1. leht 3-st
KOMANDIR TSASTI vs NATSALNIK STABA vs ZAMPOLIT vs OSSOBIST
Postitatud: 26 Jaan, 2006 16:05
Postitas kalleb
Kelle käes teie väeosas oli tegelik võim?
Meil oli tegelik võim staabiülema käes (algul kapten pärast major olen kuulnud et praegu on tast saanud natsalnik brigado -polkovnik)
järgmine oli väeosa komandör (alampolkovnik ,hiljem polkovnik,hiljem armee staabis kindralmajor)
järgmine oli zampoliit (major -see oli juba dembel st kohekohe pensionile)
teised tähtsad natsalnikud polnud nii tähtsad st võisid nende käsu peale -hui zabit-kui midagi ütlesid
see tähendas et natsalnik staba oli kõigevägevam ja ma põhimõtteliselt sain kõik tööd ja ülesanded otse tema käest ning keski ei tohtinud seda takistada
Postitatud: 27 Jaan, 2006 8:51
Postitas fireman
Meil oli ikka bataljoni komandör kõvem vend.Aga tegelik võim oli starsinade käes.
tegelik võim
Postitatud: 27 Jaan, 2006 9:55
Postitas hillart
Tegelikult reglementeerib võimu ja alluvuse vahekordi väeosas teadupärast määrustik ja tõenäoliselt (tegelikult päris kindlasti!!) oli see selliselt ka teie väeosas.
See, et ühele lihtsõdurile tundus, et väidetav tegelik võim oli staabiülema käes, oli arvatavasti tingitud vaid tõsiasjast, et seda meest see sõdur kõige rohkem häälitsemas nägi ja kuulis. Nii, et küsimus iseenesest ei ole üldse aktuaalne. Sama võib öelda ka arusaama kohta, et tegelik võim rooduvanema käes, või veel ekstremaalsem variant, jaoülema käes oli.
Tegeliku võimu määrab vastutus väeosas, ja see on kõige kõrgem, võta või jäta, siiski väeosa ülemal ning kuigi kõrvaltvaatajale (ja ka otsesele käsutäitjale) võib mõnikord tunduda, et see või teine mees midagi ei tee või muud sarnast, on tegelik vastutaja ja ka nende kõvade kõride (pean silma just häälitsusomadusi!!) ülem siiski just väeosa ülem. Lihtsalt teie väeosas järelikult väeosa ülem ei tulnud mitte sõdurite kuuldes räuskama ja ajas asjad rohkem staabis ja ohvitseride ringkonnas ära. Seega ei imestagi mitte, et teda sealt edasi edutati, sest ta oskas juhtida.
Postitatud: 27 Jaan, 2006 10:22
Postitas OveT.
Ei saa unustada ka eriosakonna ülemat, kes omas väga suurt varjatud võimu. Sai nähtud, kui polgu rivistuste ajal kaptenist "osobist" loivas väljakule dressides ja toasussides, nii näidates oma kõikvõimsust.
Postitatud: 27 Jaan, 2006 12:02
Postitas kalleb
jah ossobistil oli niisuur võim et ta harilikult rivistustel ei osalenudki
selge see et määrustikuga olid suhted ja alluvused paika pandud kuid eks kõik olenes konkreetsesr inimesest
meie väeosa komandör oli väga tagasihoidlik inimene-seda sai kohe jutust aru kui temaga rääkisid
ja eriti ei karjunud ka
staabiülem see-eest oli selline edasipüüdlev tüüp ja väga aktiivne
kui vaja karjus ja andis bizdulei ka
aga minuga käitus täiesti normaalselt sest nägi et kui ma seda tööd ei tee ei oska seda keegi teha
ja jääbki tegemata
Postitatud: 28 Jaan, 2006 1:26
Postitas Kapral Karu
raudrist kirjutas:Ei saa unustada ka eriosakonna ülemat, kes omas väga suurt varjatud võimu.
Olen samuti kuulnud üsna autoriteetsest allikast, et polkovnikust komandör kartis leitnandist

ossobisti nagu tuld... Nii et võib ka öelda, et tegelik võim oli hoopis tolle leitnandinaga käes.
Aga eks point oli selles, et ossobist ei allunud komandörile, vaid tal oli oma käsuliin. Minu teada oli polgus ja brigaadis tavaliselt vaid üksainus koosseisuline ossobist (operupolnomotšennõi), kes allus oma diviisi eriosakonna (see oli eraldi väeosa) ülemale.
Oma teenistuse ajal NA-s ei teadnud ma ossobistidest midagi

