www.militaar.net

Messerschmitt 262st MiG-15ni, autor Jevgeni Kovaljov.

http://www.airforce.ru/history/me262_to_mig15/index.htm

Suhteliselt vana artikkel, aga võtab asja lühidalt kokku ja nimetab ka tuttavaid nimesid.

Neile, kes asja vastu rohkem huvi tunnevad, soovitaks raamatut Sekretnõje projektõ istrebitelei Ljuftvaffe (Russitš 2001), kus Mig-15st on üsna pikalt juttu.

Originaal saksa keeles:

Geheimprojekte der Luftwaffe Bd. 1, Jagdflugzeuge 1939-1945 (autorid
Walter Schick, Ingolf Meyer)

http://www.amazon.de/exec/obidos/ASIN/3 ... 95-0248038

oot mis see point oli?

toetamaks sinu isiklikke teooriaid kopeerimisest või?

kas väited "napominal" vms on mingi tehniline tõendus või mõni järjekordne ekskagebiidi memuaar oma kuulsusrikkast spioonikarjäärist.

seeriasse läinud lennukitel polnud saksa masinatega peale nende eelajalooliste ja ebakindlate Jumo mootorite/koopiate midagi ühist.

selliselt ajaloolaselt ootaks midagi enamat

Püüa ikka lõpuni ka lugeda. Seal on üle kümne allika, nii et seis on nii 11:0 sinu kahjuks (või veidi rohkem). Ma saan aru, et sulle ei ütle need võõramaised nimed midagi, aga prooviks Google'it? Nii paarikümne aasta vanustes Krõlja Rodinõtes on samast asjast juttu. Nagu sa märkasid, on tegemist juba vanema artikliga, nii et selliseid asju võiks teada, enne kui sel teemal midagi väita.

See, kui sa oma kolleegi allikaid kritiseerid ja ise ühtegi ei paku, ei tõesta, et sinul õigus on. Enamasti hoopis vastupidist.

Tee mulle selgeks ilma internetilinkideta, selges eesti keeles

Saksamaal oli lendavaid lennukeid nii neli - Arado, 262, 163 ja Volksjäger

Esimesed seerialennuki nime väärilised vene masinad oleksid

Jak-15
Mig-9
Mig-15
Il-28 (mingi Tu-14 vms oli ka)

Mis on neil masinail ühist nelja ülal nimetatud saksa masinate -ok ok, Jumo mootori koopia esimesel kahel masinal (tegelikult need lennukid eriti massilised pole venemaal kunagi olnud)?

Mingitel teoreetilistel paberitel on natuke vähe kaalu, et saada nooljate kande- ja sabapindadega MiG-15 seeriasse nii lühikese ajaga? Või oli sakslastel olemas Mig-15-ga võrdsete lennuomadustega lennuk? Minuteada mitte.

Kõik see vägev saksa trofeevärk kõlbas ehk ersatsiks vahemikus 1945-1948 ja see oli ka kõik. Ja nii kurb kui see ei ole, siis ei olnud nendes lennukites midagi nii kaugelenägelikku, et siin kiidulaulu laulda. Ükski seerilennuki nime vääriline masin, mis VVS-si ka jõudis, oli ikka way eemal sakslaste töödest

Jak-15 - Jak-3 plaaner, mootor esiotsas
Mig-9 - kaks mootorit esiotsas
Il-28 - kaks mootorit tiibades

Noh, mis see saladus siis oli?

Vahelduseks, võta ette selle vene katselenduri, kes kirjutas raamatu "300 tundmatut" (ei viitsi isegi nime otsima hakata, sa tead, kellega tegu) - loe, millised olid nende saksa masinate lennuomadused ja kui palju nendega juhtus avariisid ja õnnetusi.

Tegemist oli 40ndate alguse tehnoloogiaga, kus olid paljud sellise kiirusega lennu probleemid alles lahendamata, nagu tsentreeringu nihkumine, mootorite tuleohutus jne jne jne jne

Väita siinkohal, et saksa trofeetehnika on vene reaktiivlennunduse alus on ikka sügav silmaklappidega elu.

Lühidalt võiks pika jutu kokku võtta sedasi - sakslastelt said venelased mootorid oma esimestele reaktiivlennukitele ja sellega ka lugu lõppes. Plaanerid, relvastus jne jne jne oli kõik midagi muud. Ja kui neid ei oleks 1944/45 saadud, siis 1946 oleks samad masinad juba inglaste mootoritega lennanud (mis muide olid paremad).

