www.militaar.net

Millise kahuri moona juurde kuulus see detail. Põhjal on kirjad: 15 cm Gr 19





A.

15cm lg. sFH13 (15 cm schwere Feldhaubitze 13) - 150-мм saksa raske haubits

Täiendaks niipalju, et eelmises postituses on kapsas ja puder natuke segunenud. Esimesel pildil olev uuem mudel 15 cm schwere Feldhaubitze 18 ehk sFH 18 ja teisel pildil olev vanem 15 cm schwere Feldhaubitze 13 ehk sFH 13 olid kaks eri kahurit, mis küll mõlemad sõid sellist moona. Kuna sakslasel oli veel päris mitmeid 15 cm kahureid, siis ilmselt läks veel nii mõnele sama moon, mida selline otsakaitse kaitses. Kuulnud olen juttu, et pea iga kahuriga sobis selline otsakaitse kokku, mis sakslastel 15 cm oli. Erinevate kahurite kohta ingliskeelses Wikis päris hea ülevaade näiteks. Asja nimi ja täpsem mudel Auflegeklotz 18/19. Üks ots on originaalis kollaseks värvitud, teine feldgrau. Üks ots sobis 15 cm K.Gr. 18 või Gr 19, mis ka sellele otsakaitsele märgitud - tavaline kildmürsk. Teine ots sobib 15 cm Gr 19 Be mürsule, ehk siis betooniläbistav kildfugass või kuidas ta eestikeeli peaks olema. Sellist moona pakendati mitte ainult raamidesse, nagu eelpostitaja viimasel pildil vaid ka korvidesse: http://wehrmachts.kisten.free.fr/panier15cm.htm
detailid: http://wehrmachts.kisten.free.fr/panier15cm_2.htm
Ainuke asi, millises osas võiks keegi ka mind valgustada on see, et neid klotze on kahte moodi välimusega, kuigi mudelinimi oleks nagu sama. Üks variant selline nagu küsijal ja siis puitotsadega ja 4 toru või poldiga nagu prantsuse kastilehel korvi puhul näha. Kas lihtsalt eri variandid, mida universaalselt kasutati - või kasutati unikaalselt ainult puitotsaga korvis ja täismetall puuraamis?

No aga siis ju eelpool osundatu on igati korrektne , küsimus kõlas ,et mille juurde kuulus see restik
Seletus täiesti arusaadav : need mõlemad haubitsad võisid seda ka pruukida

Puidust otsakaitse on varasem toode.

Plönn kirjutas:No aga siis ju eelpool osundatu on igati korrektne , küsimus kõlas ,et mille juurde kuulus see restik
Seletus täiesti arusaadav : need mõlemad haubitsad võisid seda ka pruukida

Vielen dank für ihre antwort. Tänud kaitsmast minu arvamust

Ei vaidlustanudki ksf'i panust teemasse! Arvan, et selliste teemade puhul ei ole täpsustused kunagi liiast. Esmapilgul võinuks lugejale, kes asjasse vähe süveneb jääda mulje, et juttu vaid ühest kahurist. Kui muidugi pildiallkirju luubiga ei loe ja pilte ei uuri, et oot oot, mis värk on, mis tänapäeva kiire elutempo juures pahatihti tegemata võib jääda. Seega leidsin, et ka minu sisend ja panustamine ka väikeste lisadetailidega, mida enne ka mainitud polnud antud teemaarendusse võibolla asjakohane oleks. Eks ikka eesmärk ju lõpliku tõe otsingud nagu ikka! Leidsin, et asi vajaks vähe täpsustamist, muud es hullu medagi! Jõudu kõigile ja olgem sõbrad edasi!
PS! Tänud Mambale vastuse eest oma küsimusele!

Peale sõda oli see üheks põngerjate mänguasjaks. Lihtsalt natuke jämedam traat läbi parajaks painutada ja oligi rallimasin valmis millega rõõmsalt porilompidest täie pasaga läbi kihutada labadest üles tõmmatud veesammas taga püsti.
Aga suurematel poistel olid põnevamad mängukannid metsas. Sellega üks lugu mehelt kelle tollal vanemad poisid võtsid kaasa oma mängumaale. Kuna poisikesele oli vint liiast pikk siis lahendati probleem kiirelt padrun rauda ots jõkke plaks ära ja asi korras. Täpselt veepiirilt toruots maas.

Ee ... Et ma julgeks sellise raualühendamise võtte suhtes kahtlev olla. Olen seda ise kah mitmest suust kuulnud aga
Peab vist mõne loperguseks lastud Mosina ohverdama ...

Kulibin kirjutas:Ee ... Et ma julgeks sellise raualühendamise võtte suhtes kahtlev olla. Olen seda ise kah mitmest suust kuulnud aga
Peab vist mõne loperguseks lastud Mosina ohverdama ...

Olen lugenud nii mõnestki teosest et nii tehti lapspartisanidele kärbikuid, ainult et viiliti soon ja peale lasku murdus raud täpselt viilitud kohast. Sellise relva lasketäpsuse ning propakirjanduse usutavuse suhtes sõna ei võta.