www.militaar.net

Eile ilmus kirjastusel Ammukaar teine raamat (täna oli juba Rahva Raamatus müügil).
Hanno Ojalo, Toe Nõmm
"Eesti sõduri murepäevad. territoriaalkorpus 1940-1941"
http://www.rahvaraamat.ee/p/eesti-s%C3% ... 9949386710

Lisan ka sisukorra.
I BAASIDE AEG.
11Eesti sõjavägi septembris 1939
12NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1939-1940
13Teine baaside leping
II OKUPATSIOON.
21 17. juuni. Punaarmee okupeerib Eesti Vabariigi
22 21.juuni. Raua tänava lahing
23 Eesti sõjaväe lammutamine
III TERRITORIAALKORPUSE MOODUSTAMINE
31Uue korpuse üksused, struktuur ja juhtkond
32Isikkoosseisu kahanemine
33Läti ja Leedu korpused
IV SÕJA OOTEL
41Korpuse tegevus
42Eluolu
43Eesti ohvitseride arreteerimine ja tapmine
V KORPUS SÕDIB
51Lahkumine kodumaalt
52Lahingud Venemaal
53Korpuse likivideerimine
VI VANGIPÕLV.
61Eestlased Saksamaal
62Eestlased Venemaal
63Mis sai edasi.

Vahepalad
I vahepala nn 47 eesti ohvitseri kiri
II vahepala Territoriaalkorpuse relvastus
III vahepala 1941.a. juunis arreteeritud Territoriaalkorpuse ohvitserid
IV vahepala Sõjavangistusest vabastatud Territoriaalkorpuse ohvitserid

Kahju, et teemat lugema sattusin. Rikkus mu päeva...

terv
o

oleeg kirjutas:Kahju, et teemat lugema sattusin. Rikkus mu päeva...

terv
o

oleeg, see kommentaar vajaks pisut täpsustamist! MIKS? Raamat halb, autorid halvad, teema halb, militaarnet halb...?

Troll kirjutas:oleeg, see kommentaar vajaks pisut täpsustamist! MIKS? Raamat halb, autorid halvad, teema halb, militaarnet halb...?

Alustan klassikaliselt vastamist küsimuse lõpust.
Militaar.net on vaid mittemateriaalne ja mittemõtlev osa - nö kehand, kus targad ja veel targemad oma tarkust vahetada saavad. See kehand pakub võimalust ega ole kellelegi kohustuseks. Seega on foorumi ja konkreetse teema seos selles, et teema eksiteerib hetkel veel vaid tänu pakutavale võimalusele. Kui võimalus kaob, kaob ka teema.
Teema kui selline on igati ajalooline ja suisa sõjaajalooline - seega igati kohane sellesinatsele foorumile.
Autorid on tõenäoliselt teada tunud headuses või veel paremas headuses... kui just keegi kurinahk omale sarnaseid varjunimesid pole võtnud. Inimlikku vananemise ja ajunõtruse osas pole ka minuni vähimaidki andmeid jõudnud. Meeskonnana pole autorid siiani vist esinenud, seega debüüt või midagi sellist.
Raamatut ei ole käes hoidnud, seega kaalu, välimuse ja muude maitseaistingute osas jään vastuse võlgu.
Mis puudutab kommentaari täpsustamist, siis ... Vaatasin sisukorda ja lugesin sealt umbes 4 doktoritöö mahu välja + veel nipet-näpet. Kuna aga raamatu maht ei koreleeru sisukorraga, siis suuri lootusi pole ja värskeid tuuli ka väga ei ootaks...
No ja paljulubavad reklaamlaused, mida kõike raamatust teada võiks saada - suisa ohkama paneb, et raamat nii õhuke on saanud...
Eraldi küsimusena toon esile esimese peatüki ja kogu väljaande omavahelise nõrga seose, kuid selle arutelu võtab juba keegi teine üles...

terv
o

Raamatut ei tasu karta! Võib koguni kätte võtta ja lehitseda, kaupluses isegi siit-sealt lugeda...
Selgituseks veel - V osa KORPUS SÕDIB (60 lk) on kirjutanud Toe Nõmm, kes on sel alal tõenäoliselt parim asjatundja Eestis.

Neljapäeval 12. novembril kell 17.30 toimub raamatu esitlus Solarise Apollo poes!

