www.militaar.net

Ma uurisin seadust kuidas uurisin, aga aru ei saanud. Ehk oskab siit keegi öelda, kuidas käsitleb politsei kodust leitud paukmoona, kogustest umbes 500+. kohati jääb nagu mulje, et oma paukmoona palju tahad, sest relvaseadus seda ei reglementeeri ja seda on poes vabalt müüa, samas jälle räägivad osad suurtest rahatrahvidest jne. Oskab keegi targem ehk nõu anda?

pidid ju liigset väetisekoguse ostmistki pahaks panema - et äkki käitled seda kuidagi teistmoodi

Millalgi ma küsisin targemate käest ja siis arvati(toonitan, arvati), et kui sul on vastava kaliibriga relv arvel siis võid hoida.

Aga kui sul on ainuke luba kaitseliidu relvaluba, st, et sa võid õppustel käia, aga kodus hoida ei või.. Tavaline kaitseliitlane lihtsalt.

TangoViktor kirjutas:Ehk oskab siit keegi öelda, kuidas käsitleb politsei kodust leitud paukmoona, kogustest umbes 500+. kohati jääb nagu mulje, et oma paukmoona palju tahad, sest relvaseadus seda ei reglementeeri ja seda on poes vabalt müüa, samas jälle räägivad osad suurtest rahatrahvidest jne. Oskab keegi targem ehk nõu anda?

Relvaseadus kirjeldab mis on kaasaegne padrun e. see koosneb: padrunikest, sütik, püssirohi, kuul (või haavlid). Kuna paukmoonal puudub kuul (või haavlid), kas saab siis rääkida seaduse mõistes padrunist mille tsiviilkäive on piiratud? Samas sisaldab paukpadrun piiratud käibega komponente (sütik, püssirohi), mille omamiseks peab luba olema - nii et võta kinni...
edit. Vähemalt ühes relvapoes toimub paukmoona müük relvaloa aluses - seega ikka piiratud käibega kraam.

Walter2 kirjutas:

TangoViktor kirjutas:Ehk oskab siit keegi öelda, kuidas käsitleb politsei kodust leitud paukmoona, kogustest umbes 500+. kohati jääb nagu mulje, et oma paukmoona palju tahad, sest relvaseadus seda ei reglementeeri ja seda on poes vabalt müüa, samas jälle räägivad osad suurtest rahatrahvidest jne. Oskab keegi targem ehk nõu anda?

Relvaseadus kirjeldab mis on kaasaegne padrun e. see koosneb: padrunikest, sütik, püssirohi, kuul (või haavlid). Kuna paukmoonal puudub kuul (või haavlid), kas saab siis rääkida seaduse mõistes padrunist mille tsiviilkäive on piiratud? Samas sisaldab paukpadrun piiratud käibega komponente (sütik, püssirohi), mille omamiseks peab luba olema - nii et võta kinni...
edit. Vähemalt ühes relvapoes toimub paukmoona müük relvaloa aluses - seega ikka piiratud käibega kraam.

Kas see relvapood ei tee seda "igaks juhuks", et pärast probleeme vältida?

TangoViktor kirjutas:Aga kui sul on ainuke luba kaitseliidu relvaluba, st, et sa võid õppustel käia, aga kodus hoida ei või.. Tavaline kaitseliitlane lihtsalt.

KL -i relvaluba tähendab ikka seda, et sul on relv kodus. Või vähemalt ma olen nii aru saanud.
See, et sa relvaeksami teed, annab selle, et võid õppusel relva kasutada.

Aga stardipüssid mis kasutavad paukmoona ja on igati vabalt kättesaadavad ? + paukmoon

Ehk eristatakse siin militaartarbeks valmistatud paukmoona ja tsiviilkäibes olevat paukmoona? Loe kuidas tahad, mina ei leia ei kaitseliidu relvaseadusest, kui ka relvaseadusest välja, millised karistused on imitatsioonivahendite omamise eest

Asi pigem selles , et peale õppuse või ürituse lõppu tuleb järelejäänud immitatsioonivahendid läbiviiale tagastada ning kuna 308 vin -paukpadruneid ja pil-10 lõgkepakette "Jagdoff"-is ei müüda on tegu seadusesilmis vargusega . Kuna lõhkepaketti võib politsei klassifitseerida lõhkeseadeldiseks (paariaastatagune praktika) ja ekspertide arvamusel võivad olla paukpadrunid piisavat võimsa laenguga et endast ohtu kujutada siis milleks iganes on ka paragraafid nende ebaseaduslikul käitlemisel ja hoidmidel karmid .

Relvaseadust ei kohaldata: §2 4) lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele, mis on reguleeritud lõhkematerjaliseadusega. Lõhkematerjaliseadus ütleb: allklass T2 – pürotehniline laskemoon ja signaalvahendid;

Walter2 kirjutas:Relvaseadust ei kohaldata: §2 4) lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele, mis on reguleeritud lõhkematerjaliseadusega. Lõhkematerjaliseadus ütleb: allklass T2 – pürotehniline laskemoon ja signaalvahendid;

Sina viitad vanale Lõhkematerjaliseaduse redaktsioonile.
Uus redaktsioon kõlab:
§ 49. Pürotehniliste toodete kategooriad

(1) Tootja jaotab pürotehnilised tooted kategooriatesse nende kasutusviisi, otstarbe ja ohutustaseme, sealhulgas nende mürataseme järgi. Kategooriatesse jaotamise kinnitab pürotehniliste toodete vastavushindamisega tegelev teavitatud asutus.

(2) Ilutulestikuks mõeldud pürotehnilised tooted jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:
1) kategooria I – väga madala ohutasemega ja minimaalse müratasemega ilutulestiku tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks piiratud alal, kaasa arvatud elamute siseruumides kasutatavad ilutulestikud;
2) kategooria II – madala ohutasemega ja madala müratasemega ilutulestiku tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks väljas piiratud alal;
3) kategooria III – keskmise ohutasemega ilutulestiku tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks väljas suurel avatud alal ja mille müratase ei kahjusta inimeste tervist;
4) kategooria IV – kõrge ohutasemega ilutulestiku tooted, mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud ja mille müratase ei kahjusta inimeste tervist (professionaalseks kasutamiseks ettenähtud ilutulestiku toode).

(3) Teatri pürotehnilised tooted jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:
1) kategooria T1 – laval kasutamiseks ettenähtud madala ohutasemega pürotehnilised tooted;
2) kategooria T2 – laval kasutamiseks ettenähtud pürotehnilised tooted, mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud.

(4) Muud pürotehnilised tooted jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:
1) kategooria P1 – madala ohutasemega pürotehnilised tooted, mis ei ole ilutulestiku tooted ega teatri pürotehnilised tooted;
2) kategooria P2 – pürotehnilised tooted, mis ei ole ilutulestiku tooted ega teatri pürotehnilised tooted ja mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

Paukpadrunid kuuluvad pigem P1 või P2 kategooria alla, sõltuvalt, kuidas nende ohutaset hinnata. Hindamiseks peaksid taas olema mingid objektiivsed kriteeriumid helitugevuse, ülerõhu või mingi muu parameetri alusel, mis kehtestatakse alama taseme normatiivaktidega. Näiteks ministri määrusega.
Põhineb uus redaktsioon Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivil 2007/23/EÜ.
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/Lex ... 021:et:PDF Artikkel 3.

Õppustel mistahes riigivara, sealhulgas pürotehnika "kõrvalepanemine" on tegelikult hoopis omaette teema.

Tänud EOD selgituste eest!