www.militaar.net

Küsiks siis niimoodi
Millistel asjaoludel võis aastatel 1962-64 külakoha sidejaoskonna seifis olla püstol TT ? Sama küla miilits teenistusrelva ei kandnud.Oli miilitsal see või mitte - ?
Aga sidejaoskonna seifis TT oli.

Väga lambist vastus, aga minumeelst maksti vanasti pensioni jms sidejaoskonnast ja kogu side oli natuke praeguse pangaga võrreldav.

minu meelest oli see taasiseseisvumise aja alguses, kui eesti post oma vanad nagaanid maha müüs. postiametnike teenistusrelvad.
ju siis TT-sidki oli.

Aga palun:

Kui postitöötajal on püss
Villi Heinsalu, haldusosakonna juht

Vanal hallil ajal (see võis olla 2004 sügisel), kui ma lugupeetud siseauditi osakonna juhataja palge ees oma üleüldist eksistentsi mõtet tõestasin, pani mind imestama nõudmine, mille ta mulle esitas. Turvajuhina, kelleks ma siseauditi osakonnas pidin saama, pidi mul olema tulirelva luba ja tulirelvade haldamisega seotud kogemus. Mõtlesin, et mis paganat on postil asja tulirelvadega, aga kuna olin peaaegu kümme aastat kandnud teenistusrelva ja relvurina ka suure hulga tulirelvade eest vastutanud, mõtlesin, et mida iganes minult oodatakse, üle jõu see mulle ei käi. Elasin mõnda aega sisse ja siis tuli ka selle nõudmise põhjus ilmsiks [–]

Tolleaegne seadus oli selline, et üle 50 000 krooni transportimisel sõidab kaasas üks relvastatud postikaastaja ja üle 100 000 krooni transportimist pidi julgestama kaks relvastatud postikaastajat.

Olukord Eesti Posti relvamajanduses oli 2004. aastal niisugune, et postimajas (Narva mnt 1) baseerus seitse maasturit, mis olid mehitatud kahe relvastatud postikaastajaga ja vedasid raha Tallinnas ja Harjumaal. Üle vabariigi oli postiasutustes laiali 18 relvaruumi, milles paiknes umbes 300 tulirelva. Relvaruumidega samas hoones asusid tollal ka suured kassaruumid, kus mõnes oli liialdamata kümneid miljoneid kroone pensioniraha.

Valdav osa EPs kasutatavatest tulirelvadest olid püstolid TT (mis seaduse järgi olid tsiviilkäibes üldse keelatud ja EP-l polnud ka mingit eriluba) ja kõige krooniks oli kasutusel väga suur hulk revolvreid Nagaan. Ühel neist avastasin tootmisaasta 1908…

Kui nägin, et valdav osa relvakandjatest on keskealised naisterahvad, kes tulirelvadest midagi ei tea (ning ei tahagi teada), hakkas kõhe, sest selline relvastatud jõuk on ikka arvestatav suurus.

Esimese koolituse EP relvakandjatele korraldasin Valgas, kohal oli üle 50 postitöötaja. Koolitus toimus välilasketiirus ja ütleks nii, et ma nägin kurja vaeva, et kõik pärast koolitust elu ja tervisega jälle koju said. Sain veel kord kinnitust, et tulirelv ja postitöötaja kokku ei sobi! [–]

Saaremaa-koolitusel paugutas üks 70 kanti väiksemat kasvu tore proua märklehe suunas püstolit Makarov. Kuulid vihisesid kõik uhkelt liivavalli ja kui ma korduvalt proovisin prouale seletada, kuidas see tulistamine välja näeb, vaatas proua mulle otsa ja ütles: “Tead, pojakene, mina lasen nii, nagu mul mugavam on, ja mulle üldse ei meeldigi see tulistamine ning kui mind rünnatakse, siis ma ilmselt viskan pätti selle kolakaga.” Toreda proua relvaluba läks juba järgmisel päeval tühistamisele.

