Eesti ohvitserikoolitusest

Vasta
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti ohvitserikoolitusest

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

mart2 kirjutas:Multinational Corps Northeast Szczecin kogemus ei ole päris sama mida vajab riigi strateegiline eesmärk või NATO-s näiteks Allied Joint Force Command Brunssum.
MNC NE on muuseas NATO idasuuna ainus "article 5 expert" juba viimased kümmekond aastat..
Aga sinu ammuse teenistuse ajal AJFC BRUNSSUMis seda muidugi ei teatud - sest siis valitses veel Francis FUKUYAMA õnnis "igavene rahuaeg" ning kohalik multitalent Jürgen LIGI üritas ajateenistust ära nullida :lol:

Sestap parem ära targuta ka, eks..
Viimati muutis Tundmatu sõdur nr. 4, 26 Mär, 2021 17:30, muudetud 3 korda kokku.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
kuido20
Liige
Postitusi: 3325
Liitunud: 06 Jaan, 2004 10:56
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Eesti ohvitserikoolitusest

Postitus Postitas kuido20 »

mart2 kirjutas:
Kriku kirjutas:
Borja kirjutas:... (niisama ka teie poolt juba ohtralt juurdetoodetud "teavituskolonele") jääb umbes sõja teiseks päevaks ilma tööta.
Ja peale seda ei kõlbagi nad enam millekski - sest nende maismaa manöövrisõjapõhine ettevalmistus (+ teenistuskogemus) on olematud ning nende senised bürokraatlikult kunstlikud ametikohad lõpetavad oma eksistentsi.
Sinu seisukoht siis on, et mõnda ametikohta põhimõtteliselt ei olegi vaja (vähemalt SA). Ses osas kaasa rääkida ei oska, kuid sain nüüd aru, mida silmas pead.
Kas teavituse spetsialiste kriisi ajal polegi vaja? :scratch:
Arvan, et kriisi korral on õige teavitamine ja vastase propagandaga võitlemine isegi olulisem kui rahu ajal.
Millised auastmetega nad peavad olema, seda ei oska kommenteerida, kuid usun, et ka neile on SA tegevus ette planeeritud.
Sõja ja rahu ajal on Kaitseväel täita ühed ja samad kohustused, lihtsalt nende rõhuasetused on erinevad. Midagi ei "kao ära" - sisu on muutuv vastavalt olukorrale.
Multinational Corps Northeast Szczecin kogemus ei ole päris sama mida vajab riigi strateegiline eesmärk või NATO-s näiteks Allied Joint Force Command Brunssum.
Igale oma...
Teavituspetsialistid oma tsiviilerialal töötavad enamasti meedia- ja kommunikatsiooni vallas et "silma järgi" Kevadtormi meediagruppe vaadates on iga 3-4 aasta tagant uus meeskond platsis, mis tekitab küsimuse, miks need vanad olijad siis enam ei kõlba ?
Positiivne on muidugi sees, et Eesti meedimaastikule lisandub stabiiselt asjast aru saavaid spetsialiste, ehk ei pea enam pead katkuma teemal "mida see kirjatsura küll nüüd jälle kokku kirjutas"
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Eesti ohvitserikoolitusest

Postitus Postitas mart2 »

Borja kirjutas:
mart2 kirjutas:Multinational Corps Northeast Szczecin kogemus ei ole päris sama mida vajab riigi strateegiline eesmärk või NATO-s näiteks Allied Joint Force Command Brunssum.
MNC NE on muuseas NATO idasuuna ainus "article 5 expert" juba viimased kümmekond aastat..
... Sestap parem ära targuta ka, eks..
Esiteks - MNC NE ei ole asi iseenesest vaid kriisi korral allub JFC Brunssumile ja viimases on oi-oi kui palju Ida-Euroopa liikmesriikidest kogenud ohvitsere (kõikides osakondades). Nii et sinu "paukumine" on pigem lapsik jonn kui tõsine analüüs.
Vanemohvitseri kohta "nallakas"... :oops:

Saa sellest juba üle, et ei sinu ega minu kogemusi ei ole hetkel vaja. Kui siiski soov tekib, saavad alati ühendust - kui mitte otse, siis minu puhul Kaitseliidu kaudu.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Eesti ohvitserikoolitusest

