Viljandi dessant.

[shrek]

Oskab keegi rääkida rohkem viljandis baseerunud dessandi väeosast.Oleks tänulik

[Igor]

tean, et Viljandis baseerunud dessantnikute brigaad oli tegelikult nn "soldatskij specnaz GRU " ning seoses sellega ei vastanud ta tavalise VDV brigaadi koosseisule. Tean paar inimest, kes on seal 80. aastatel aega teeninud.

[Kriuks]

Ametlik nimetus: 4. eriotstarbeline dessantbrigaad ( sõjaväeosa nr. 77034 ). Väeosa dislotseerus Viljandi linnas, polügon asus Välustes ( Tarvastu vald ). Väidetavalt õppis isikkoosseis muude ainete kõrval ka intensiivselt saksa keelt .

[Mobutu]

Üks nende pataljon asus Riias. Kui uskuda Suvorovit, siis Viljandi brigaadi koosseisus pidi olema ka armeesportlastest koosnev professionaalsete kõrilõikajate rood. Riias oli armeespordiklubi - Riia ASK ja kui sportlastest koosnev rood tõesti eksisteeris, siis oli see tõenäoliselt Riia pataljoni juures. Viljandi Brigaadi laod ja garaazid asusid Männimäel, pärast nende lahkumist leiti sealt muu hulgas saksakeelseid dokumendiblankette. Utsebka oli Petseris, selle polügon asus Petserist põhja pool üle Piusa jõe Eestis Koidula ja Rääptsova vahel.

[Kapral Karu]

Ametlik nimetus: 4. eriotstarbeline dessantbrigaad.

Mitte dessantbrigaad, vaid 4. eriotstarbeline (ehk SpetsNaz'i) brigaad.

[Tux]

Üks mu koolivend, kes oli omal ajal tubli noorsportlane, teenis 1985-1987 Riias spordiroodus, väeosa numbrit ja alluvust ma enam aga ei mäleta.

[Mobutu]

Üks mu koolivend, kes oli omal ajal tubli noorsportlane, teenis 1985-1987 Riias spordiroodus, väeosa numbrit ja alluvust ma enam aga ei mäleta.

Spetsnazi killersportlased olid reeglina tippsportlased, tippsportlastena said nad palju reisida, st. tutvuda oma tulevaste tööpaikadega. Peamiselt olid nad laskjad, langevarjuhüppajad, poksijad, maadlejad jms.
Ametlikult olid nad lihtsalt armeesportlased, nende kuulumine spetsnazi oli teada vaid vähestele. Ajateenijaid selles seltskonnas ilmselt polnud. See oli nüüd Suvorovi ümberjutustamine, väga huvitav oleks aga lugeda mõne Viljandis teeninu mälestusi.

[Igor]

"soldatski specnaz GRU" (ehk "sõdurite eriüksus") erines "GRU ohvitseride specnazist" just sellega, et esimeses teenisid enamjaolt ajateenijad, teises aga kaadrikaitseväelased.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kunagi nubluna oli mul juhus sealt Viljandi üksusest läbi käia. Mõned tähelepanekud ikka tegin:

- vahetult Viljandis paiknenud üksus ise oli väike Spetsnazi pataljon (ca 150 meest vaid). Ja ega sinna pisukesse linnakusse polekski tollal rohkem mahtunud. Kus olid muud selle Spetsnazi brigaadi osad - ei tea. Aga siit on juba läbi käinud nii Riia kui Petseri - sobiv kolmnurk täitsa olemas.

- Viljandi üksuse ülem oli siis täiskolonel (polkovnik); korrapidaja ohvitser oli alampolkovnik. See võib vihjata ka brigaadi staabi paiknemisele Viljandis (lisaks ühele pataljonidest)

- mäletan, oli talvine krõbekülm (oma 10 miinust) aga tublid eriväelased uhasid sellest hoolimata väljas siledaktrambitud lumega platsil langevarje pakkida. Seda tegid nii ohvitserid kui ajateenijad

- mingeid erilisi gigante ma seal küll ei kohanud (ja paksukesi ka mitte). Enamus sõdureid meenutasid nagu jooksjad - sitked ja kergema kondiga, pigem lühemat kui pikka kasvu

[Kapral Karu]

Brigaadi staap oligi Viljandis, Jakobsoni ja Posti tänavate vahel, samas linnakus oli ka laatsaret/medpunkt, raamatukogu, mõned garaažid ja laod jm. Staabihoone oli pikka aega kaitseliitlaste käes (on praegugi?), ühes sealses ruumis oli vineertahvlil suur topokaart (1:50 000), kus oli peal umbes veerand Eesti mandriosast ja see ei mahtunud tervelt uksest välja.

Bussijaama pool oli kasarmulinnak kahekorruselise kasarmuga, õppehoone, autopark, laod jms. 90.-te algul olid seal ka riigipanga väliasutus ja väliposti jaam (need olid eraldi väeosad). Ossobisti(de)l olid eraldi sissepääsu ja "isikliku" trepiga ruumid Jakobsoni tn äärse tiiva II korrusel (sissepääs tänavalt).