Ei noh pealkirjad on ilusad

Meenuvad ühed teisedki tuntud autori teosed:
Slaavi imperialism ja maailmasõda
Suure Sõja sõdurite iseloomud
Kellele jääb võit
Raudne brigaad
Austria-Ungari poegadega edasi
Veri ja raud
Meie kangelased sõjavangis

ja paljud paljud teised. Paraku ka selle autori tööd ei hiilanud just mahu ja sügavuti minekuga.

Kui antud teos sarnaneb sellega mis ma viimati lugesin; Ojalo raamat eesti korpusest kuramaal 1945; väga hõre lugemine, korpuse kohta Kuramaal oli raamatus 1/10 mahust, siis kehv lugu pean nõustuma oleeg- i arvamusega pealkirjades paistab vähemalt triloogia ca2000 lehega aga...

Võrdlused Shvejkiga olid väga toredad! Siiski pean mainima, et vaadates Kuramaa-raamatu sisu üle, on laskurkorpusest siiski rohkem juttu kui 10%. Veidi alla poole, ülejäänu on tausta ja teiste asjaosaliste tutvustamine.

With all respect vaevanägijate suhtes pean kahjuks ühinema viimaste kommentaaridega - kõik selle uue "territoriaalkorpuse raamatu" peatükid on piisava sügavusega kaetud paljudes varemilmunud trükistes (kusjuures nii nõukaaegsetes kui tänapäevastes), nii et see uus asi tõotab tõesti olla vaid üks hõre konspekt - et mitte öelda lihtsalt samade autorite järjekordne bisnisprojekt

Juba eelmine samalaadne teos - LEEGION 1942-1945 - oli ka tegelt üks üsna hõre ülikoolikonspekt // ümberjutustus.. paras vähenõudlikule internetipõlvkonnale lugemiseks

"Kuramaa 1945 Eesti laskurkorpuse viimane lahing"

Oponeerin Prinz Eugenile.
Minu meelest on väga hõre eesti laskurkorpuse tegevuse koha pealt. Eks ole seda autorgi tõdenud öeldes, kuna ta ei pääsenud Podolskis olevasse arhiivi (kas ta proovis üldse seda teha,paraku ei selgu) ja piirdus nõukaaegsete avaldatud kirjutistega.
Enam vähem teemasse lk 87-138 lk
Samas näituseks sama maht on eraldatud lätlaste ja näputäie LW abiteenistuses olevatele poistele lk139-195.

Kui ikkagi 20% teosest käsitleb pealkirja ja ülejäänu taustsüsteemi ja see 20% pärineb juba ilmunud allikate refereerimisest läbi prisma mis autori sõnul eraldavat punasepropaganda aura.. . On omalgi loetud nii Feldman, Aru ja Eesti rahvas .... Midagi sellist mis oleks uuspolnud see ongi pettumus.

Positiivset siis: kindlasti inime kes tühjalt kohalt alustab seda teemat on see raamat abiks orienteerumiseks ja alustuseks.

äh kurat Borja kirjutas juba enamuse ära

Nõus Tapperiga selles mõttes, et raamatu pealkiri oleks pidanud olema Kuramaa 1945. See lisandus Eesti laskurkorpuse viimane lahing tuli hiljem juurde.
Aga ainult vanade allikate kasutamisega ei ole küll nõus. Lisan nimetatud raamatu kirjuatamisel kasutatu uuemad allikas, kõik ilmunud 1992-2014