Postitus Postitas Martin Herem »

Et kas ma "ikka sain aru", milles "seisnes Kupi nooremohvitseride puudus" - ei, ma ei saanud // sest ma ei lugenudki su seletusi.. mulle piisas täiesti sellest, et sa võtad vastutuse "loomulikult endale".
:lol:
Eks seegi ole "koolituse" näide.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti ohvitserikoolitusest

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Martin Herem kirjutas:
Et kas ma "ikka sain aru", milles "seisnes Kupi nooremohvitseride puudus" - ei, ma ei saanud // sest ma ei lugenudki su seletusi.. mulle piisas täiesti sellest, et sa võtad vastutuse "loomulikult endale".
:lol:
Eks seegi ole "koolituse" näide.
..nõus, Martin - küllap ka see on omamoodi "koolituse" näide.

Minu "koolituses" nimelt igamees vastutas oma otsuste // nende tagajärgede eest :twisted:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Eesti ohvitserikoolitusest

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Juhtumisi jäi silma Kristjan Jaani (Sisekaitseakadeemia) üks säuts.

Konkurss Sisekaitseakadeemia politseiteenistuse erialale 3,35 avaldustühele õppekohale. 75 õppekohale on kokku esitatud 251 avaldust. Päästeteenistuse alale konkurss 2,27; korrektsiooni 2,65 ja toll ning maksundus 5,23 avaldust õppekoha kohta. 
Vaatasin võrdluseks kuidas on Kaitseväe Akadeemias seis kandideerimisega SAIS andmetel (i). 2023. aasta õpinguteks on avaldusi 102. Konkurss umbes üks tahtja ühele kohale. Tõsi, täpset õppekohtade arv pole veel avaldatud. 

Miks on politseinikuks tahtjaid 2,5 korda rohkem kui sõjaväelaseks soovijaid vaatamata sellele, et sõjalise poole peal makstakse õpingute ajal neli korda rohkem? Sisekaitseakadeemia stipendium õppuritele õppimise ajal 260 eurot kuus, Kaitseväe Akadeemias 1000 eurot kuus. 
Ilmselgelt pole küsimus vist rahas. Tõenäoliselt suudaks mingi osa põhjusest ära seletada värbamisvälja laius – mul küll täpseid arve pole – kuid sisekaitses on vist naisõppurite osakaal suurem. Samas seda peaks saama kompenseerida ajateenistusest värbamisega.
Siin peaks olema selgelt eelis kaitseväel, kel on võimalus ajateenistuse käigus teha pea aasta aega värbamist oma õppeasutustesse. Valmisolek iseenesest on ajateenijatel olemas. Küsimusele, kas oldaks valmis tulema pärast ajateenistust tegevväelasena kaitseväeteenistusse, vastab 19 protsenti ajateenistusega rahule jäänutest jaatavalt ning veel 37 protsenti kaaluks seda ettepanekut sõltuvalt pakutavatest tingimustest.

Mingil põhjusel see potentsiaal jäi (sellel aastal?) kasutamata. Pole aimugi kas on tehtud ajateenijast tegevteenistujaks hakkaja ning mittehakkaja profiil. Samuti profiil neist, kes on seal vahepeal, keda saab mõjutada, kuid kes sellel aastal tegid valiku hoopis näiteks Sisekaitseakadeemia kasuks. Mida peaks selle grupiga ajateenistuse jooksul tegema, et nad teeksid valiku hoopis kaitseväe kasuks? 

2020. alustas Kaitseväe Akadeemias 83 kadetti (ii) ja 2023. jõudis neist lõpetamiseni 54 (iii), mis on viimase veerandsajandi suurim arv. Samas väljalangevus 35%.
Võrdluseks vaatasin Sisekaitseakadeemia andmeid (iiii) Väga värskeid kahjuks ei leidnud.
Katkestamine kõrgharidusõppes aastal:
2013 – 15%
2014 – 11%
2015 – 9%
2016 – 7%
Eesti rakenduskõrgkoolide väljalangevuse keskmine on 12 protsentiüliõpilaste koguarvust. 

