Kas hädakaitse ?

[mart69x]

Erinevad riigid ,erinevad kombed ja tavad. Terve internet on täis USA politsei videosid kus kolm politseiniku lasevad korraga salved tühjaks kasvõi noaga ründaja vastu. Ei ole seal täheldanud lähenemist, et üks pauk ja vaatame kas kukkus.

[Leo]

TLK instruktorite pädevuses ei ole võimalik kahelda, tegemist on inimestega, kes treenivad laskmist igal tööpäeval. Kui neile oli vinnastatud ja käes olevast relvadest sihitud laskude tegemine stressivaba treeningu tingimuses võimatu, siis on see juhuslikult ründe ette jäänud inimesele täiesti välistatud ja seega ka kohtu argumentatsioon vale. Mäletatavasti kulub isegi kogenud laskuril relva kabuurist tõmbamiseks, vinnastamiseks ja suunatud (mitte sihitud) lasu tegemiseks suurusjärgus 2-3 sekundit, sellepärast õpetatakse näiteks politseinikele, et külmrelvaga peale jooksva inimese eest tuleb kõrvale põigata või eest ära joosta. Kui relv on juba väljas, siis saab sekundis teha 3-4 suunatud lasku, ehk 17-lasuline padrunisalv tühjeneb mõne sekundiga. Täiesti usutav et ise olukorras sees olnud inimene ei suuda hiljem kindla peale öelda, mitu lasku tegelikult toimus. Lisaks ei võta üks tabamus pealejooksvat ründajat maha isegi kui ta 5-10 minutit hiljem suvatseb verekaotusesse surra.

[Rand]

Mäletatavasti kulub isegi kogenud laskuril relva kabuurist tõmbamiseks, vinnastamiseks ja suunatud (mitte sihitud) lasu tegemiseks suurusjärgus 2-3 sekundit.

Oleneb taaskord olukorrast - ründe või vahetult eesseisva ründe puhul on 3 sekundit ikka väga pikk aeg. Lisaliigutuse eemaldamiseks ja püstolitõrke vältimiseks peetakse mõistlikuimaks kanda tulirelva ikkagi Condition 1. Kui seadusandjal vaid mõistust oleks..

Lisaks ei võta üks tabamus pealejooksvat ründajat maha isegi kui ta 5-10 minutit hiljem suvatseb verekaotusesse surra.

Samas ei pruugi seda ka teha 5-6 püstolilasuga, kui ei saa just otsetabamust elutähtsa organi pihta.

Soovitan vaadata videot, kus spetsialistid räägivad haavaballistikast.

[mart69x]

Laskude arvus on ka küsimus.

OK viis lasku oli natuke palju, aga palju oleks kohtu poolt olnud max lubatud laskude arv. Kas 3 lasku oleks olnud vähe või palju kohtu arvates. Paistab, et tüüpi hoidi eeluurimises 3 kuud kinni, mis otseselt polnud ju vajalik kuna temal puudus võimalus asitõendeid hävitada, tunnistajaid mõjutada ja minu arvates puudus ka oht uuele kuriteole. Lihtsalt täitsa õigeks vist ei saanud mõista kuna siis oleks alusetult 3 kuud inimest kinni hoitud, tekib veel õigus mingit hüvitist nõuda.

[hjl85]

Riigikohtu seisukoht muusiku kaasuses
"Seega tuleb ka hädaabi korral ründe tõrjumise õigusena mõista ründe täieliku lõpetamise õigust selleks sobiva(te) vahendi(te)ga. Kaitsevahend on sobilik, kui see tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult ja otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või satuksid edaspidi ohtu ründesituatsiooni kui tervikut silmas pidades. Sobivuse kaalumisel ei arvestata kaitstava ja rünnatava õigushüve väärtust ega nõuta nende võrdsust või kaitstava hüve ülekaalukust"
Kui tõlgendada siis ei ole tähtsust ka laskude arvus. Peamine on õigus rynne lõplikult tõrjuda. Lasud tehti rynde käigus mitte peale seda.
See on põhjus, miks arvan, et Riigikohus isiku õigeks mõistab. Ei ole ju lähi distantsi rynde korral teha lask ja kysida/vaadata kas jätkub. Niikaua kuni ryndaja isiku poole liigub niikaua kestab ka rynne.

[Kriku]

Prokurör igatahes kaebab Doroškevitši kohtuotsuse riigikohtusse edasi, kaitsja kohta pole teada: https://www.postimees.ee/7171494/prokur ... ahendamise

[Rand]

Prokurör igatahes kaebab Doroškevitši kohtuotsuse riigikohtusse edasi, kaitsja kohta pole teada: https://www.postimees.ee/7171494/prokur ... ahendamise

Tuleb välja, et siiski mõlemad osapooled kaebasid edasi Riigikohtusse. Menetlustaotluse järgi on Doroškevitš ka kaitsjat vahetanud - Vladimir Sadekovi asemel Erki Kergandberg.

