Lennundusseaduse muudatus
Postitatud: 06 Veebr, 2015 18:52
Ujus välja informatsioon, et Riigikogus on vaikselt vastu võetud ja juba Presidendile kinnitamiseks saadetud Lennundusseaduse uus redaktsioon.
Selles sisaldub nõue, et Eestis peab kontrollitavas õhuruumis lendamiseks piloodil olema sama inglise keele oskuse kategooria, mis nõutav rahvusvahelistel lendudel. Seega näiteks Tartu lähialas ei saa keegi lennata ilma inglise keele kategooriat omamata. Seda isegi juhul kui ta valdab ingliskeelset lennundusraadioside fraseoloogiat, mille kohta tema pilooditunnistusel on märge.
Selline nõue on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Tsiteerin:
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade –
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
[RT I 2007, 33, 210 - jõust. 21.07.2007]
§ 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.
§ 6. Eesti riigikeel on eesti keel.
§ 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Keeleseadus
§ 1. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades.
§ 8. Õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele ja teabele
(1) Igaühel on õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele (edaspidi koos asjaajamine) riigiasutuses, sealhulgas Eesti välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses.
§ 17. Tarbija õigus eestikeelsele teabele
(1) Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele tarbijakaitseseaduse alusel.
Läbisurutud seadusest on huvitatud vaid üks äriühing – Lennuliiklusteeninduse AS. See võimaldaks Eestisse mujalt tuua eesti keelt mittevaldavaid lennujuhte. Näiteks Donetskist ja Luganskist, kus lennujaamad on purustatud ja väljaõppinud lennujuhtidel pole erialast tööd. Need inimesed oleksid kindlasti nõus lahkuma sõjapiirkonnast ja asuma Eestisse. Kusjuures oleksid nad tõenäoliselt nõus töötama väiksema palga eest kui nõuavad eesti keelt valdavad lennujuhid.
Seega kasu saaks üks äriühing ja mõned (tõenäoliselt venekeelsed) sissetoodud lennujuhid ning nendega kaasatulevad pereliikmed.
Kahjud:
Eesti pilootidel kaoks võimalus saada emakeelset lennujuhtimisteenust. See võib viia katastroofideni, kuna näiteks hädaolukorras pole inimene tõenäoliselt võimeline inglise keeles olukorda sama adekvaatselt kirjeldama kui emakeeles. Samuti hakkaksid harrastuspiloodid lendama lähenemisala (Terminal Area) all väikestel lennukõrgustel, et mitte sattuda kontrollitavasse õhuruumi. See aga vähendaks pääsemisvõimalusi näiteks mootoririkke korral ja suurendaks kokkupõrkevõimalusi mehitamata õhusõidukite, motovarjude ja muude madalal kõrgusel olevate ohuallikatega.
Mittekontrollitavas õhuruumis lennates loobutaks lennuplaanita lendude puhul lennujuhtide oma kavatsustest informeerimisest, nagu praegu tihedama lennuliikluse piirkonnas kombeks. Tõenäoliselt loobutaks ka transponderi kasutamisest, et vältida vaidlusi, millisel kõrgusel õhusõiduk oli. (mittekontrollitavas õhuruumis, välja arvatud suurte veekogude kohal, pole transponderi kasutamine kohustuslik).
Kannataks või lõppeks üldse eestikeelse lennundushariduse andmine. Majanduslikult tuleb lennundusspetsialistide koolitamine välismaal või näiteks Ukrainast ülemeelitamine odavam kui Eesti Lennuakadeemia ülalpidamine. Oma riigi pidamine on üldse kulukas. Ka näiteks riigikaitseteenust oleks kindlasti odavam Venemaalt sisse osta.
Harrastuslennundus ülikergetega kaoks tagasi „võssa“. („võsalennundus“ Eesti mõistes - ilma mingite paberiteta, oma äranägemisel hooldatud või üldse hooldamata aparaatidega lendamine juhuslikelt platsidelt, arvestamata mingite reeglitega. Ameerika „Bush Pilots“ on veidi erinev teema). Omal ajal Rein Porro nägi vaeva, et „võsalendurid“ „võsast“ välja tuua. Nüüd tõmmatakse tema püüdlustele vesi peale.