Me 163 oli täiesti surnud asi (samat asja proovisid venelased 1942 ja paar meest sai otsa ka). Volksjägeris oli ainuke asi, mis mainimist väärib, katapultiste. Või sa väidad, et vene lennukid (pean silmas seeriamasinaid, mitte seal lingil olevaid eksperimentaalmasinaid) on Me 262 kloonid

Sakslastele jääb ilmselt telgmootori leiutamise au. Mis 50ndatel lendas samasse ajaloo prügikasti, kuhu 10 a varem lendas vedelikreaktiivmootor lennukil.

Edit: mikojani memuaarides on Mig-9 siiski Derventi, mitte Jumo mootoriga. Seega saksa panus kahanes 1 lennukini, mida võiks seerialennukiks nimetada.

Arusaamatu - milleks oli vaja teine teema tekitada?

Mitte Me262 kloonid, vaid äkki hoopis Fw250 teema edasiarendused. Mingi Mig15 eellane oli küll telgkompressormootoritega lennuki kõhu all, selle Fw projektiga äravahetamiseni sarnane.

Kaldun arvama, et kui sõda kestnuks kauem, olnuks saksmannid enne venkusid Mig15 tasemega lennukiga maha saanud.

Lugege selle aasta TM esimest numbrit, seal on hästi öeldud kellest venelastel kasu oli.

Ma ei soovitaks tõsiselt hinnata sakslaste tase Luftwaffe 46 saidi järgi.

Ma arvan, et enamus Saksa mõjust Nõukogude tehnikamõtele seisnes valemites ja tehnoloogiates. Näiteks, ei olnud kunagi saladuseks olnud et sakslastel olid hea potentsial kõrgtemperatuuriliste materjalide teaduses, noolekujulise tiiva aerodinaamikas, samuti täppismehhaanikas jne. Seda laialdast kasutamist Nõukogude Liidus peale sõda pole kunagi varjatud.
Enne seda kui vastavad teooriad ja tehhnoloogiad olid omistatud, ei olnud saksa "tehnikaimede" kopeerimine kuidagi võimalik, ning peale seda polnud vajadust, kuna nende samade lähteandmete järgi pole mingi probleemi ehitada enda oma vastavasisulised konstruktsioonid, kuna ega sakslaste sõja lõpu teosed pole eriti kasutuskõlbulikud olnud, ning suur osa neist, nii nagu ma juba ütlesin, sündisid sellise moto alla nagu "Конструктор Ганс не хочет на Восточный Фронт"
See kõik ei lükka ümber sellist fakti et Nõukogude Liidus vahetult peale sõda laialdaselt kasutati Saksamaa ja Ameerika tehnoloogiad samuti rakenduslikud ja teoreetilised teadmised.

Sakslastel siiski OLI tase, tee, mis sa tahad. Kui palju võitjariikide arhiive üldse avatud on? Kui palju me üldse teame võitjariikide selleaja insenerimõtteist?

Saksmannide tehnika areng katkes sisuliselt 1944 lõpus ära. Ja meie näeme neid jooniseid ja mõtteid, mis sellest ajast riiuleile jäid. Pakun, et kui sõda oleks edasi kestnud, oleks absurdsemad projektid jäänudki arhiivi ja asjalikumad (kasvõi see Fw250) käiku läinud. Ja küll oleks ka mootoreid täiustatud.

denis23 kirjutas:Ma ei soovitaks tõsiselt hinnata sakslaste tase Luftwaffe 46 saidi järgi.

Ma arvan, et enamus Saksa mõjust Nõukogude tehnikamõtele seisnes valemites ja tehnoloogiates. Näiteks, ei olnud kunagi saladuseks olnud et sakslastel olid hea potentsial kõrgtemperatuuriliste materjalide teaduses, noolekujulise tiiva aerodinaamikas, samuti täppismehhaanikas jne. Seda laialdast kasutamist Nõukogude Liidus peale sõda pole kunagi varjatud.
Enne seda kui vastavad teooriad ja tehhnoloogiad olid omistatud, ei olnud saksa "tehnikaimede" kopeerimine kuidagi võimalik, ning peale seda polnud vajadust, kuna nende samade lähteandmete järgi pole mingi probleemi ehitada enda oma vastavasisulised konstruktsioonid, kuna ega sakslaste sõja lõpu teosed pole eriti kasutuskõlbulikud olnud, ning suur osa neist, nii nagu ma juba ütlesin, sündisid sellise moto alla nagu "Конструктор Ганс не хочет на Восточный Фронт"
See kõik ei lükka ümber sellist fakti et Nõukogude Liidus vahetult peale sõda laialdaselt kasutati Saksamaa ja Ameerika tehnoloogiad samuti rakenduslikud ja teoreetilised teadmised.

