www.militaar.net

Sarja "Sortside Saladused" autor Mart Arold seda igatahes väidab:

http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=308865&Com=1

Mina siiski usun Presidendi kantseleid rohkem kui Mart Arold.Kui autasu anti,ju oli ka põhjust.

Pealegi Mart Arold on jätnud mulle endast mitte kõige tervema inimese mulje (ta artiklid ja kommentaarid ajalehtedes).

uusmario kirjutas:Pealegi Mart Arold on jätnud mulle endast mitte kõige tervema inimese mulje (ta artiklid ja kommentaarid ajalehtedes)

Seda minagi, et tundub vähe jürilinastunud olevat.

Just

President on andnud valgetähe ordeni ka sellisele sulile nagu Enn Voika, tituleerides tõbrast veel "muinsuskaitsjaks"! Seega ei ole presidendi kantselei mingi viimase tõe instants. On mis see Arold on, aga ta justkui refereerib ülekuulamisprotokolli toimikust? Seega peaks see kergesti kontrollitav olema. Hämmastav muidugi, et kui see tõesti nii on ja mitte Aroldil kuidagi meelevaldselt ja kontekstist väljakistuna esitatud, siis kuidas sellest varem keegi probleemi pole tekitanud? Äärmiselt kummaline rünne igatahes.

Autasude väljaandmisel Eesti Vabariigis on hulgaliselt esinenud ignorantsi, heade tavade mittejärgimist, statuutidega paikapandud eeskirjade rikkumist, solvanguid ja kõike muud, mis kaasneb ignorantsiga.

Ei ole midagi uut siin päikese all - kas mitte üheks põhjuseks, miks Pitka kodumaa jättis ja suure lombi taha ürglaande asus, ei olnud VR komitee slikerdamine?

See, et Kadrioru aurahad kellegi puhast südametunnistut näitavad, ei pea küll paika. Rüdiger alias Aleksius II oli ju ka organitega seotud. Ometi sai ta Kadriorust auraha.

Kantselei arvamus loomulikult ei näita puhast südametunnistust.Kuid,kui antakse valida kantselei või Aroldi arvamuse vahel,siis mina usun siiski rohkem kantseleid.

Pimeduses elevandi kobamise asemel võiks mõni kaasfoorumlane, kellel ehk tööalaselt kergem kaustakaante vahele kiigata, Aroldi poolt edastatud teksti tõepärasust kinnitada või ümber lükata! Või siis öelda, et "ei kommentaari!" Mis siin ikka külajuttu veeretada!

Arold tegi omal ajal avalikuks Jõe toimikus olevad ülestunnistused, omakäelised tekstid, selles leiduvate nimede hulga jms.

Ta LKulleris ilmunud lugu on siin:

Arold, Mart. Toimik nr. 778.
Liivimaa Kuller. - ( 1996/Apr/18 ) - Lk. 1, 7

Koopia on kusagil, vast leian.

Kerese puhul Arold tsiteerib Jõe ülekuulamisprotokolli Jõe toimikust.

*

Mina hoiduksin sõna "reetur" tarvitamast inimeste puhul, kes on olnud julgeoleku- või sellesarnaste muude asutuste käes. Meil on selleks vähe õigust, sest me pole seal piinatavad olnud. Nii mõne teisegi ellujäänud vastupanuliikuja toimik on samalaadne kui Jõgil või Hellatil. Samuti surnud või "nõukogude võimu" poolt surmamõistetud isikute toimikud. Surnud aga enam ei räägi ega saa ennast kaitsta või õigustada. Nii jääb viimane õigus ellujäänuile (ülim lootus on, et mitte siiski viimne õigus). Enamik tolle aja kohta käivaid mälestusi on nn ellujäänute mälestused, sest surnud enam räägi. Ja kõigest ei räägi ka ellujäänud.

Surnud üldjuhul tõesti ei räägi ja kui palju räägime me ise kõigest juhtunust!? On endalgi helgemaid ja tumedamaid aegu olnud
Tasuks kasvõi siinse foorumi NLarmee mälestusi sirvida - ega ikka ei räägita paljustki! Või siis kolmandas isikus. Ei ole lihtne jah see asi, mõelge enne, kui kedagi "paika panete"!

Estoloog kirjutas:Mina hoiduksin sõna "reetur" tarvitamast inimeste puhul, kes on olnud julgeoleku- või sellesarnaste muude asutuste käes. Meil on selleks vähe õigust, sest me pole seal piinatavad olnud.

Nõus.
Samas on tegu keerulise küsimusega - tunnistaja ju teab, et tema sõnadel on tõenäoliselt saatuslikud tagajärjed teistele inimestele.

Olen ise ka toimikuid lugenud, kindlasti ei tasu kõike uskuda, mida loete.
Vahel kirjutas ülekuulaja ise kõik valmis, peksti ja piinati senikaua, kui alla kirjutas ja oligi asi purgis.

Olen siin foorumis juba korduvalt avaldanud oma arvamust, et me ei peaks kergekäeliselt inimestele hinnanguid jagama. Paraku ei valda me reeglina selleks piisavalt informatsiooni. Enamasti me ei tea kõiki põhjusi, mis inimesi mingite tegudeni/mittetegudeni viisid. Seetõttu on need meie hinnangud --- a la "hea/halb", "kangelane/reetur" jne --- väga subjektiivsed ja kokkuvõttes üsna mõttetud, kui isegi mitte kahjulikud.

Kui inimene kellegi kohta KGB-le infot andis ("tõtt rääkis"), tähendas see tollele enamasti pehmelt öeldes ebameeldivusi. Aga teisest küljest --- kui mitte keegi poleks ennast üldse elavana vangi andnud või siis kõik ülekuulatavad oleksid ülekuulamisel n-ö heroiliselt vaikinud, mida me siis üldse teaksime sellest ajast ja neist sündmustest? Siis ehk polekski praegu seda saalitäit uurimistoimikuid, või koosneksid need üksnes gebešnikute fantaasiaist?