Auraamat Eesti Vabariigi kaadriohvitseridele. Koostanud Jaak Pihlau. Tallinn, 2007.
Bendt, Mihhail. Edukas algus, väärikas lõpp. Tartu, 2007.
Biezais, Haralds. Kurelieši. Riga, 1993.
Eesti eest võitluses toona ja täna: Tartu vabadusvõitlejate ühendus 1991-2011(koostaja Evald Kampus). Tartu,2011.
Eesti entsüklopeedia, 14. kd. Eesti elulood. Tallinn, 2000.
Eesti mehed sõjatules. Koostanud Mart Tamberg. Saku 1999.
Estonia 1940–1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Tallinn, 2006.
Freivalds, Osvalds. Kurzemes cietoksnis. Biedrība “Avots”. Rīga. 2007.
Grier, Howard D. Hitler, Dönitz ja Läänemeri: Kolmanda Riigi viimane lootus, 1944‒1945. Tallinn: Grenader, 2011.
Helme, Mehis. Õhusõda Eestis 1941‒1945. Tallinn, 2013.
Hiidlased II maailmasõja lahingutes. Koostaja Otto Mägi. Kärdla, 2003.
Istorija Latvii.20 vek. Riga 2010
Peeter Kaasik. Eesti rahvusväeosade formeerimine Nõukogude Armee koosseisus aastatel 1940–1956. – Eesti sõjaajaloo aastaraamat 1(7), 2011. Viimsi‒Tallinn, 2011
Peeter Kaasik. Nõukogude sõjaväelaste sooritatud kriminaalkuritegudest Eestis aastatel 1944‒1946. lk 50‒64. – Tuna nr 3/2013.
Kindral, vandeadvokaat, professor. Tallinn, 2010.
Kurowski, Franz. Bridgehead Kurland. Six Epic Battles of Heeresgruppe Kurland. Altona, 2002.
Kurowski, Franz. Todeskessel Kurland. Kampf und Untergang der Heeresgruppe Nord 1944‒1945. Eggolsheim, 2000.
Lācis, Visvaldis. Kurzeme (1944‒1945). Jumava. Rīga. 2010.
Latvieshu leegionäri; Latvian legionnaires. Riga 2005
Loosaar, Evald. Eesti mehe lugu. Mälestused 1939–1971. Tallinn, 2006
Mežmalis, Andrejs M. The Latvian Legion. Information, facts, truth. Riga, 2008.
Мiddeldorf, E. Russkaja kampanija: taktika i vooruženije. Moskva, 2000.
Nurm, Rinaldo. Sõjateest laskurkorpuses ja teisi mälestusi. Meenutusi aastatest 1920–1987. Tallinn, 2006.
Pētersons, Aivars. Krustugunis 60 gadus no tautas sleptais 1940‒1945. 2007.
Петренко, А. И. Прибалтика против фашизма. Москва: Европа, 2005
Petrenko, A. Pribaltika protiv fašizma. Sovetskije pribaltiiskije divizii v Velikoi Otetšestvennoi voine. Moskva, 2005.
Rossija i SSSR v voinahh XX veka. Poteri vooružennõhh sil. Statistitšeskoje issledovanije. Moskva, 1999.
Salo, Vello. E. V. kaadriohvitseride saatus 1938–1994. Kanada, 1994.
Salo, Vello. E. V. kaadriohvitseride saatus 1938–1996. Tallinn, 1996.
Schön, Heinz. Ostsee 1945. Menschen, Sciffe, Schicksale. Stuttgart, 1992
Silgailis, Arturs. Läti leegion. Tallinn, 2008.
Soorsk, Eduard. Mälestused. Tallinn, 2006.
Станкерас П. Литовские полицейские батальоны. 1941‒1945 гг. 2009.
Zubkova, Jelena, Baltimaad ja Kreml 1940-1953. Tallinn, 2009
Tieke, Wilhelm. Truuduse tragöödia : III (germ.) SS-Soomuskorpuse võitlused ja hukkumine. Tartu: Greif, 1999.
Vabaduse eest: soomepoiste lühielulood. Toim. Margus Leemets. Tallinn, 1997.
Vare, Vello. Jälgi tallatud radadelt. Ühe elu kroonika 1923–1976. Tallinn, 2003.
Vojennaja entsiklopedija v 8 tomahh. Moskva, 1994, 2001.
Военнoпленные в СССР 1939‒1956. Документы и материалы. Москва, 2000.
Õun, Mati. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tallinn, 2001.
Õun, Mati. II maailmasõja tankid. Tallinn, 2003.
Õun, Mati; Ojalo, Hanno. Võitlused Läänemerel 1943-1945. Tallinn, 2010.
Õun, Mati; Walter, Hannes; Linnasmägi, Erik. Kahe maailmasõja väejuhid, 3. osa. Tallinn, 2001.
Ajakiri Akadeemia 2014
Tuna nr 4/2006
Ajakiri Akadeemia nr 2/2014
Pillak, Peep. Balti põgenike väljaandmine. 2006, nr. 4, lk. 151‒152.
Ohmann, Valdur. Rootsist 1946. a. Nõukogude Liidule välja antud eestlaste saatusest. 2006, nr. 4, lk. 153‒154