Jõhvis, kaitseliidu lasketiirus oli liivast/mullast kuulipüüdmisvalli asemele kuhjatud suur hunnik autorehve. Keset suuremat tulistamist kuulsin läbi kõrvaklappide, kuidas kuul rikošetti läks, unnates minu poole lendas ja tumeda mütsatusega mu lähedal peatus. Lõpetasin laskmise, relvad laeti tühjaks ja märkasin enda kõrval kohkunud keskealist härrat, kes ütles, et sai vist pihta.

Eeltoodu tõendamiseks märkasin revolvri lopergust tinakuuli tema jalge ees maas. Ilmselt oli rehvis sees metallvelg, mis siis kuuli laskja suunas tagasi läkitas, kuid mingit kahju see õnneks ei teinud.

Põltsamaa jäi meelde selle poolest, et üks härrasmees hakkas enne laskmist üle kere värisema. Proovisin tema seisundit kindlaks teha ja ta vastas adekvaatselt igale küsimusele – vabisedes, nagu oleks suvisel ajal väljas miinuskraadid. Mingil kombel suutis see vibreeriv härra märklehele augud sisse tulistada, olgugi, et ta põmmutas nagu kuulipildujast. Katse loeti õnnestunuks.

2008 lõppes Eesti Postis “relvaajastu”, kui ma kahe kohvriga (ca 100 viimast püstolit TT jne) relvavendade saatel politseiprefektuuri marssisin.

Originaal: http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudi ... d=67090320

Härrased
ma väga tänan teid nende kommentaaride eest.Aga kahjuks on nad isiklikud mälestused hilisematest aegadest ja küsimusse mittepuutuvad.
Ootan ikkagi kommentaari,mis seletaks ära,et miks nendel aastatel postkontoris püstol oli ja miilitsal ei olnud.

Vastan: igal miilitsal oli teenistusrelv- see oli ette nähtud (kahtlustan et külamiilitsal oli siiski PM juba sel ajal). Kas ta seda kandis või mitte oli tema enda asi ja üldiselt sel ajal relva enesega kaasas ei tassitud. Tean seda sellepärast, et teenisin 90 aastate alguses miilits/politseis ja seal oli piisavalt veel vanu veterane alles kes ikka vahest oma memuaare heietasid.

Postkontoris oli aga püstol sellepärast et seal käideldi raha ja muid väärtusi (margid, pakid jne...). Tead, plastikaatraha tekkis alles aastal 1990 keskpaigas või nii Enne seda käis kõik sulas ja läbi hoiukassade ja postkontorite. Eeskirjad nägid (ja näevad siiani) ette et teatud summade käitlemise juures peab olema relvastatud valve ja sealt see püstol seal kontoris seisma pidi. Ühtlasi ka postitöötajad kes teoreetiliselt pidid relvakasutust valdama. Püstol TT arvatavasti selle pärast et armee neid enam ei kasutanud ja seetõttu anti nad niiöelda nõukogude *tsiviilkasutusse* üle.

Muuseas ka metsavahid olid sel ajal revolvrite/püstolitega relvastatud- vähemalt Neeruti metsavahil oli TT olemas, ise nägin kui jõmpsikas olin- aasta nii 1974/75 või nii. Ja seisis see tal kordoni seifis ja oma jutu järele kaasas ei kandnud ta seda kunagi kaasas.

Metsavahtidel oli siiski enamasti 1-raudne vihmaveetoru. Olin 80-ndate keskelt ka ise selle liiga esindaja.

Minuteada ei kandnud relva isegi miilitsapatrull.Ja seda kuskil 80-te aastate lõpuni,kuni asi kreisiks läks.Konkreetse näitena - 1974 aastal Savernas endist metsavenda Arrot otsima saadetud miilitsatele jagati miilitsajaoskonnas relvad ja laskemoon välja.
Aga mis ajast/aastst alates miilitsatelt relvad nö ära võeti? Kui veel 50te alguses oli neil seaduslik õigus banditismis kahtlustatav kohapeal maha lasta.

Mäletan, et veel 70-ndate keskel sain näppida rajooni RAI ülema püstolit. Käisin igal juhul juba koolis ja RAI ülem tuli isale külla. Kuidagi on mälu soppi jäänud, et magasin võeti välja (vist olid isegi padrunid sees), ja anti püstol lapsele näppida

Mäletan, et kuskil 79/ 80 aastal meie lasteaia kasvataja kavaler oli miilits (kuid käis erariides) ja tema andis oma PM`i minu kätte.

