1. leht 1-st

Eesti lennuvägi

Postitatud: 01 Jaan, 2006 22:21
Postitas Kõrvaltvaataja
Mis marki lennumasinatega ja mis meestega võib olla tegu?
Pildid:
http://www.unicorn.pri.ee/crap/scan0002.jpg
http://www.unicorn.pri.ee/crap/scan.jpg

Re: Eesti lennuvägi

Postitatud: 02 Jaan, 2006 8:53
Postitas nublu
Kõrvaltvaataja kirjutas:Mis marki lennumasinatega ja mis meestega võib olla tegu?
Pildid:
http://www.unicorn.pri.ee/crap/scan0002.jpg
http://www.unicorn.pri.ee/crap/scan.jpg
Esimesel pildil Potez 25 kerge pommitus- ja luurelennuk. Eesti ostis need lennukid kuskil 1920-ndate keskpaiku, leidsid kasutamist algul 1. divisjonis Rakveres, hiljem 2. divisjonis Tartus. Viimased lennukid müüdi 1936. a. Hispaaniasse vabariiklastele koos kõige naha ja karvadega (st. relvade ning muu varustusega) maha...

Teisel pildil üks Halberstadt'i luurelennuk, mille eestlased samuti kuskil 1920-ndate keskpaiku vesilennukiks ümber ehitasid. Oli kasutusel merelennusalgas ning piltki tehtud ilmselt Tallinnas merelennusalga angaaris.

Kui on rohkem huvi konkreetsete lennukite saatuse kohta, siis võin kodus paberitest/raamatutest täpsemalt lisa uurida :wink:

Mehi küll näo järgi ära ei tunne, aga ju nad ühed eesti mehed olid :wink: :wink:

Postitatud: 02 Jaan, 2006 10:16
Postitas OveT.
Minu arvates teisel fotol küll kõik eesti mehed ei ole.

Postitatud: 02 Jaan, 2006 22:38
Postitas nublu
No-nii - nüüd siis kodus ning võimalus ka pabereis sirvida.

Potez'id saabusid kahes partiis - arvele võetud 7. juunil 1926 ning 7. mail 1928. Näha olevate numbrite osade järgi võiks olla tegu masinaga pardanumbriga "93", "95", "96", "98" või "99". Kuni 96 numbrini saabunud masinad võeti arvele 1926. a., hilisemad 1928. Lennuõnnetuses kaotati number 98 (1931. a.), ülejäänud müüdi Hispaaniasse maha.

Halberstadt pardanumbriga 53 oli algselt Halberstadt CV (eesti lennuväes võeti algselt arvele numbriga 13), mis saadi Vabadussõja ajal Landeswehrilt sõjasaagiks. Lennuk oli oma sunnitud maandumisel purunenud ning oma algse (ja õnnetu :wink: ) pardanumbri all ei sooritanud Eesti lennuväes ilmselt ühtegi lendu. Juba 1920. a. sees ehitati ta ümber vesilennukiks ning võeti sellisena ka pardanumbriga 53 kasutusele. Olevat olnud aga väga ebamugavate lennuomadustega ning 1926 on tema arvelt maha võetud. Hetkel ei suuda tuvastada ühtegi temaga seotud lennuõnnetust. Võimalik, et siis tõesti vastiku iseloomu või lihtsalt väsimise tõttu...
raudrist kirjutas:Minu arvates teisel fotol küll kõik eesti mehed ei ole.
Ära hoia küünalt vaka all ning anna teada, mida pildil olejatest arvad ja miks :wink:

Võtsin välja oma identifitseeritud lendurite pildid ning võrdlesin (kahekümnendate aastate merelennusalk on väga hõredalt seal esindatud, mingi 4-5 pilooti kes seal võisid olla :oops: ) - suutsin tuvastada ainult ühe mehe pildilt. Kõige parempoolsem esimese reas ujukil istuv mees on merelendur (sel ajal lipnik) Gustav Kuddu - lõpetas Bakuu merelennu kooli 1917.

Postitatud: 02 Jaan, 2006 23:08
Postitas ottojama
Lennuõnnetustes kaotatud lennukid ja mehed - kas Sul on nende kohta kõik andmed olemas?

Postitatud: 03 Jaan, 2006 8:58
Postitas nublu
ottojama kirjutas:Lennuõnnetustes kaotatud lennukid ja mehed - kas Sul on nende kohta kõik andmed olemas?
Ei ole. Pole neid eraldi nagu korjanud. Olemas need andmed, mis kusagil juba avalikes materjalides kirjas (raamatud, oma-aegsed ajalehe/ajakirja artiklid, mis ette jäänud), või kui muid dokumente arhiivis lapates on mõni juhtum ette jäänud.