[Kriku]

Allpool Doroškevitši juhtumiga ajakirjanduses ilmunud teabe põhjal natuke sarnane lugu. Peaks kohtuotsuseid lugema, et aru saada, miks siin hädakaitsest sõnagi juttu ei ole. Sündmuste kirjelduse järgi võiks ju olla.

Tallinna kesklinnas mehe surnuks pussitanud endine taskuvaras pääses vangiminekust

Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis tänase otsusega rahuldamata Põhja ringkonnaprokuratuuri määruskaebuse ja jättis jõusse Harju maakohtu otsuse tunnistada Tallinna kesklinnas mehe surnuks pussitanud Juri Habarov süüdi raske tervisekahjustuse tekitamises. Sellega jõustus Harju maakohtu täpselt aasta tagasi, 4. märtsil 2020 langetatud otsus tunnistada 72-aastane endine tuntud taskuvaras Habarov süüdi raske tervisekahjustuse tekitamisega surma põhjustamises, mitte tapmises, nagu taotles prokuratuur.

Maakohus karistas Habarovit tingimisi viieaastase vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati kohe ühe kolmandiku võrra. Ühtlasi arvestas kohus karistusest maha tema vahi all oldud aja seitse kuud ja kolm päeva ning nii kujunes tema lõplikuks karistuseks tingimisi kahe aasta, kaheksa kuu ja 27 päeva pikkune vangistus. Kohus määras talle katseaja pikkuseks kolm aastat ja neli kuud ning vabastas ta kohtusaalis vahi alt.

Tallinna ringkonnakohus jättis Põhja ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi apellatsiooni läbi vaatamata, kuid prokurör ei olnud sellega rahul ja esitas riigikohtule määruskaebuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium jõudis täna järeldusele, et ringkonnakohtu otsus jätta apellatsioon läbi vaatamata oli õigustatud, seega jõustus Habarovile mõistetud tingimisi karistus.

Kasiinos alanud tüli lõppes surmaga

Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi tekkis kuritegelikes ringkondades hüüdnime Nos all tuntud, kuid praeguseks juba aastakümme seaduskuulekat elu elanud Habarovil mullu 2. augustil Tallinnas Mere puiesteel asuvas kasiinos tüli ühe 47-aastase mehega. Tüli jätkus kasiino ees tänaval, kus meeste vahel tekkis rüselus ning Habarov lõi vastast noaga kõhtu, rindu ja kaenla alla. Pärast seda jalutas Habarov minema. Raskelt vigastatud kannatanu viis kohale kutsutud kiirabi haiglasse, kus ta kaks päeva hiljem suri.

Maakohus leidis, et Habarov tahtis meest noaga hirmutades eemal hoida, kakluse ajal aga soovis saavutada seda, et ta ründamise lõpetaks. Tapmissoovi vastu räägib kohtu hinnangul ka asjaolu, et Habarov hoidis kaklusele eelnenud vestluse ajal nuga nähtavalt peos ega varjanud seda.

Habarov rääkis kohtus, et ta hoiatas kannatanut, et kui viimane teda lööb, siis lööb tema noaga vastu. Kannatanu tõstis esimesena käe Habarovi näo juurde ja viimane võis seda tajuda vastase soovina teda lüüa. Ka siis ei löönud Habarov teda kohe noaga, vaid haaras tal hoopis rinnust. Sellele järgnes kannatanu käelöök vastu Habarovi pead ja siis jalalöök. Alles siis vastas Habarov noalöögiga.

Teise noalöögi tegi Habarov enda sõnul seepärast, et esimene löök ei hoidnud vastast tagasi, vaid ta jätkas löömist. Mees sõimles ja tegi veel ühe jalalöögi, pärast mida lõi Habarov kolmandat korda noaga. Pärast noalööke püsis veritsev mees Habarovi nähes jalul veel enam kui minuti. Ta kõndis Habarovile järele kuni tema lahkumiseni sündmuskohalt.

Kohus jõudis järeldusele, et Habarovil oli mehe tegevuse ja välise seisundi põhjal alust loota, et kõhu-ja rinnapiirkonda tabanud noalöögid siiski ei vii surmani. Nii kakluse ajal kui ka hetkel, mil habarov sündmuskohalt lahkus, oli läheduses mitu inimest. Üks neist helistas häirekeskusesse ja teisel soovitas Habarov ise politseisse helistada. Seega lootis Habarov põhjusega, et kannatanu ei jää temast maha surema, vaid saab vajalikku abi.

