www.militaar.net

folke kirjutas:Kasutades ära spetsialisti nõuannet ootavat teemat - kas keegi seletaks, mis vahe on suurtükil ja kahuril ning millal kumbagi neist kasutati. Huvitab, kas Prantsuse revolutsioonis olid kasutusel kahurid või suurtükid?

Terminoloogilise segaduse suurendamiseks tooks sisse veel mõisted mortiir, haubits, kahurhaubits ja haubitskahur.

ProPatria

Terminoloogilise segaduse suurendamiseks tooks sisse veel mõisted mortiir, haubits, kahurhaubits ja haubitskahur.

Hahaa! Läks jah ainult segasemaks. Räägin siis ära, milles asi. Toimetan tõlget, kus on mainitud kirikukellasid, mis Prantsuse revolutsioonis üle sulatati - kahurite jaoks (to make cannons). Probleem aga selles, et "cannon" on nii kahur kui suurtükk. Nii et spetsialisti nõuanne kuluks vägagi ära.

nii palju kui mina tean, on kahur ja suurtükk üks ja sama asi. lihtsalt meeldimise asi. ametlikus kõnepruugis tean eelistatavat sõna "suurtükk" sest "kahur" olla väidevalt miskitpidi vist vene keelest tuletatud.

Ei ole sama asi. Kahur on suurtükk, aga mitte iga suurtükk ei ole kahur

Ehk siis kahur on suurtüki alamliik ning tema eripäraks on lauge mürsu lennujoon ning otsesihtimise võimalus.

Ka haubits on suurtüki alamliik, kuid tema eripäraks on kaarjas mürsu lennujoon ning mitte igal haubitsal pole otsesihtimise võimalust.

Edasi tulevad juba Pro Patria toodud muud meeldivad variandid.

Kui tegu oli Prantsuse revolutsiooni ajaga, siis said nad neist kirikukelladest valada ilmselt kahureid või müüsreid (mortiire). Kahurid olid sel ajal populaarsemad, nii et veaksin kihla, et enamus kelladest läks kahureiks.

Kui tõlkida, et valati suurtükkideks, siis aga ei pane kohe kindlasti mööda

100% nõus eelmise mehega. Lisaks veel, et seda, mis on haubits ja mis on kahur on tänapäeval küllaltki raske vahet teha. On olemas näiteks jaotus raua pikkuse järele. Kui mälu ei peta, siis haubits oli 14 kaliibrit (ehk siis toru on 14 korda kaliiber pikk) ja kahur üle selle. See arv võis ka muu olla. Norrakad kasutavad näiteks seda arvu palju teeb täisringe üks vint. On ka muid vahesid. Kuid need ei pea enam paika, nt M109 nimetatakse ajalooliselt ikka veel haubitsaks, kuigi uued moderniseeritud variandid on ikkagi kahurid (raua pikkus 52 kaliibrit). Nii, et mingit ühest määratlust on raske leida. EKJ 105mm on haubitsad ja 155mm kahurid

Saksa 2MS 75 mm jalaväekahur oleks selliste mõõtude juures haubits!
Ja kõik need mägikahurid?
The Paladin M109A6 howitzer is the fourth product improvement to the original M109 self-propelled (SP) howitzer
The M109A6 is the most technologically advanced cannon in the Army inventory
a 52 caliber gun

Howitzers are self-propelled or towable cannon artillery that can fire at both high and low angle trajectories.

A howitzer or hauwitzer is a type of field artillery. The name comes from the Czech houfnice, denoting a 15th century cannon used by Hussites.

Development of the gun-howitzer, a weapon that can fire at both high and low angles was continued after the Second World War. With much longer barrels than howitzers, barrel lengths of 39, 45 or longer are now common, they have replaced separate guns and howitzers on the battlefield.

nii et saan ma siis õieti aru, et haubits on reeglina lühikese rauaga kahur, mis on võimeline laskma nii lameda, kui kõrge trajektoriga. mortiir laseb ainult kõrge trajektoriga ja kahur ainult lamedaga. ning kahur-haubits on siis sisuliselt haubitsa lafetiga kahur ...

kui erandid välja jätta, siis võib vist sellise definitsiooniga rahulduda?

Ja haubitsakahur on siis mis? Haubits, mis võib ka kahuri rolli mängida ja ka ka lameda trajektooriga lasta...

DestroyerJanari kirjutas:Ja haubitsakahur on siis mis? Haubits, mis võib ka kahuri rolli mängida ja ka ka lameda trajektooriga lasta...