Millest küsimus? Kas huvi mingi konkreetse juhtumi kohta? Küsi ära, äkki midagi tean ka 8)

Postitatud: 03 Jaan, 2006 9:41
Postitas ottojama
Lendurist sugulase jälgi otsin. Tõenäoliselt oli ta nimi Ojamaa ja puruks sõitis ennast kolmekümnendatel. Perekonnaegendi järgi oli ta tegelikult mehhaanik, aga õppis töö kõrvalt lendama ja ülendati lennuoskuse demonstreerimise eest lipnikust ohvitseriks.

Enne eestindamist oli ta nimi Busch.

Postitatud: 03 Jaan, 2006 21:46
Postitas Kõrvaltvaataja
Veel mõned pildid Eesti lenduritest ja lennukitest.
Ühe lenduri nimi tuvastatud: Eduard Liivamägi.
Pildid:
http://www.pilt.ee/view/693662/

Postitatud: 14 Jaan, 2006 14:42
Postitas nublu
ottojama kirjutas:Lendurist sugulase jälgi otsin. Tõenäoliselt oli ta nimi Ojamaa ja puruks sõitis ennast kolmekümnendatel. Perekonnalegendi järgi oli ta tegelikult mehhaanik, aga õppis töö kõrvalt lendama ja ülendati lennuoskuse demonstreerimise eest lipnikust ohvitseriks.

Enne eestindamist oli ta nimi Busch.
Sry pikka vaikimise pärast, aga nagu ütles lennart peale teisi pulmi - parem hilja kui mitte kedagi :wink:

Pikka pausi kasutasin muuhulgas oma materjalide sirvimisele ning ojamaa jälgede tagaajamisele. Lühike kokkuvõte pole just lohutav :roll:

Gerdesser-Kitvel-Tilk raamatus "Aeg Mehed Lennukid", kus nende enda väidete kohaselt kirjas kõik surmaga lõppenud lennuõnnetused Eesti lennuväes sellenimelist hukkunut ei ole. Samas - ise veidi pilte ning materjale korjanuna võin väita, et kõik mis seal raamatus kirjas pole siiski 100% tõsi :wink:

Kuid oma materjalide hulgas ei suutnud samuti tuvastada ühtegi Ojamaa ega Busch-i nimelist lendurit ega mehhaanikut. Lendurite osas peaks minu materjal olema suht-koht täiuslik. Viimase kolme peamiselt reservlendureid ette valmistanud lennukooli kursuse kohalt on lünke. Kui ta lendurina aga kaitseväes teenis, siis peaks nimi kuskil ikka kirjas olema...

Motoristist lenduriks ning allohvitserist ohvitseriks. Motoristist lenduriks said üsna mitmed. 1930. a. toimus Eesti lennuväes palju olulisi muudatusi, osteti uusi lennukeid, senine Lennurügement jagati iseseisvateks üksusteks ning (üllatus üllatus :wink: ) Lennukooli lõpetas selle ajani suurim lend lendureid, kes kõik pidid mehitama siis nüüd juba iseseisvaid väeosi ning lendama neil uutel lennukeil. Ning esmakordselt oli Lennukooli lõpetajate seas päris palju allohvitsere, kes enamasti ka senise lennuväe taustaga. Kuid ka lenduritena jäid nad allohvitserideks, sest lennukoolis õpiti lendamist, mitte ohvitseriks...

Ohvitseriks saadi ikka Kõrgema Sõjakooli lõpetamise läbi. Neljanda lennuga samal ajal õppis näiteks Lennukooli viies lend, mis koosnes ainult ohvitseridest. Nemad võeti Lennukooli vastu samuti 1928. a. sügisel (nagu ka neljas lend). Ning lõpetasid 1929. a. kevadel Lennukooli esimese kursuse. Saadeti seejärel aastasele praktikale maavägedesse jalaväe ja suurtükiväe osadesse. Ning peale praktikat tulid tagasi Lennukooli ning läbisid seal teise õppeaasta. Ning lõpetasid Lennukooli aasta hiljem neljandast lennust - 1. augustil 1931.