Mitmed aastad tagasi oli ajateenistusest väljalangevuse numbrid üpris sarnased. Kui 2015. oli ajateenistusest väljalangevus ~20% siis 2022. aastaks on väljalangevus 4,7%. Märkimisväärne tulemus.
Kui väljalangevus on 35% on põhjust vist samuti analüüsida? Vastuvõtulävend on valesti seatud ja eneseselektsioon toimub alles õppetegevuse käigus? Õppetöös on mingi põhjus? Vale erialavalik? See viimane ei tundu väga usutav, neil kõigil on ajateenistuse kogemus olemas ja sõjaväelase elukutse peaks olema tuttav.

Lugesin meeldetuletuseks selle teema esimesi lehekülgi aastast 2016. Väljalangevus oli kümnend tagasi keskmiselt samas suurusjärgus mis täna. Minusugusele numbriinimesele stabiilsus muidugi väga meeldib. Teeb prognoosimise lihtsaks ning aitab tuletada, et põhikursuse avatavate õppekohtade arv peab olema 150 kohta aastas katmaks ära kogu vajadust (koolist väljalangemine, teenistusest väljalangemine ja väike konkurents teenistuse kestel).

i -https://https://sais.ee/PublicInfo/Appl ... f3784bde2b
ii -https://www.kvak.ee/uudised/kaitsevae-a ... ohikursus/
iii - https://www.kvak.ee/uudised/kaitsevae-a ... -tunnused/
iiii -https://www.err.ee/582576/sisekaitseaka ... opiraskusi
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Eesti ohvitserikoolitusest

Postitus Postitas Martin Herem »

Mul (veel) häid vastuseid pole.
KVAs on väljalangemine osaliselt seotud õpingutele järgneva teenistuse eripäradega. Näiteks see, et KV ütleb kuhu sa lähed ja nii läheb kogu ülejäänud karjääri. Lisaks sellele erialad. Tahad sideväelaseks aga saad valida ainult suurtüki- või õhutõrje vahel. See on muuseas suvaline näide.

Kolm eelmist aastat oleme sisseastumisega väga rahul olnud. Ma olen isegi vaikselt lootnud, et see on seotud väiksema väljalangemisega ajateenistusest ja ka suurema ajateenistusse asumisega. Aga sel aastal kukkus arv alla. Kindlat vastust ei ole. Loodetavasti veel ei ole. Samas paistis selline tulemus mitu kuud tagasi. Kuigi pingutasime, siis eelmise kolme aasta tulemuseni ei jõudnud.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti ohvitserikoolitusest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Minu 2 kopikat, kui kedagi ehk huvitaks.

Umbes taolisi konkursse näeks me ka Sisekaitseakadeemias, kui oleks teostunud mõnede poliitikute (rumal) uitmõte kolida Sisekaitseakadeemia tervenisti Narva. Lisaboonusena ka sisejulgeoleku venestumine. Või isegi alakonkursse. Kõrgkoolide vahel käib kõva rebimine ja enamik neist asub...Tallinnas.

KVA sisseastumiskonkurss kasvaks märgatavalt, kui see asuks Tallinna ruumis, mitte Tartus. Ei ole midagi teha, õppida eelistatakse kodu lähedal ja Tallinn on tõmbekeskusena palju suurem-tugevam kui Tartu.

Muidugi - katsete mõttes on SKA-sse sissesaamine ka tunduvalt lihtsam. SKA füüsiline test on ikka suurusjärk lõdvem kui KVKT-1, mida KVA praktiseerib. Tänases lodevuse võidukäigus mitte vähetähtis detail. Ma ise olin peaaegu RKA sisseastuja 1994 ja kui võrrelda tollaseid füüsilisi nõudmisi praegustega, tuleb keelele vägisi mõiste "lodev sisejulgeolek".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 737
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Re: Eesti ohvitserikoolitusest

Postitus Postitas wolfgang »

Niiet su hüpotees on, et KA-sse tuleb avaldusi vähem, kuna see ei asu Tallinnas? Kui see nii on siis on küll pahasti meil kaadriga.
Aga ma loodan, et nii see siiski ei ole.
Samuti arvan, et SKA Narva kolimine oleks olnud hea mõte. Kooli venestumine või mitte venestumine sõltub õppejõududest, mitte selle asukohast. Muidugi ka tingimustest - stippidest, elukohtadest jnejne.. Kui praeguses SKA-s käia siis ka selle nüüdses asukohas näeb kaunis värvika olemisega kadette.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti ohvitserikoolitusest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Millega seletada muidu, et näiteks väheprestiizikal pääste erialal on konkurss suurem kui KVA põhikursusel? Kui vähe päästealal palka saadakse, sellest kisab ju meedia ja siseminister ülepäeva.