Kuna teema oli ikkagi Eesti sõduri murepäevad, lisan ka selle raamatu allikad:

Kasutatud allikad ja kirjandus

Arhiiviallikad
Fondid
ERA fond R-1606.1.187 Eesti Rahva Ühisabi Tartu Ringkonnaamet. Nimistud Saksa ja mujal sõjavangis viibivate eestlaste kohta ja vangilaagrist kodumaale saabunute nimistud.
ERR 495.3.644 Sõjavägede staabi ja IV osakonna kaust nr 1.Üldised juhtnöörid, ringkirjad, määrused ja korraldused. 1939-1940.
ERA.4337.1.494 Komissari ettekanne Siseministrile asetleidnud tulevahetuse kohta 21. juunil 1940.a. Töölisomakaitse grupi ja Sidepataljoni sõdurite vahel.
ERA 495.3.656
ERA 949.3.51
ERA 635.1.305
ERA 635.1.309
ERA 635.1.307
ERA R-358-2-36
ERAF 32-1-15
ERAF R-358-2-2


TSAMO (Venemaa Kaitseministeeriumi Keskarhiiv Podolskis)
TSAMO 867-1-22
TSAMO 867-1-23
TSAMO 867-1-3
TSAMO 867-1-4
TSAMO 867-2-2
TSAMO 867-2-4
TSAMO 867-2-13
TSAMO 357-5973-3
TSAMO 357-5984-12
TSAMO 357-5873-8a
TSAMO 1110-1-159
TSAMO 1110-2-101
TSAMO 1110-2-105
TSAMO 1110-1-2
TSAMO 1432-1-103
TSAMO 1432-1-135
TSAMO 1432-2-5
TSAMO 1432-2-7
TSAMO 1432-1-66
TSAMO 614KAP-610992-1