Nii palju neid konstruktoreid nüüd ka polnud, et nende rindele saatmine midagi otsustaks. See lause puhas fantaasia.
Kõik joonistasid, projekteerisid nii USAs kui Venemaal. Imeprojekt polnud ainult Sakslastel.

Seda Fw joonist ja tehnilisi andmeid kõrvutades tunduvad need numbrid 1944 taseme juures siiski selge ulmemaiguga.

Esiteks pole lahenduse juures lähtutud nn pindalade reeglist, mistõttu on sellise lennukiga 1070 kmh vaja mootoreid, mida 1944 ei suudetud valmistada.

Pindalade reegel seisneb selles, et lennuki ristlõikepind võib muutuda väga sujuvalt, Mig-9 tüüpi masinad selgelt sinna ei mahu.

Puhas näide heast aerodünaamikast ja sirgest tiivast on räägitud F-84 Thunderjet (sirge tiivaga).

Kui lugeda kõik sakslaste imerelvade projektid mida nende inseneridon leiutanud sõja lõpus siis selgub tõsiasi. Nimelt, tegemist oli tohutu resurssi raiskamisega millest rakenduslik väärtus oli nullilähedane. Hakkame lugema:
V-1 ja V-2 raketid mille väljatöötamiseks ning tootmiseks kasutati tohutu resurssi, kuid mille mõju oli nullilähedane.
Maus tank
Mitukümmend reaktiivlennukiprojekti
Ameerika pommitajad ning teised hiigellennukid

Samal ajal - viimase pommi II maailmasõjas on visanud sama lennuk mis esimese - He111
Saksa jalaväelase relvaks on jäänud sõja lõpuni IMS aegne vint.
Peamiseks saksa hävitajaks kuni sõja lõpuni on olnud Me 109

Seda nimekiri võib jätkata

Vaata Denis, eks asi võis olla ka selles, et ainuke resurss mis sakslastel oli oli nende aju. Neil polnud metalle, kütust ega midagi.
See oli ka suuresti põhjuseks miks oldi sunnitud kasutama aju ja lootma, et suudetakse lüüa tehnoloogiaga.
Neil oli puudus metallist isegi padrunikestade tootmisel, rääkimata muust.

Sõda oli pealesunnitud ja algas liiga vara on kogu selle asja võti. Samuti taktikalised vead.

Venemaal pole olnud tarvidust tehnoloogia järele, eriti tolleaegses situatsioonis, kus massiga sai väga edukalt lüüa ja arvatavasti saab ka tänapäeval kui tuumapomme jms. ei kasuta.

Tohutu resurssi raiskamine imerelvade projektide peale ... ?
Hilisematel põlvkondadel on neist jälle palju kasu olnud. Ja raisati sealjuures ainult inimresurssi teadlaste näol suures osas.
Mitte tohutus koguses loodusvarasid, mida aga venemaal muidugi on üsna lõpmatult

Ja peale sõda kõik need insenerid ja muud tegelased, kes venelasate kätte sattusid, rakendati kohe tegevusse! Ning mitte maju ehitama, vaid ikka neid oma projekte edasi arendama.
Nii nende töö sõjaajal polnudki nii tühine ja mõtetu!

thor199 kirjutas:Vaata Denis, eks asi võis olla ka selles, et ainuke resurss mis sakslastel oli oli nende aju. Neil polnud metalle, kütust ega midagi.
See oli ka suuresti põhjuseks miks oldi sunnitud kasutama aju ja lootma, et suudetakse lüüa tehnoloogiaga.
Neil oli puudus metallist isegi padrunikestade tootmisel, rääkimata muust.



Sõda oli pealesunnitud ja algas liiga vara on kogu selle asja võti. Samuti taktikalised vead.

Venemaal pole olnud tarvidust tehnoloogia järele, eriti tolleaegses situatsioonis, kus massiga sai väga edukalt lüüa ja arvatavasti saab ka tänapäeval kui tuumapomme jms. ei kasuta.

Tohutu resurssi raiskamine imerelvade projektide peale ... ?
Hilisematel põlvkondadel on neist jälle palju kasu olnud. Ja raisati sealjuures ainult inimresurssi teadlaste näol suures osas.
Mitte tohutus koguses loodusvarasid, mida aga venemaal muidugi on üsna lõpmatult

Vaesed sakslased kellel üldse ei olnud mitte midagi peale ajusid. Ilmselt resurssi puuduste ja ajude külluse tõttu kasvas reichis kuni 44 aastani tsiviilkaupade tootmine.
Ja ilmselt resurssi külluse tõttu oli IL-2 ehitatud poolenisti prussidest ja vineerist.