Viljandi brigaad oli kadreeritud, enamik selle koosseisust oli paberil (reservväelased, nn pripisnoi sostav = juurdearvatud koosseis). Väeosa nimekirjadest on reservväelastena läbi käinud tuhandeid Eesti elanikke (ka eestlasi), sealhulgas üksjagu hilisemaid prominentegi. Kas nad oma mälestusi jagada tahavad, on iseküsimus...

Viljandis asusid brigaadi 1. (eriotstarbeline) pataljon, sidepataljon (= 3. pataljon?), autorood jm teenindusüksused. Lisaks Männimäe "NZ" ladudele ja Väluste väliõppekeskusele oli neil veel mitu objekti Viljandi ümbruses (nt lasketiir? Viiratsi lähedal, mingi plats Raudna lennuvälja lähedal, kusagil kindlasti ka abimajand jms).

[maradör]

Olen ise pärit Viljandi maalt ning mäletan Viljandi dessantväeosa kui enda jaoks "Viljandi sõjaväeosa" hästi. Sai päris tihti käidud tollal rajoni pealinnas nii omi asju õiendamas. Alati bussiga Viljandisse sõites sai möödutud Männimäe ladudest ning siis sai hoolega bussiaknast jälgitud mis seal aia taga toimus ning mis silma hakkas. Alati tundus põnev ja huvitav. Teine pilt avanes muidugi Jakobsoni tänavalt mida mööda sai tavaliselt kesklinna jalutatud ning väeosa väravas kogunesid aegaajalt sõdurid, et ilmselt kuhugi välitreeningule v.m. Märgata oli seal igassugu rahvaid kuid mäletan et kõige rohkem jäid silma sellised "lõunamaamehed" lühikest kasvu. Mäleltan, et kõigil olid pikasäärega kirsad perfektselt mustaks viksitud.
Hiljem 90ndate alul oli aga võimalus ka Nõukogude väeosade ülevõtmise aegu väeosa territooriumil sees olla. Sai seal valves käidud ning siis sai enamus ruume ja asju järgi vaadatud mis midagi olid. Kahjuks aga oli siis venevägi suurema osa oma kolast ära viinud. Valves oleku ajal olid aga mõned venesõdurid veel seal teenistuses kuid nad ei ööbinud enam kasarmus vaid staabis. Neid oli vist mingi väga väike osa järel. Nad käisid läbi Jakobsoni peavärava väeosa sööklas söömas ning õhtuti kui me valvesse asusime siis nad tavalisel lõpetasid õhtusööki. Mäletan et osad mehed käisid veel enne õhtust lahkumist meie juures juttu ajamas ning tõid sööklast ka teed kaasa.
80ndatel tegi M.Talvik ETVga mingit dok.saadet Viljandist ja kellegiga oli tänaval võetud interviu ning taustale juhtus jääma nõukogude mundris sõdurid või ohvitserid. Seda lõiku aga tollal eetrisse ei lastud ning tuli käsk sõjaväelastega lõik välja lõigata ning kõrged ametnikud olid öelnud et meil ei ole Viljandis sõjaväeosa, kuidas saavad siis sõjaväelased tänaval jalutada.

[Aspelund]

Oot-oot...mis lasketiir Viiratsi lähedal? Peale Väluste rohkem lasketiire ei olnud, veel vähem Viiratsi lähedal.

Abimajand asus Viljandi-Põltsamaa tee ääres, Saarepeedile viivast ristmikust umbes 100 meetrit eemal.

Viljandi lennuvälja lähedal polnud neil ka teadaolevalt ühtegi platsi.

A.

Viljandis asusid brigaadi 1. (eriotstarbeline) pataljon, sidepataljon (= 3. pataljon?), autorood jm teenindusüksused. Lisaks Männimäe "NZ" ladudele ja Väluste väliõppekeskusele oli neil veel mitu objekti Viljandi ümbruses (nt lasketiir? Viiratsi lähedal, mingi plats Raudna lennuvälja lähedal, kusagil kindlasti ka abimajand jms).

[kalleb]

ega meil polnud ju üheski linnas vene sõjaväge sees...

[Lupus]

Viiratsi lähedal ei ole(nud) küll mingit lasketiiru.See on ikka Väluste polügon.

[kuits]

sai nii Välustes kui ka Viljandi väeosas käidud, korra isegi kordusõpuste käigus 1968 aastal See kordusõppus oli ise üks suur tsirkus. kusagil vist märtsikuus õhtul toodi kutse ja 2 tunniga pidid kohal olema. Laaditi siis meid autodele ja viidi Loodi lähedale metsa. Seal erariided ära vana vorm selga ja enamus siis kösutasidki köetavates telkides, mina sain ühe majori autojuhiks ja sellega ma siis kimasin ringi küll Välustes, Viljandis, ja enam ei mäletagi kus veel aga igakord kui major tagasi tuli seda rohkem ta täis oli kuni lõpuks käskis end koju sõdutada ja minul Loodi sõita. Hommikul oli major küll tagasi aga ega ta suurt kainem ei olnud kui koju viies, Õhtul anti erariided kätte ja viidi Viljandisse tagasi ja sealt juba koju. Jäigi selgusetuks miks meid vaja oli.