Vahelduva eduga miilitsamehed teenistusrelva ikka kandsid. Kunagi olid teedel RAI (autoinspektsioon) postid ja mäletan , et seal jalutasid mundrimehed maja ees edasi-tagasi, kabuurid vööl.
Tallinnast Narva suunas sõita, oli selline Maardus, järgmine Kuusalus, siis vist Viitnal. Praegult on samasugune putka Pärnu maanteel Saue kohal alles kui mälu ei peta ja maha pole lammutatud.
Kuusalu putkasse läksime ükskord marti või kadrisanti jooksma. Ma olin siis 5-6 klassis, seega 1981-83 millalgi.
Mõnikord valvas seal omaküla mees või Kuusalu miilits, mõnikord olid võõrad. Mõtlesime ka, et tuttav miilits on, aga oli hoopis üks väiksemat kasvu tõmmu poiss, ilmselt siis miilitsakooli kursant. Hakkas ilmselt juba õhtul magama sättima ja kui ukse lahti, läksid silmad taldrikuteks, juuksed tõusid harjasteks ja käsi libises kabuurile.
Midagi ta sealt välja ei tõmmanud, jagas ära, et vist ikka ei ründa metsavennad tormisel sügisööl ja ülekaalukate jõududega. Küsis hoopis, et kas teil on Eestis mingi tähtpäev või pidu või karneval? Kommi küll ei antud ja mõlemad pooled olid meeldivalt jahmunud.

Enamus miilitsaid kasutas oma kabuure ikka sihipäraselt ehk sihvkade hoidmiseks.

retti kirjutas:Küsiks siis niimoodi
Millistel asjaoludel võis aastatel 1962-64 külakoha sidejaoskonna seifis olla püstol TT ? Sama küla miilits teenistusrelva ei kandnud.Oli miilitsal see või mitte - ?
Aga sidejaoskonna seifis TT oli.

Küla miilits, ehk siis piirkonnavolinik ei kandnud relva aga tal oli see kodus kohapeal olemas. Naaber sai piirkonnavoliniku korteri ja miski aja pärast tuli eelmine asukas tagasi, et ahju peale unustatud relv kaasa viia.
8-klassilise kooli direktoril oli kabinetis seifis püstol.

Walter2 kirjutas:Enamus miilitsaid kasutas oma kabuure ikka sihipäraselt ehk sihvkade hoidmiseks.

Kõik ju naersid sel ajal,et miilitsal on võileivatasku vööl.Kui saaks selle ajavahemiku paika panna.

virguja kirjutas:

retti kirjutas:Küsiks siis niimoodi
Millistel asjaoludel võis aastatel 1962-64 külakoha sidejaoskonna seifis olla püstol TT ? Sama küla miilits teenistusrelva ei kandnud.Oli miilitsal see või mitte - ?
Aga sidejaoskonna seifis TT oli.

Küla miilits, ehk siis piirkonnavolinik ei kandnud relva aga tal oli see kodus kohapeal olemas. Naaber sai piirkonnavoliniku korteri ja miski aja pärast tuli eelmine asukas tagasi, et ahju peale unustatud relv kaasa viia.
8-klassilise kooli direktoril oli kabinetis seifis püstol.

Et koolidirektori seifis oli püstol on rohkem mõtlemapanev fakt kui püstol postkontoris.Samas tean,et keskkooli sõjalise õpetuse relvakambris oli lahingurelvad olemas.Aga sellest võiks eraldi teemas rääkida.

Minu isa töötas seitsmekümnendatel aastatel ühes tavalises asutuses bussijuhina ja ka temal oli relvaluba olemas. Töö juures seifis oli nagaan ja kui tuli kassapidajaga palgaraha järele sõita, tuli see kaasa võtta. Noh, vähemalt reeglite järgi .
P.S. Eks ka koolidirektoril võis püstol samal otstarbel olla - kooli personali palga turvamiseks.