Miks KV värbamisväli (ajateenistus) ei aita - arvan, et enamikul on peale selle läbimist ikka aastateks villand, välja arvatud need, kel oligi see kavandatud etapp enne KVA-sse astumist (kannatab lihtsalt ära). St "ümbermõtlejaid" on vähevõitu, võibolla tasub siin korra kriitiliselt vaadata peeglisse, mis puudutab teenistuse korraldust? Mind viis sellele mõttele praktiline kogemus, hulk aktiivseid kaitseliitlasi peale ajateenistust on kuskile kadunud või sokutanud end rahulikumatele kohtadele.
Samuti arvan, et SKA Narva kolimine oleks olnud hea mõte.
Vanglate osakond ju näitas siin lausa teed, PPA oli ilmselt tänulik, kuna hulk asjalikke töötajaid läks seepeale politseisse. Ja SKA "täiskolimisega" oli ka omajagu vastuseisu ja allkirjade kogumist. Ühesõnaga, poliitikute ebaküps uitmõte.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 737
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Re: Eesti ohvitserikoolitusest

Postitus Postitas wolfgang »

Hulk Virumaa haritud inimesi on aga tänulikud Vanglaameti Virumaale kolimise eest, kuna nüüd on neil võimalus leida korralikult tasustatud tööd ka Kilulinnast ja selle rõngasvaldadest väljaspool, kus ka palgatöölisel on võimalik endale soetada kinnisvara. Muuhulgas ka mere äärde ja isegi eramuid. Piisab vaid, meedias, 30 aastat kultiveeritud foobia Virumaa ees välja lülitada ja kohe on häid võimalusi küllalt.
Tuleks selliseid ameteid võ õppeasutusi veel! :) aga nüüd oleme "Integratsiooni" teemasse jõudnud ma kardan.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Eesti ohvitserikoolitusest

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Tsistaat: „KVA sisseastumiskonkurss kasvaks märgatavalt, kui see asuks Tallinna ruumis, mitte Tartus.“
Herem: „Kolm eelmist aastat oleme sisseastumisega väga rahul olnud.“
Kommetaar: Kolm viimast aastat asus kool Tartus.

Aga püüan kpt Trummi ettepanekut pisut rohkem analüüsida ja vaatasin elanikkonna paiknemise proportsioone ja spetsiifilisemalt võtsin aluseks Eestis elavad täisealised Eesti kodanikud. Kasutasin Riigikogu valimistel valmisõigust omavate üldarve.
Tallinn ja Harjumaa – 43% valimist
Ülejäänud Eesti – 57% valimist

Teiselt poolt vaatasin eeldatavat vabatahtlikku huvi riigikaitses osalemiseks
Tallinn ja Harjumaa – 23%
Ülejäänud Eesti – 77%

Ehk harjumaakate ja tallinlaste huvi riigikaitses osalemise vastu on ligi kaks korda madalam kui populatsiooni jaotuse põhjal võiks eeldada.
Mul ei ole andmeid tegevväelaste või Kaitseväe Akadeemiasse astujate päritolu piirkonna kohta. Ma nüüd veendunult oletan aga äkki me näeme seal sarnast jaotust? Ehk suurest linnast on huvi kaitseväega liituda madalam kui väiksest linnast või maapiirkonnast. Väikeste linnade ja maapiirkonna jaoks on kaitsevägi atraktiivsem kui suure linna jaoks, kus valikuid on märksa enam.

Mis peab paika on, et kui sama eriala (psühholoogia, kehakultuur, riigiteaduse jne) on Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis siis konkurss Tallinnasse on oluliselt suurem. Kahe tervishoiu kõrgkooli puhul, üks Tallinnas ja teine Tartus, olid konkursid samale erialale võrdsed.

Nii et ma pole päris kindel kas Kaitseväe Akadeemia Tallinnas paiknemine olulisel määral suurendaks sisseastumist. Üleval olevaid numbreid vaadates ma pigem arvan, et see ei pruugi olla põhjus miks sisseastumine just sellel aastal oli vähene. See tegru oleks pidanud mõjutama ka eelnevaid aastaid.