Selles sisaldub nõue, et Eestis peab kontrollitavas õhuruumis lendamiseks piloodil olema sama inglise keele oskuse kategooria, mis nõutav rahvusvahelistel lendudel. Seega näiteks Tartu lähialas ei saa keegi lennata ilma inglise keele kategooriat omamata. Seda isegi juhul kui ta valdab ingliskeelset lennundusraadioside fraseoloogiat, mille kohta tema pilooditunnistusel on märge.
Selline nõue on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Tsiteerin:
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade –
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
[RT I 2007, 33, 210 - jõust. 21.07.2007]
§ 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.
§ 6. Eesti riigikeel on eesti keel.
§ 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Keeleseadus
§ 1. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades.
§ 8. Õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele ja teabele
(1) Igaühel on õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele (edaspidi koos asjaajamine) riigiasutuses, sealhulgas Eesti välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses.
§ 17. Tarbija õigus eestikeelsele teabele
(1) Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele tarbijakaitseseaduse alusel.
Läbisurutud seadusest on huvitatud vaid üks äriühing – Lennuliiklusteeninduse AS. See võimaldaks Eestisse mujalt tuua eesti keelt mittevaldavaid lennujuhte. Näiteks Donetskist ja Luganskist, kus lennujaamad on purustatud ja väljaõppinud lennujuhtidel pole erialast tööd. Need inimesed oleksid kindlasti nõus lahkuma sõjapiirkonnast ja asuma Eestisse. Kusjuures oleksid nad tõenäoliselt nõus töötama väiksema palga eest kui nõuavad eesti keelt valdavad lennujuhid.
Seega kasu saaks üks äriühing ja mõned (tõenäoliselt venekeelsed) sissetoodud lennujuhid ning nendega kaasatulevad pereliikmed.
Kahjud:
Eesti pilootidel kaoks võimalus saada emakeelset lennujuhtimisteenust. See võib viia katastroofideni, kuna näiteks hädaolukorras pole inimene tõenäoliselt võimeline inglise keeles olukorda sama adekvaatselt kirjeldama kui emakeeles. Samuti hakkaksid harrastuspiloodid lendama lähenemisala (Terminal Area) all väikestel lennukõrgustel, et mitte sattuda kontrollitavasse õhuruumi. See aga vähendaks pääsemisvõimalusi näiteks mootoririkke korral ja suurendaks kokkupõrkevõimalusi mehitamata õhusõidukite, motovarjude ja muude madalal kõrgusel olevate ohuallikatega.
Mittekontrollitavas õhuruumis lennates loobutaks lennuplaanita lendude puhul lennujuhtide oma kavatsustest informeerimisest, nagu praegu tihedama lennuliikluse piirkonnas kombeks. Tõenäoliselt loobutaks ka transponderi kasutamisest, et vältida vaidlusi, millisel kõrgusel õhusõiduk oli. (mittekontrollitavas õhuruumis, välja arvatud suurte veekogude kohal, pole transponderi kasutamine kohustuslik).
Kannataks või lõppeks üldse eestikeelse lennundushariduse andmine. Majanduslikult tuleb lennundusspetsialistide koolitamine välismaal või näiteks Ukrainast ülemeelitamine odavam kui Eesti Lennuakadeemia ülalpidamine. Oma riigi pidamine on üldse kulukas. Ka näiteks riigikaitseteenust oleks kindlasti odavam Venemaalt sisse osta.
Harrastuslennundus ülikergetega kaoks tagasi „võssa“. („võsalennundus“ Eesti mõistes - ilma mingite paberiteta, oma äranägemisel hooldatud või üldse hooldamata aparaatidega lendamine juhuslikelt platsidelt, arvestamata mingite reeglitega. Ameerika „Bush Pilots“ on veidi erinev teema). Omal ajal Rein Porro nägi vaeva, et „võsalendurid“ „võsast“ välja tuua. Nüüd tõmmatakse tema püüdlustele vesi peale.