Publitseeritud dokumendid
Baasidelepingust anneksioonini. Dokumente ja materjale. Tallinn, 1991
Molotovi-Ribbentropi paktist baaside baaside lepinguni. Dokumente ja materjale. Tallinn, 1989.
Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941–1945. Dokumente ja materjale. Tallinn, 1975.
Riigi Teataja nr 55. 27. juunil 1940
Riigi Teataja nr 107. 22. augustil 1940
Uuet, Liivi ja Kaup, Erich. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Dokumentide kogumik Eesti okupeerimisest 1940. aastal. Tallinn, 2011.
Raamatud ja artiklid
Ant, Jüri. Eesti 1939-1941: rahvast, valitsemisest, saatusest. Tallinn, 1999
Arjakas, Küllo. Me ei alistunud ainsagi pauguta. – Postimees AK, 30. mai 2015.
Auraamat Eesti Vabariigi kaadriohvitseridele. Koostanud Jaak Pihlau. Tallinn, 2007.
Bitva za Leningrad 1941–1944. Moskva, 1964.
Brandishauskas, Valentinas. The June Uprising of 1941. - Lithuanian Historical Studies 3/1998. Vilnius, 1998.
Buldõgin, Sergei. Istorija pribaltiiskih territorialnõh strelkovõh korpusov. S. Pg, 2013.
Chneer, Aron. Plen. http://www.jewniverse.ru/RED/Shneyer/index.htm
Deemant, Kaupo. Relvade peitmisest 1940. aastal. - Tuna nr 4/1999.
Djukov, A. Nakanune holokausta. Sbornik dokumentov. Moskva, 2012.
Eesti iseseisvus ja selle häving. Koostaja Mart Laar. Tallinn, 2000.
Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa 17.06.1940–31.10.1961. Tallinn, 2004.
Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. II kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn, 2002.
Eesti rahva kannatuste aasta. Koguteos. Tallinn, 2012.
Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941–1945. I kd. Tallinn, 1971.
Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas. I–X kd. Stockholm, 1957–1964.
Eesti soomusmasinad: tankid ja soomusautod 1918-1940. Koost. Tiit Noormets ja Mati Õun. Tallinn, 1999.
Eestlased tööpataljonides 1941–1942. 1–2. raamat. Koostanud Urmas Usai. Tallinn, 1993.
Estonia 1940–1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Tallinn, 2006.
Hando Ruus. Kunstnik ja legendaarse „Narva“ pataljoni ohvitser. Tartu, 2000.
Istorija Pribaltiiskogo vojennogo okruga. Riga, 1968.
Johan Laidoner. Stockholm, 1953.
Kaasik, Peeter. Eesti rahvusväeosade formeerimine Nõukogude Armee koosseisus aastatel 1940–1956. – Eesti sõjaajaloo aastaraamat 1(7), 2011. Viimsi-Tallinn, 2011.
Kaitseliidust Omakaitseni IV. Tallinn-Nõmme. Omakaitse aruanne kaitseliidu likvideerimisest kuni 1941. aasta lõpuni. Käsikiri.
Keilig, W. Das deutsche Heer 1939–1945. Bad Nauheim, 1960.
Kindral, vandeadvokaat, professor. Tallinn, 2010.
Kirjutamata memuaare II. Tallinn, 1988.
Kirjutamata memuaare VI. Tallinn, 1991.
Kolomijets, Maksim. 1941: boi v Pribaltike 22.06-10.07.1941. Moskva, 2002.
Kopõtin, Igor; Lõhmus, Leho. Eesti sõjaväe pioneeripataljon. Areng ja koostöö 1917-1940. Tallinn, 2012.
Korpusepoisid. Eesti sõjamehed 22. eesti territoriaalkorpuses ja 8. eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940-1945. Tallinn, 2007.
Krikk, Mai. Tallinna ja Harjumaa politsei 1918-1940. Tallinn, 2008.
Kubi, Eve. Nõukogude sõjaväebaaside ajastu lõpp ja Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt 1940.a. juunis. Akadeemia nr 6/2011.
Kubbo, Alf. Tulises katlas. Sõjaraamat. New York, 1966.
Küüditamine Eestist Venemaale. Represseeritud isikute registrid, raamat 6. Tallinn 2001.
Larin, Peeter. Eesti laskurkorpus Suures Isamaasõjas. Nõukogude armee 8. eesti laskurkorpuse võitlustee 1941–1945.Tallinn, 1962.
Larin, Peeter. Eesti sõjamehed tööpataljonides. Aja Pulss nr 13, 1989
Leetmaa, Meinhard. Sõjas ja ikestatud Eestis. Stockholm, 1979.
Lindmäe, Herbert. Suvesõda Petserimaal 1941. Tallinn, 2015.
Lindsaar, Peeter. Kannatuste tee. Usutlustekogu mälestusist. Lund, 1983.
Lindsaar, Peeter. Mardus kiljatas. Usutluste kogu. Lund,1964.
Luts, Alfred. Heitluste keerises. Tallinn, 2004.
Loosaar, Evald. Eesti mehe lugu. Mälestused 1939–1971. Tallinn, 2006
Lään, Irene. Ülekuulamine lõpetatud. Avaldamata andmeid kindralmajor Gustav Jonsonist. Laidoneri Muuseumi aastaraamat, 2005. Tallinn, 2006.
Made, Tiit. Idüllist ahastuseni 1939-1941. Tallinn, 2009.
Madisson, Tiit. Minu võitlus. Tallinn, 2014.
Manstein, von Erich. Verlorene siege. Bonn, 1955.
Me olime Eesti sõdurid. Koostanud Carl Orav. Tallinn, 2011.
Meltjuhhov, Mihhail. Pribaltiiski platsdarm 1940-940. Vozvraštšenie Sovetskogo Sojuza na berega Baltiiskogo morja. Moskva, 2014.
Meltjuhhov, Mihhail. Upuštšennõi šans Stalina. Moskva, 2010.
Meltjuhhov, Mihhail. Nõukogude sõjalise kohaloleku suurendamine Baltikumis aastail 1939-1941. lk 1911. Akadeemia nr 9/2011.
Metsavennad Suvesõjas 1941. Eesti relvastatud vastupanuliikumine Omakaitse dokumentides. Koost. T. Noormets. Tallinn, 2003.
Moštšanski, Ilja. Suhoputnõje silo RKKA. Oborona Pribaltiki 22.06.-9.07.1941. Moskva, 2002.
Müller-Hillebrand, B. Das Heer 1933–1945. Bd III. Frankfurt a. M., 1969.
Noormets, Tiit. Eesti sõjaväelaste pagemine Punaarmeest Suvesõja ajal. – Laidoneri Muuseumi aastaraamat nr 3/2003, lk 48–71.
Nõmm, Toe. 22. Eesti territoriaallaskurkorpus aastail 1940–1941. Eesti TA Toimetused, Ühiskond. 1990.
Nõmm, Toe. Eesti üksustest Saksa sõjaväes. - Akadeemia nr 1/1990.

