www.militaar.net

Diviisi õppustel olime piirkonnas, kus etendati "tuumasõda". Sinna ikka pidi palju lõhkeainet ja bensiini kuluma. 2 tundi käis madin.Siiani on silme ees plahvatused ja seened. Õppuste legendi järgi saime kõik surma ka.

Zukovist rääkinud Viktor Suvorovi raamatus räägiti ka ühest õppusest kusagil Uuralite lähedal. Seal pandi plahvatama ka päris tuumapomm.

Oled kindel, et teil midagi sarnast ei tehtud?

Minu teada pandi ikkagi tihti päris tuumapomm lõhkema, neid oli palju ning katsetada oli ikkagi tarvis. Osades katse polügonidel oli isegi iga päev 2 pommi kellaajaliselt. Ja siis ehitati vahepeal kaevikuid ja ehitisi, paigutati masinaid ning uuriti tagajärgi. Olen lugenud, et tihti käidi plahvatuse epitsentris huvipärast vaatamas mis toimunud on, näiteks üks tähelepanek oli see, et seal oli kõrbeliiv klaasiks muutunud jne.
Seega ei usu, et keegi teil seal õppustel selle bensiini ja muu kraamiga mässata viitsis, lennukilt pomm alla vms.

ER kirjutas:Minu teada pandi ikkagi tihti päris tuumapomm lõhkema.

Jah pandi küll, 1954.aastal Totski polügoonil, Orenburgi kandis.

Mina seal ei olnud. Kuid eks meilgi tehti õppusi, ka tuumaohu kohaseid. Mähiti 250-kilone pomm kuue petrooleumivaadi sisse ja vaatepilt missugune. Meie, soldatid olime selleks puhuks kõik kenasti baasi perimeetrile kupatatud ja vahtisime kaelad õieli vaatemängu. Oluliselt õudsem hakkas aga siis kui oma polgu lendurid samas oma klassi demonstreerima hakkasid. Madallennul reaktiiv on parasjagu jube elukas, läheneb hääletult ja kui möödub siis kõrvetab juuksed krussi ning karjub kõrvad lukku.

Luuraja kirjutas: Madallennul reaktiiv on parasjagu jube elukas, läheneb hääletult ja kui möödub siis kõrvetab juuksed krussi ning karjub kõrvad lukku.

Selletarbeks ongi ajateenijatel pea paljaks kaabitud, et juuksed kõrbema ei läheks.

Pole päris see rid aga haakub- 1985. aastal lendas Bakuu lähistel gaasihoidla õhku. Tuleseene kõrgus oli (minu hinnangul) ca. kilomeetrine. Asi toimus hommikul nelja paiku ja oli pimeduses vägagi muljetavaldav. Esimestel sekunditel arvasin, et on tuumaplahvatus. Kui seen ära hakkas vajuma oli isegi väike pettumus

alax kirjutas:Diviisi õppustel olime piirkonnas, kus etendati "tuumasõda". Sinna ikka pidi palju lõhkeainet ja bensiini kuluma. 2 tundi käis madin.Siiani on silme ees plahvatused ja seened. Õppuste legendi järgi saime kõik surma ka.

Meil tehti õppustel 1976 aastal nii: Vaat bensiini, vaat diislit ja kast trotüüli ja siis mauhti vastu taevast, päris ilus seene taoline pilv tõusis. See oligi nn. tuumarünnak ja siis pidid vastavalt käituma.

üks vana podpolkovnik jutustas kord 70. lõpul (olin staabikorrapidaja ja tema dežurnõi po tšasti), kuidas ta noore mehena oli osalenud mingitel õppustel reaalse tuumaplahvatusega ja kuidas keegi kindral oli neid enne õppusi julgustanud, lubades kõikidel, kelle kirsad üles sulavad, viivitamatult uued välja anda