Ma ei tea, et kas on tehtud kadeti profiil, et mis see sihtgrupp on kellele teha tegelikult suunatud reklaami. Mida ma viimaste kuude jooksul nägin oli välireklaam Tallinnas, see jäi meelde. Narvast, Rakverest ja Viljandist mälupilti reklaamist ei ole, võibolla ma ei pannud lihtsalt tähele. Tapa linnakust ilmselt oli, kuid ma vist ei pannud ise tähele. Kui palju oli sihtreklaami nt BeRealis, Spotifys, Youtubis, Tinderis vms ja kas ning kui edukad suured (väli)reklaamikampaaniad on – ei oska kommenteerida. Lõpuks on see sihtgrupp keda püüda vaat, et inimese täpsusega teada.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Eesti ohvitserikoolitusest

Postitus Postitas A4 »

SKA ja KVA sisseastumiskonkurssite numbrid ei ole omavahel olemuslikult üks-ühele võrreldavad, sest kooli sisenemise nõuded ja sellest tulenevalt ka potentsiaalne värbamisväli on liiga erinevad. KVA-sse sisseastumise (või täpsemalt öeldes, õpingute reaalse alustamise) peamiseks eeltingimuseks on siiski ajateenistuse läbimine (mis minu arvates on endiselt mõistlik eeltingimus), mis suht-koht automaatselt välistab u 50% meestest ja 99% naistest. SKA-s sellist piirangut pole. Jah, kes päriselt tahab ohvitseriks saada, see saab kindlasti ka selle ajateenistuse ennem läbitud, aga põhimõtteliselt on SKA-sse pabereid seetõttu märksa-märksa lihtsam sisse anda.

Teisest küljest on (või peaks olema) sellel ajateenistuse läbimise nõudel see positiivne kõrvalmõju, et tulevased kadetid-ohvitserid näevad oma silmaga reaalselt ära, mida Kaitsevägi ja sealne teenistus endast kujutab. St ajateenistuse läbimise nõue peaks ideaalis eos välistama need kandidaadid ja huvilised, kes tegelikult ei kujuta ette, mida armee-elu endast kujutab, saavad „pettumuse“ osaliseks alles õpingute ajal või pärast lõpetamist väeossa teenima minnes. Ehk teisisõnu – KVA-sse kandideerijaid on per õppekoht vähem kui SKA-s, kuid tõenäoliselt on need inimesed, kes on teinud kindlama ja püsivama valiku oma tuleviku osas.

(KVA asukoht Tartus vs SKA Tallinnas mängib ilmselt kah mingit marginaalset rolli, aga kui inimese põhiline kriteerium tulevase elukutse valikul on vaid kõrgkooli asukoht, siis on midagi juba väga valesti niikuinii. Ajateenistuse läbinud tulevane kadett peaks niikuinii teadma ja aru saama, et väga suure tõenäosusega möödub tema karjääri esimene pool mitte Tallinnas, Tartus vm tõmbekeskuses, vaid pigem Tapal, Jõhvis, Võrus või Paldiskis).

Tõsi, 2020. aastal rekordiliselt suure sisseastunute hulka sama rekordiline väljalangevus õpingute kolme aasta jooksul tekitab muidugi küsimuse, et kui teadliku valiku inimene (või ka KVA ise neid vastu võttes) tegi. Pakun, et oma rolli võib selles mängida see, et noored inimesed tänapäeval kipuvadki väga ruttu vahetama elukutset või eriala. Võibolla varem kannatas „vale valiku“ teinud inimene kuidagi kergemalt ära oma „vale valiku“, aga nüüd võibolla ongi kuidagi OK proovida õppida aastake ühte, aastake teist jne. Süsteemile on see muidugi paras peavalu, aga kardan, et paratamatu nähtus. Süveneb trend, et inimesed ei soovi tervet elu töötada ühel ja ainsal, kohe pärast keskkooli valitud n-ö esimesel erialal. Eriti keeruliseks muudab selline trend just nende Kaitseväe-suguste jõuametkondade olukorra, kus inimese tegelik kompetents tekibki paratamatult 10-15 aastaga, st teada-tuntud jutt, et pataljoniülema valmisnikerdamiseks kulub u 15-20 aastat.