Nõukogude Liidu Suur Isamaasõda 1941–1945. Lühike ajalugu. Tallinn, 1968.
Ojalo, Hanno. 1939. Kui me valinuks sõja. Tallinn, 2010.
Ojalo, Hanno; Kõrver, Reet. Raua tänava lahing. Tallinn. 2010.
Orav, Carl. Me olime Eesti sõdurid. Tallinn, 2011.
Otsides: Juhan Peegel. Meenutusi pikalt teelt. Tallinn, 2006.
Pajur, Ago. Eesti Rahvavägi 1940. aastal lk 66. - Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis. Koost. Tõnu Tannberg. Tartu, 2007.
Panksejev, Aleksander. Suure heitluse aastail. Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas aastail 1941–1945. Tallinn, 1975.
Petrenko, A. Pribaltika protiv fašizma. Sovetskije pribaltiiskije divizii v Velikoi Otetšestvennoi voine. Moskva, 2005.
Pihlau, Jaak. Eesti sõjaväe häving aastal 1941. Tartu, 2003.
Posobije dlja gruppovodov polititšeskihh zanjatii. Vojenizdat NKO SSSR 1941.
Prunsvelt, Heino. Riipalu. Ühe rüütliristi kavaleri elutee kroonika. Tallinn, 2014.
Prunsvelt, Heino. Maitla. Ühe rüütliristi kavaleri elutee kroonika. Tallinn, 2013.
Pusta, August; Izmestjev, Pjotr. Lahingutes nõukogude kodumaa eest. Tallinn, 1964.
Pähklimägi, August. Kangelaslikud kaitselahingud Porhovi, Dno ja Staraja Russa lähistel. Tallinn, 1971.
Roots, Harald. Kui võitluseta murdus mõõk. Tartu, 2003.
Rossija i SSSR v voinahh XX veka. Poteri vooružennõhh sil. Statistitšeskoje issledovanije. Moskva, 1999.
Rutkiewicz, Jan; Kulikow, Walerij N. Wojsko Litewskie 1918-1940. Warszawa, 2002.
Saarlaste elulood III. Tallinn, 2005.
Saatus ja valikud. Arnold Meri lugu. Tallinn, 2006.
Salo, Vello. E. V. kaadriohvitseride saatus 1938–1996. Tallinn, 1996.
Salo, Urmas. Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanu võimalused 1939. aastal. – Akadeemia nr 8/2007.
Savtšenko, Vladimir. Latõšskije formirovanija Krasnoi armii v Velikoi Otetšestvennoi voine 1941–1945. Riga, 1975.
Sokolov, Boris. Okkupatsija – mifõ i pravda. Moskva, 2002.
Solzenitsõn, Vladimir. Gulagi arhipelaag. Tallinn, 1990.
Soomepoiste elulood. Soome sõjaväes II maailmasõja aastatel teeninud eestlased ja Eesti vabatahtlikud. Koost. Peep Pillak, Heini Vilbiks. Tallinn, 2015.
Surgailis, Gintautas. Lietuvos kariuomene 1918-1998. Vilnius, 1998.
Suure võitluse algus. Tallinn, 1965.
Sõja ja rahu vahel. Koguteos I kd. Tallinn, 2008.
Sõja ja rahu vahel. Koguteos II kd. Tallinn, 2010.
Šunkov, V. Oružije Krasnoi Armii. Minsk, 1999
Tambek, Elmar. Tõus ja mõõn, II osa. Tallinn, 1993.
Tammoja, Jüri. 1940. a. 21. juuni kajastusi politseiarhivaalides. - Sõdur nr 1/1992.
Terleckas, Vladas. The tragic pages of Lithuanian history 1940-1953. Vilnius, 2014.
1941. aasta Eestis. Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi aastaraamat 6/2006. Tallinn, 2007.
Tšapenko, Aleksandr. Eesti Rahvaväe reorganiseerimine Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks 1940-1941. Eesti Sõjamuuseumi-Kindral Laidoneri muuseumi aastaraamat nr 6/2006. Tallinn, 2007.
Turtola, Martti. Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939-1940, Tallinn, 2008.
Tõnismägi, Heino. Ülekohtu toimikud. Tallinn, 1998.
Uluots, Ülo. Nad täitsid käsku. Eesti ohvitseride saatus. Tallinn, 1999.
Valge raamat Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991. Tallinn, 2005.
Velikaja Otetšestvennaja voina 1941–1945. Entsiklopedija. Moskva, 1985.
Vojennaja entsiklopedija v 8 tomahh. Moskva, 1994- 2001.
Wars of Lithuania. Vilnius, 2014.
Õun, Mati. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tallinn, 2001.
Õun, Mati; Ojalo, Hanno. Võitlused Läänemerel 1939-1941. Tallinn, 2015.
Õun, Mati. II maailmasõja tankid. Tallinn, 2003.
Ajaleht Eesti Sõna 1943.
Ajakiri Sõdur 1940