[kanakukk]

Allpool Doroškevitši juhtumiga ajakirjanduses ilmunud teabe põhjal natuke sarnane lugu. Peaks kohtuotsuseid lugema, et aru saada, miks siin hädakaitsest sõnagi juttu ei ole. Sündmuste kirjelduse järgi võiks ju olla.

/---/

No ma saan aru, et maakohtunik, prokurör ja advokaat tegid oma tööd väga kehvasti. Või mida muud see riigikohtunike elegantne vihje võiks tähendada?

32. Kuivõrd ainukene selles kriminaalasjas esitatud apellatsioon on osutunud lubamatuks ja käesoleva määruse tegemine tähendab ka maakohtu otsuse jõustumist, ei peatu kolleegium lähemalt küsimusel, kas maakohus andis faktilistele asjaoludele (vt eespool punkt 4) materiaalõiguslikult õige hinnangu, kui pidada silmas KarS § 28 sisu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-17-04, p-d 9-12; 4. veebruari 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-111-04, p-d 14-15 ja 15. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-65-15, p 10).

https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=1-20-470/34

Aga kuna arutati lühimenetluses ja süüalune oli ilmselt väga rahul kohtuniku poolt pakutud tingimisi karistusega (7 kuud eelvangistust oli juba ka istutud), siis tulemus saigi selline...

[Kriku]

Traagilised sündmused said alguse mullu 11. aprilli õhtul toimunud peoga, kus kaks osalist kippusid korduvalt omavahel tülli minema. Harju maakohtus leidis tunnistajate ütlustega tõendamist, et hilisem kannatanu tungis peo käigus kahel korral Kristjanile kallale, kusjuures Kristjan ründajale vastupanu ei osutanud. Pärast teist rünnakut palus peoseltskond meestel lahkuda, mida läheduses elavad mehed ka tegid.

Kui Kristjan läkski koju, siis teine mees jäi koos ühe kaaslasega lähedal asuvasse bussipeatusesse suitsu tegema. See aga osutus saatuslikuks veaks, kuna selgus, et Kristjanil polnudki kavatsust koju puhkama jääda. Nimelt vahetas ta riided, vinnastas kaks ambu ja läks nendega bussipeatusesse arveid klaarima. Meeste vahel puhkeski taas sõnaline konflikt, seejärel bussipeatuses istunud mees tõusis ja hakkas kodu poole liikuma. Ühel hetkel pööras ta ringi ja tuli tagasi Kristjani juurde, kes taganes, sihtis ambudega kannatanu suunas ning sooritas umbes meetri kauguselt lasu.

Nool tabas kannatanut silma, põhjustades ränki tagajärgi. Nool läbis mehe vasaku silmamuna, põhjustades ühtlasi lisaks silma kaotusele koljuluu lahtise murru. Üliraskelt vigastanud mehe elu suutsid meedikud siiski päästa.

Prokuratuur leidis tõendeid kaaludes, et Kristjanile tuleb esitada süüdistus tapmiskatses. Süüdistatav ja kaitsja vaidlesid sellele aga vastu, rõhutades, et Kristjan tegutses hädakaitse seisundis ning korduvalt agressiivsust üles näidanud kannatanu suunas ammust laskmine ei ületanud hädakaitse piire.

Harju maakohus nõustus mullu septembris siiski prokuröriga, mõistis Kristjani süüdi tapmiskatses ja määras talle kaheksa-aastase vangistuse. Kuna süüasi oli arutlusel lühimenetluses, kujunes lõplikuks karistuseks viis aastat ja neli kuud vangistust. Kannatanu tsiviilhagi rahuldati osaliselt ning süüdistatavalt mõisteti välja 50 000 eurot mittevaralise kahju katteks. Mullu detsembris jättis maakohtu otsuse jõusse ka ringkonnakohus, mille järel esitas kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse.

