www.militaar.net

Müük toimub siin : http://www.osta.ee/index.php?fuseaction ... d=59874756

Natuge tuttav pild on, peaks olema mingis raamatus mis mul on. Aga ma olen nüüd nendest 500km kaugusel nii et...
Ei tea miks aga kuidagi tuleb meelde Paljassaare sellest pildist. Kontrollida ei saa kahjuks.

Paljassaare oleks loogiline vastus kuna sedalaadi toru oli vist ka Aegnal ? Ja ehk siis transporditi sealtkaudu ?

Kas mitte ei ole tegemist EW ajal Sõrve säärest I-ilmasõja aegse vene rannakaitse kahuri laadimine laevale ja transport Naissaarele või Aegnale.
Kuskil (kas mitte Tehnikamaailmas) oli veel pikk kirjutis kuidas demonteeriti kahurid, transporditi ühelt saarelt teisele ja torust lasti poollaenguga välja torusse kinni jäänud mürsk.
Mürsu väljalaskmiseks kaevati toru maasse 20 kraadise nurga alla.
Kas mitte just seda tegevust ei ole fotodel jäädvustatud?

sinisinine kirjutas:Kas mitte ei ole tegemist EW ajal Sõrve säärest I-ilmasõja aegse vene rannakaitse kahuri laadimine laevale ja transport Naissaarele või Aegnale.
Kuskil (kas mitte Tehnikamaailmas) oli veel pikk kirjutis kuidas demonteeriti kahurid, transporditi ühelt saarelt teisele ja torust lasti poollaenguga välja torusse kinni jäänud mürsk.
Mürsu väljalaskmiseks kaevati toru maasse 20 kraadise nurga alla.
Kas mitte just seda tegevust ei ole fotodel jäädvustatud?

Sõrves ei teata olema sellist ehitist ega jäänukit sellisest ehitisest,mis pildil on näha.Aga kindlat pole siin maailmas miskit peale selle,et päike tõusab Idast

Targad inimesed ütlesid, et Naissaarel 1934. aastal...

Kas piltide allika ka saaks?

http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid1_1ms.html#gustavson

Naissaare 305 mm patarei sai valmis 21. septembril 1916 - just I maailmasõja haripunktis. Aegna samakaliibriline patarei sai lahingukorda aasta hiljem.
Vahepeal olid aga valmis saanud veel kaks 305 mm patareid, mida esialgu ei olnud plaaniski - need oli Sõrve ja Tahkuna patareid.
Kui 1918. aasta veebruari lõpul Saksa väed Tallinnale lähenesid, lasksid siit lahkuvad venelased Aegna ja Naissaare patareid õhku. Sama aasta lõpul tuli aga sakslastelgi siitmailt lahkuda. Seejuures lõhuti põhjalikult Sõrve patarei.
Samal aastal monteeriti Tahkunas maha suurtükkide rauad, neist kolm veeti 1924. aastal Naissaarele. Eesti Merekindluste juhtkonnal oli plaanis taastada üks soomustorn Naissaare 305 mm patareis; kaks rauda läinukski sealsete vigastatute asemele, kolmas jäänuks reservi.

Ühes kohaletoodud rauas oli kinnikiilunud mürsk - ilmselt üritasid kas venelased või sakslased rauda lõhata. Naissaare suurtükiohvitserid otsustasid mürsu rauast välja lasta. Selleks kaevati raud saare idarannal maasse 20 kraadise nurga all. Pärast poollaengu lõhkamist lendaski mürsk välja. Olgu siinkohal öeldud, et nii suure kaliibriga suurtükke ei laetud padrunitega. Pooletonnised mürsud tõsteti laskemoonakeldrist üles elektrielevaatoriga ja lükati rauda mehhaanilise laadimisseadme abil. Mürsule järgnesid kaks pikliku siidkotti püssirohuga, mida nimetati poollaenguiks. Poollaengu pikkus oli 133m ja kaal 66-78 kg, seega kulus mürsu väljalennutamiseks 132-156 kg püssirohtu.

Castellum kirjutas:Targad inimesed ütlesid, et Naissaarel 1934. aastal...

Kas piltide allika ka saaks?

Tegemist on ühe pildiga,mida on fokuseeritud.Välja tulnud lihtsast Saaremaa talust koos teiste EW aegsete militaarfotodega.

Pilt läheb varsti müüki OSTA.EE portaali.