Nii see peaks tõesti kirjanduse andmetel olema.
Mürsu trajektoori korrigeeritakse (lisa)laengutega...

ProPatria

Haubits on suurtükk raua pikkusega kuni 30 kaliibrit. Kaliiber üle 100 mm, kuna trajektoori lõpus on mürsul vähe energiat ja selle toime põhineb lõhkelaengul.
Kahur on suurtükk raua pikkusega üle 40 kaliibri. Kaliiber varieerub väikseimatest lennuki pardakahuritest kuni suurimate laeva-, rannakaitse- ja raudteekahuriteni. Kuna mürsul on suur kineetiline energia, kasutatakse ka lõhkelaenguta soomustläbistavat lahingumoona.
Haubits-kahur ja kahur-haubits on vahepealsed relvad, mille omadused on lähemal nimetuse esimesele poolele.
Mortiirid olid eriti lühikese rauaga suurtükid, mida kasutati kindlustuste vastu. Tänapäeval asendatud miinipildujatega, kusjuures miinipilduja ingliskeelne nimetus "mortar" tuleb just mortiirist.

Üldiselt suurtükivägi jaguneb: välisuurtükiväeks, rannikusuurtükivägi, jalaväesuurtükivägi(mis vahepeal suri välja, kuid tekkib uuesti) jne. Soomes kasutusel oleva terminoloogia järgi jaguneb välisuurtükivägi: kahuriteks ja haubitsteks.
Kõige suurem erinevus on raua pikkuses. Haubitsa rauapikkus on kuni 30 kaliibrit. Kahuri rauapikkus on siis üle 30 kaliibri.

Siin on Soome Kaitseväe kodulehel olevad haubitsad ja kahurid: http://www.mil.fi/maavoimat/kalustoesit ... p?level=46

Et natuke segadust veelgi tekitada, siis Eestis olev 155 mm haubits FH-70 on ikkagi haubits, kuigi rauapikkuse järgi oleks ta kahur.

Ma mõnipäev kirjutan sellest lähemalt, mis vahe on haubitsal ja kahuril.

NATO klassifikatsiooni järgi lugu selline, et:

SUURTÜKK - mürskudega tulistav kahur või haubits (või tegelikult ka mortiir - enam ei tarbita), kaliibriga 20 mm või enam. Alla 20 kuulipilduja või püss või ka muud käsitulirelvad.

KAHUR - suurtükk otsesihtimisega laskmiseks avatud tulepositisoonilt. Kahurid on tagasilöögiga või tagasilöögita.
Näide - tankitõrjekahur, tankikahur, õhutõrjekahur, lennukikahur

HAUBITS - suurtükk kaudsihtimisega laskmiseks kinniselt tulepositsioonilt.
Näide - välihaubits, liikurhaubits

Neid relvi võidakse loomulikult kasutada mingis olukorras ka vastupidisel eesmärgil, kuid põhiotstarbe järgi saavad nime. Raua pikkuse roll on minetatud. 99% haubitsatega saab ikka ka otsesihtimisega lasta, kuid tabavus kehvem ja muud hädad. Kahuritega aga sageli kaudtuld lasta ei ole võimalik, sest puudub panoraamsihik. Teleskoopsihikuga aga suunatähisesse (kollimaatorisse) ei sihi, samas panoraamiga saab vajadusel ka rauaga sünkroonis ette sihtida. NATO põhiline standardrauapikkus 155 mm haubitsale näiteks on 39 kal (näit M 109, FH-70).
Soomes ja Venes asi siis raua pikkuse järgi ja umbes nii, nagu EOD ja Meelis kirjutasid.
Kahurid ja miipildujad põhimõtteliselt tänapäeval suurtükiväerelvad ei ole. Pigem "jalaväe"-relvad. Kuigi jah, protseduure tuleb miinipildujatel suurtükiväega ühtlustada, sest tulejuht on neil ükssama (ja tulejuht pole ka EKJ-s suurtükiväelane, vaid on jalaväelane).
Suurtükiväe egiidi alla kuuluvad aga veel mitmelasulised raketiheitjad.

Ajaloolisi relvi tuleks kutsuda võimalikult vastavalt tolleaegsele tavale.
Eestlaetavaid (ja tagantkardetavaid ) võib minu pärast kõiki kahuriteks kutsuda, mis ka nende kasutusele vastab.