«Kohtud on tõendite hindamisel oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, jättes oma argumendid esitamata. Ringkonnakohus ei ole seejuures kaitseväidetele vastanud ega neid ümber lükanud. Kohtud eirasid tõendite hindamise põhimõtteid ning rikkusid kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Seetõttu on eksitud väidetava tapmistahtluse tuvastamisel ning hädakaitseolukorra välistamisel,» ründas kaitsja alama astme kohtu otsuseid. Kõrgeim kohtuaste otsustaski lõppeval nädalal ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata kaasuse samasse kohtuastmesse uueks arutamiseks. «Kassaatori väited väärivad osaliselt tähelepanu ning ringkonnakohtu lahendis sisalduvad olulised eksimused materiaal- ja menetlusõiguse vastu tingivad vaidlustatud otsuse tühistamise. Kaitsja osutab põhjendatult, et paljuski on apellatsioonis esitatud maakohtu järeldusi vastustavad väited jäänud täielikult tähelepanuta,» leidis riigikohus.

https://www.postimees.ee/7233240/peo-jo ... lega-silma

Asja sisu kohta ei ütle need etteheited madala astme kohtutele muidugi midagi

[Kriku]

Riigikohus võttis Doroškevitši asjas mõlema poole kaebused menetlusse: https://www.postimees.ee/7240719/mustak ... riigikohus

[hjl85]

See on hea, et võttis menetlusse. Paneb asjad selgemini paika ning loob selgust. Loodetavasti lükkab ümber selle "jalga lasta oleks olnud" teooria, mis ei kannata kriitikat. Arvestades muusiku kaasuse otsuses toodud seisukohtadega siis pakun, et RK-st tuleb täiesti õigeksmõistev otsus.

[Crispy]

https://www.postimees.ee/7243100/liputa ... vaeseomaks

Vene poisid andsid neid tülitanud (mitu korda karistatud) mustale kere peale. Ei tea kas on just kõige õigem teema, aga hullude kuritegevuse alla ka vist ei lähe. Igatahes tundub, et härra Muhhamed jätkab oma patuelu ja integreerub pigem sinna kriminaalide poole.
Vene poisid on siin minu silmis igatahes normaalsed bratanid. Proovisid alguses tülitekitajat ignoreerida, hoolimata enne pudeli viski ärajoomisest

[Kriku]

Röövimine hädakaitse piire ületades:

Kohtutoimik kirjeldab detailselt, mis sel varahommikul tegelikult juhtus. Anton Borisenkov (20) ja tema sõber Aleksei (21) läksid laupäeva, 27. juuni õhtul koos sõbrataridega linna peale aega veetma. Noored jalutasid Pirital, sõitsid seejärel kesklinna ja jõid Tammsaare pargis kamba peale ära pudeli viskit. Vastu hommikut jõudsid nad taksoga Lasnamäele ja kõndisid kodu poole. Kui noortel oli koduni minna veel sada meetrit, jalutas neile Maxima kaupluse juures vastu tumedanahaline mees. Seltskonnas olnud Alina (22) meenutas: «Mees ütles mulle inglise keeles «Kas sa tahad mind?» ja hakkas oma püksiauku lahti tegema. Mees hoidis käsi püksis ja tal olid hullumeelse silmad. Mul oli lõbus, kuna olin tarbinud alkoholi ja me naersime tema üle. Läksime käevangus noormeestega edasi, aga mees jätkas karjumist ja küsimuste esitamist. Tema käitumine häiris ja hakkasin teda natuke kartma,» rääkis Alina uurijale.

Neiud hõikasid tülitajale korduvalt «Go home! Go home!», kuid mees kõndis neile järele. Borisenkovi sõnul tahtsid nad lihtsalt koju minna, aga tülitaja ei läinud ära. «Ma võtsin seda kui agressiivset käitumist minu tüdruku ja kogu seltskonna suhtes. See pole normaalne, kui üks mees niimoodi käitub. Mees liikus minu neiu suunas ja siis lõin ma teda kaks korda jalaga pea piirkonda. Ta kukkus maha, aga tõusis kohe üles ja hakkas uuesti tulema meie suunas,» tunnistas Borisenkov uurijale. Puhkes kaklus. Seltskonnas olnud Aleksei tunnistas, et lõi ka ise tülitajat kaks korda lahtise käega näkku, kuid seda selleks, et mees mõistusele tuleks.

Kriminaalasja raames sai süüdistuse Borisenkov, kuna ta võttis pärast kaklust kaasa egiptlase telefoni. Harju maakohus mõistis Anton Borisenkovi eelmise aasta lõpus kokkuleppemenetluses süüdi röövimises ja karistas teda tingimisi kümnekuulise vangistusega 1,5 aasta pikkuse katseajaga. Karistusseadustik näeb röövi eest ette 2–10-aastase vangistuse. Kohus juhindus karistust määrates karistusseadustiku paragrahvist, mille järgi võib erandlikke asjaolusid arvestades kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära. Kohus võttiski arvesse, et oluline osa kakluse puhkemises oli röövi ohvril.

https://www.postimees.ee/7243100/liputa ... vaeseomaks

Õpetlik lugu.

[Siki]

Värske uudis: Riigikohus tunnistas Lasnamäe sillal meest tulistanud teetöölise õigeks.