärastsõjajärgsetel 1:25000 kaartidel on neid palju ja pikki, aga läänel pool peateed (Luussaare poolel) pole näinud. Pärandkultuuri kihil ka justkui polnud?

Alutaguse 600 mm ülesvõetud ja sinnaviidud pole ka välistatud, võis ju olla mingi irdteena kasutatud osa, mis polnud ühendatud peateega, vaid oli kõrval (nt nagu oli Raasiku jaamas kitsas ja lai rööbe kõrvuti, platvorm vahel).

[Kriku]

Minu poolt leitu oli kusagil Luussaare raba ja vana raudtee vahel.

See või?

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/oucmyS

[Castellum]

Minu poolt leitu oli kusagil Luussaare raba ja vana raudtee vahel.

See või?

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/oucmyS

Mitte see.

Aga tänu sellele viitele nüüd vist leidsin sobiva:
59.099196, 26.791059
Ajaloolised kaardid, kiht: NSVL o42 topograafiline kaart 1:25 000 vanem (1937-1961)