Aga see kõik viib mind taas mõtteni, et võibolla tasuks kaaluda senise 3-aastase põhikursuse kõrval või isegi selle asemel uuesti seda skeemi, mida vist kokku 2-3 aasta jooksul u 2010. aasta paiku prooviti. Ehk aastaga ohvitseriks eeldusel, et sul on olemas varasem, tsiviil-kõrgharidus ja läbitud ajateenistus. Võibolla võimaldaks selline skeem laiendada nooremohvitserideks pürgijate värbamisvälja, tõmmata rohkem süsteemi inimesi, kes ei tahagi 30 aastat ohvitserina teenida, vaid oleksid seda valmis tegema nt 5, 7 või 10 aastat (aga sel juhul ilma 3-aastase õpinguperioodita), ja lõpuks minimeeriks see ka „kulusid“, mis tekivad süsteemile siis kui noor inimene siiski „avastab“, et pole päris õige elukutse endale valinud. Siin on mõttekoht minu arvates.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti ohvitserikoolitusest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Jääb vaid vastata see pisuke küsimus, et miks see konkursi KVA-sse sel aastal alla tõi. Põuane suvi? Aga võibolla viimase aastaga tekkinud teadmine, et lõpetanul on arvestatav võimalus sõtta sattuda? Kui see viimane tõeks osutub, siis oh häbilugu, selle "muu Eesti" suur kaitsetahe osutus siiski deklaratiivseks, kui saabus aeg panna rahapakk sinna, kus on suu, oli proovijaid vähe. Äkki Tallinnas on palju venelasi ja inimesed muidu realistlikumad?

Tulles tagasi tõsisema asja juurde - mis siis sel aastal teisiti on?

See läbitud ajateenistuse nõue pole ju kivisse raiutud, vaid vajaduspõhiselt muudetav. Nõuka sõjakoolides polnud ajateenistuse nõuet (vabandan siinkohal näidet), ajateenistuse osa läbiti sõjakoolis (kool oli ka mitte 3, vaid 4-5 aastat) ja kes enne kahte aastat jättis mees pooleli või visati välja, sel tuli ülejäänud aeg nühkida ajateenijana, tavaliselt sama sõjakooli teeninduspataljonis, ikka ära. Et seda "teenistuse nuusutamist" saab edukalt pakkuda ka ilma ajateenistuse läbimise kohustuseta ja seeläbi suurendada värbamisvälja.

Muide, see PPA tegelase kommentaar on paras iroonia, kuidas nüüd kitsa värbamisvälja ja ühest kriisist teise triiviv PPA nüüd niipalju kandidaate saab?
Aga see kõik viib mind taas mõtteni, et võibolla tasuks kaaluda senise 3-aastase põhikursuse kõrval või isegi selle asemel uuesti seda skeemi, mida vist kokku 2-3 aasta jooksul u 2010. aasta paiku prooviti. Ehk aastaga ohvitseriks eeldusel, et sul on olemas varasem, tsiviil-kõrgharidus ja läbitud ajateenistus.
Mis see ajateenistus seal täpsemalt annab? KV personalivärbamise alternatiivlahendus sellele on need (kuri)kuulsad reservohvitseride kursused, see aasta ilma ajateenistuse nõudeta annab igal juhul palju parema tulemuse kui miski ROK.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
taara
Liige
Postitusi: 835
Liitunud: 12 Jaan, 2011 21:13
Kontakt:

Re: Eesti ohvitserikoolitusest

Postitus Postitas taara »

Kapten Trumm kirjutas: 05 Juul, 2023 10:11 Millega seletada muidu, et näiteks väheprestiizikal pääste erialal on konkurss suurem kui KVA põhikursusel? Kui vähe päästealal palka saadakse, sellest kisab ju meedia ja siseminister ülepäeva.
Lihtsalt mainin ära, et enamus pääste õppest toimub Väike-Maarjas, mis on isegi Tartu kõrval "paras peldik".

Pigem on ohvitseri eriala liiga spetsiifiline. Piirkond nüüd küll rolli ei mängi. Vähemalt KVA puhul.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Majestic-12 [Bot] ja 15 külalist