Internet
www.okupatsioon.ee
www.volk.59.narod.ru
www.militera.ru
www.rkka.ru
http://www.historia.lv/publikacijas/gra ... 09.nod.htm

Borja kriitikast Leegioni raamatu osas saan aru, kuid ei ole nõus. Selline raamat, nagu ta soovib, on olemas - see on Kjellanderi teos, mis loodetavasti tuleval aastal tõlgitult ilmub. Samuti ootan ka ise hr Tammiksaare uut raamatut. Mul ei olnud mõtet neid dubleerida.
Minu eesmärk oli kirjutada raamat EDst, mille huviline saab ühe päevaga jutti läbi lugeda ja vajadusel ise teemat süvitsi edasi uurida. oovi korral tungida teemasse sisse, lugeda saksa- ja inglisekeelseid raamatuid, kaevuda internetti jne

Prinz Eugen
Mul on see raamat Kuramaast riiulis, ei ole tarvis siia toppida tohutut kirjanduse nimekirja mis nagu isegi näed paljuski käsitleb kõike muud aga mitte eesti laskurkorpust.

Ütlen veelkord
Kuna autor ise nentis fakti, et laskurkorpuse arhiiv on venemaal ja eesti arhiivid on põhimõtteliselt tühjad siis minu jaoks ei olnud antud raamatus midagi uut, võrreldes juba nõuka ajal kirjutatuga. Räägime ikka eesti korpusest.
Mõned isiklikud kirjeldused välja arvata.
Ütleme mina lootsin rohkemat. Kui ei kirjuta romaani vaid ajalugu siis tarvis allikaid, põhiallikat pole, ei saa ka kirjutis hoolimata autori pingutustest väga tuumakas olla sest kirjutada saab vaid seda mida enne kirjutet millest ka minu pettumus.

Aga uuemale põlvkonnale alustuseks täiesti OK

On vaja meest või isegi mitut kes saaksid VF arhiivis töötada läbi selle mis seal on korpuse kohta ja paneks selle kirja ehk 20 aasta pärast, olen optimist?

PS
Need Tsamo allikad 15-20 säilikut mis välja toodud, murdosa mis korpuse kohta Podolskis on.

Sellega täiesti nõus, et võib-olla kunagi tõesti keegi saab vene arhiiviallikaid kasutada ja korraliku raamatu korpusest kirjutada. Seni aga ilmubki Eestis suht vähe ja väga erinevaid sõjaajalooraamatuid - artiklikogumikke, mälestustekogumikke, ülevaateid allikatega ja ilma, viidetega ja ilma. Nii see paraku on.
See pole mingi saladus, et olen harrastusajaloolane ja ei riik ega sponsorid mind selleks ei rahasta.
Tõeliselt hea ja põhjaliku teose kirjutamiseks on vaja aega, raha, huvi ja pühendumust. Aga näiteks Velikije Luki ja Kuramaa raamatud on kirjutatud põhitöö kõrvalt. Aga loodame, et tuleb ka teistsuguseid teoseid.