.
Aga teemast nii palju, et staabiülem oli väga sageli tulevane komandör, nii et ta pidigi ennast võimalikult aktiivse ja asjalisena näitama! Samuti asendas komandöri tema äraolekul reeglina just staabiülem.
Postitatud: 28 Jaan, 2006 3:17
Postitas kalleb
Ma kuulsin õuduslugusid oma otsese ülemuse starsii leitenant (igavene starlei) Vesnovi käest
vennike oli selline vaikne ja uimane mees ,oma asjaga eriti hakkama ei saanud,kõik irvitasid ta üle
aga ta oli sideülem ja meie vzvod svjazi natsalnik
see ikka rääkis kus osobist oli ikka seda ja teist teinud ja kartis osoobisti sealt sekrenaja tsastist nagu tuld
igaljuhul oli see starlei hea inimene ,kahju et oli omale valinud sellise lollaka söjaväelase ameti
temale oleks rohkem sobinud mingis instituudis töötada
igaljuhul militaristiks ei sobinud ta absoluutselt
Postitatud: 28 Jaan, 2006 3:37
Postitas kalleb
Postitatud: 28 Jaan, 2006 9:53
Postitas alax
Olime polgustaabi juures lehti riisumas, kui üks vanake mainis. Vaata, et see noor ülbe leitnant, kes just mööda läks, on ossobist. Et teda kardab ka polgukomandörgi, alampolkovnik.
Postitatud: 28 Jaan, 2006 19:47
Postitas kalleb
mida see operupolnomotšennõi tõlkes tähendab kas mõni erivolinik vms?
ja mis oli sellise kgb ohvitseri ülesanded ja mispärast kõik teda nii hirmsasti kartsid
meil ta kgb vormis ei käinud-kandis suurtükiväelase embleeme.
kgb märk oli tal rinnas küll
ja harililikult see tüüp tuli peale razvoodi linnnast,mõnikord polnud teda pikalt
näha,siis läks oma sekretnaja komnatasse (seal istus ka sekretsik-sõdur)
teinekord oli seal ka mingid naissõjaväelasd kellega teadagi mis asju ajas
kellegiga tüüp ei rääkinud eriti,passis oma aja ära ja kadus
rivistustel ja õppustel ei osalenud
Postitatud: 28 Jaan, 2006 20:35
Postitas OveT.
Minul on "õnne" olnud tüübiga vestelda. Toimus see peale kaklust tshurkadega ja eesmärk oli välja selgitada, kas konflikt kääris rahvuslikul pinnal. Vestlus käis mahedates toonides ja käte väänamist ei olnud. Hilisemaid tagajärgi kaasa ei toonud (ehk ka pisut selle pärast, et olin õppuste ajal sampoliidi BRDM-i juht).
Meenus veel, et osobist veeretas pidevalt Rubiku kuubikut käte vahel.
Postitatud: 29 Jaan, 2006 2:14
Postitas Kapral Karu
kalleb kirjutas:mida see operupolnomotšennõi tõlkes tähendab kas mõni erivolinik vms?
ja mis oli sellise kgb ohvitseri ülesanded ja mispärast kõik teda nii hirmsasti kartsid
"Operupolnomotšennõi" e. "operativnõi upolnomotšennõi" tõlgitakse eesti keelde "operatiivvolinik". Sama ametinimetus oli muide ka miilitsas (SORVVO-s, kriminaaljälituses jm), eestikeelne lühend "ooper"

.
Ülesandeks oli sõjaväevastuluure ehk siis spioonide ja muude riigivastaliste otsimine sõjaväelaste seas. Muidugi ka muud julgeolekuriskid nagu narkomaania, korruptsioon, relvade jm lahingutehnikaga äritsemine jms, lahinguolukorras ka nt marodöörlus. Ka riigisaladusega töötamise lubade väljaandmine kuulus nende kompetentsi (kuigi ajateenijate puhul tehti see nuhkimistöö eelnevalt ära elukohajärgse KGB poolt).
Eks "SmerŠ" oli veel kõigil meeles ja 1946.a nimetati "SmerŠ'i" osakonnad NKVD eriosakondadeks. NL lagunemise järel nimetati nad ümber sõjaväevastuluure osakondadeks.
Postitatud: 29 Jaan, 2006 2:24
Postitas kalleb
selge siis mispärast kartsid
osobist oleks su üles andnud ja järgmine päev aidaa...
huvitav kas ohvitserid pandi kubusse (pole kuulnud nõukogude armees)
või mida nendega tehti?
või saadeti spetsiaalsesse disbatti?
üldiselt oli seal ringkaitse niiet eriti ei lasnud keegi midagi teha
(varastasid seal kõik ma usun prapporid eriti)
kui jah just osobist sind kõrgele staapi üles ei andnud
Postitatud: 29 Jaan, 2006 21:02
Postitas Kapral Karu
Üks ohvitseride karistamise viis oli koduarest (domašnii arest)

Postitatud: 31 Jaan, 2006 15:13
Postitas kuits
Meil oli ohvitseride kubu eraldi ja karistusena auastmelt kapten kandis kubus karistust major ja edasi olid koduarestis.
aastal 1966-1969 Moskva oblastis.