Seega lenduri kutse saamise eest ohvitseriks ülendamisse ei usu. Motoristist lenduriks saamist aga küll. Samuti seda, et võis Lennukooli lõpetada eksternina ning saada lenduri kutse väljaspool sealt teada olevaid nimekirju...

Tundub, et Sa polnud perekonna nime suhtes väga kindel? Mis variandid veel on võimalikud? Kas oskad mingeid vihjeid anda ka teenistuskoha osas? Tallinn? Tartu? Rakvere? Täpsemalt määrata õnnetuse toimumise aega???

jne :wink:

Ise sordin aga oma märkmeid edasi. Juhtus hea põhjus olema veidi korrastöid teha :P

Postitatud: 14 Jaan, 2006 15:19
Postitas MOrav
Eestistamisel said Ojamaaks

Number Vana nimi Uus nimi Koht Muutmise aeg
1 Kremm Ojamaa 1939-07-11
2 Abramsen Ojamaa Aaspere 1935-08-27
3 Bachhaus Ojamaa Avanduse 1935-07-23
4 Kukemilk Ojamaa Härjanurme 1935-10-18
5 Rommann Ojamaa Iisaku 1936-03-06
6 Bachmann Ojamaa Järvakandi 1935-07-26
7 Tins Ojamaa Kavastu 1935-12-23
8 Vismann Ojamaa Kavilda 1935-08-27
9 Oinas Ojamaa Laatre 1935-12-17
10 Oinus Ojamaa Mooste 1935-11-15
11 Bacmann Ojamaa Nõmme 1935-10-11
12 Heinman Ojamaa Palmse 1935-08-16
13 Grünberg Ojamaa Pärsamaa 1935-10-29
14 Bachmann Ojamaa Taevere 1939-11-24
15 Omann Ojamaa Türi 1935-07-30
16 Ehrenverth Ojamaa Vahastu 1935-08-23
17 Parre Ojamaa Vao 1936-01-17
18 Parrug Ojamaa Vao 1936-01-17
19 Lõbans Ojamaa Veltsa 1935-08-16
20 Muri Ojamaa õisu 1936-01-13
21 Viro Ojamaa Haaslava 1926-12-24
22 Bachmann Ojamaa Tallinn 1930-04-25
23 Bachfeld Ojamaa Tallinn 1933-05-23
24 Ziugmann Ojamaa Tartu 1935-03-15
25 Heinmann Ojamaa Narva 1935-03-15
26 Aleksejev Ojamaa Tallinn 1935-04-02
27 Lerch Ojamaa Ulila 1935-04-02
28 Adosson Ojamaa Väinjärve 1935-04-05
29 Tõnnisson Ojamaa Tallinn 1935-04-12
30 Kremm Ojamaa Tallinn 1935-04-16
31 Kremm Ojamaa Tallinn 1935-04-16
32 Orul Ojamaa Tallinn 1935-04-16
33 Reinbach Ojamaa Saru 1935-04-20
34 Busch Ojamaa Laatre 1935-04-20
35 Adosson Ojamaa Väinjärve 1935-05-03
36 Bata�kov Ojamaa Jõelehtme 1935-05-14
37 Pahplum Ojamaa Porkuni 1935-05-17
38 Bachmann Ojamaa Mäo 1935-06-07
39 Bataskov Ojamaa Jõelehtme 1935-06-14
40 Ojaberg Ojamaa Vana-Vändra 1935-06-18

Buschidest said järgmised:

Number Vana nimi Uus nimi Koht Muutmise aeg
1 Busch Alliku Pärnu 1936-05-15
2 Busch Alliku Sauga 1936-07-28
3 Busch Alumets Seliste 1936-11-24
4 Busch Andrese Seliste 1937-03-16
5 Busch Ilumets Kahkva 1936-05-19
6 Busch Jõevere Tartu 1936-08-18
7 Busch Kalde Pärnu 1940-03-20
8 Busch Kaldre Pärnu 1939-02-07
9 Busch Kaljula Kaarepere 1935-07-02
10 Busch Kalm Hageri 1936-01-21
11 Busch Kase Räpina 1938-03-22
12 Busch Kivinurm Haimre 1936-07-31
13 Busch Lainsalu Märjamaa 1940-07-16
14 Busch Leidsaar Rapla 1937-03-25
15 Busch Lindorg Jäärja 1936-12-22
16 Busch Loit Paide 1936-04-09
17 Busch Loitre Tallinn 1938-03-22
18 Busch Luhaste Haljala 1936-01-04
19 Busch Luhaste Tallinn 1936-03-27
20 Busch Merilaan Laiksaare 1937-12-21
21 Busch Meriste Orajõe 1937-02-05
22 Busch Merivoo Pärnu 1936-04-24
23 Busch Metsla Vaimastvere 1936-09-25
24 Busch Metsla Vaimastvere 1936-06-29
25 Busch Mäemets Sinalepa 1936-08-25
26 Busch Mäemets Sinalepa 1938-02-15
27 Busch Mändla Seliste 1936-04-03
28 Busch Ojala Keila 1936-11-03
29 Busch Ojala Keila 1936-06-12
30 Busch Oks Tähtvere 1936-05-22
31 Busch Paluoja Abja 1939-04-28
32 Busch Parvet Tallinn 1936-02-21
33 Busch Parvet Võisiku 1936-03-06
34 Busch Pedak Raadi 1937-04-06
35 Busch Pihelbu Tõstamaa 1936-03-20
36 Busch Puhm Rakvere 1936-03-31
37 Busch Puhm Tallinn 1938-07-15
38 Busch Puhtmets Laeva 1936-04-24
39 Busch Purje Tallinn 1940-07-30
40 Busch Puusalu Haljala 1936-07-31
41 Busch Puusme Lümanda 1936-02-11
42 Busch Püve Pärnu 1940-08-20
43 Busch Pärna Pärnu 1937-01-29
44 Busch Pärnsoo Abja 1939-05-12
45 Busch Põldme Pärnu 1936-04-30
46 Busch Põldme Pärnu 1937-01-29
47 Busch Põllu Sauga 1938-01-18
48 Busch Põllu Viljandi 1938-02-04
49 Busch Põuat Tartu 1937-01-22
50 Busch Põõsas Võisiku 1936-06-19
51 Busch Raigla Tartu 1940-04-19
52 Busch Raigo Nõmme 1936-08-18
53 Busch Randviir Tartu 1937-08-24
54 Busch Randviir Tartu 1937-07-15
55 Busch Rannik Seliste 1935-07-26
56 Busch Rünne Abja 1940-07-19
57 Busch Tali Nõmme 1936-11-27
58 Busch Terask Paide 1939-10-30
59 Busch Terask Tapa 1940-01-16
60 Busch Toomiste Vara 1939-02-28
61 Busch Truuvee Tartu 1939-10-13
62 Busch Tammist Tallinn 1935-04-12
63 Busch Ojamaa Laatre 1935-04-20
64 Busch Põesaste Aaspere 1935-05-03
65 Busch Põesaste Varangu 1935-05-10
66 Busch Põõsaste Sõmeru 1935-05-21

Postitatud: 14 Jaan, 2006 21:54
Postitas nublu
Kõrvaltvaataja kirjutas:Veel mõned pildid Eesti lenduritest ja lennukitest.
Ühe lenduri nimi tuvastatud: Eduard Liivamägi.
Pildid:
http://www.pilt.ee/view/693662/
Pilt.ee server hetkel tundub jälle maas olevat, sestap on pildid küll minu poolest praegu nägemata, aga loodetavasti millalgi lähitulevikus...

Siiski tahaks ära mainida et minule teadaolevalt ei ole eesti lennuväes Eduard Liivamägi nimelist lendurit teeninud. Kas tal pildil on ka lendurimärk rinnas? Või lihtsalt tegu mõne lennuväes teeninud sõduri/allohvitseri/ohvitseriga??

Postitatud: 15 Jaan, 2006 21:40
Postitas Kõrvaltvaataja
Fotode endine omanik(vana inimene) arvas esialgu, et Ed. Liivamägi (tema sugulane) oli lendur. Hilisemal usutlemisel ei olnud ta endas väga kindel, sest võis ka olla mehhaanik. Kuna nimekirjades sellise nimega lendurit pole, siis arvatavasti on tegu lihtsalt lennuväes teeninud inimesega. Fotodel poseeritud lihtsalt koos lenduritega. Katsun uurida veel selgemalt, kui midagi selgub, annan märku.

Postitatud: 15 Jaan, 2006 23:18
Postitas ottojama
Aitäh, Nublu&Estoloog! Busch-Ojamaa, Laatre ongi see suguvõsa nimemuutmise koht ja aeg.

Üritan oma käe peal ka otsida. Tõtt-öelda on see foorum äratanud palju ammuuinunud mõtteid. Näiteks uurida natuke SS obersturmführer Märt Ojamaa tegelikku teenistuskäiku.