Arnold Rüütli tagasivaade aastatele 1987-1991
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Arnold Rüütli tagasivaade aastatele 1987-1991
Selles 1980-1991 perioodis on veel mõndagi läbi uurimata ja üllatuslikku.
Näiteks kes oli selle taga, et 80ndatel hakkasid nagu tellituna eesti soost N. armee vanemohvitserid ja kindralid üheaegselt Eestisse saabuma.
Tollal oli ikkagi nii, et ega vene ohvitseril polnud midagi vabalt valida, kuhu ta teenima tahab minna, Baltikumi olid nagunii pikad järjekorrad.
Seda kõike tuli organiseerida ning ka Moskvas lobistada.
Näiteks kes oli selle taga, et 80ndatel hakkasid nagu tellituna eesti soost N. armee vanemohvitserid ja kindralid üheaegselt Eestisse saabuma.
Tollal oli ikkagi nii, et ega vene ohvitseril polnud midagi vabalt valida, kuhu ta teenima tahab minna, Baltikumi olid nagunii pikad järjekorrad.
Seda kõike tuli organiseerida ning ka Moskvas lobistada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Arnold Rüütli tagasivaade aastatele 1987-1991
Ma ei usu seda.Kapten Trumm kirjutas:Selles 1980-1991 perioodis on veel mõndagi läbi uurimata ja üllatuslikku.
Näiteks kes oli selle taga, et 80ndatel hakkasid nagu tellituna eesti soost N. armee vanemohvitserid ja kindralid üheaegselt Eestisse saabuma.
Pigem oli see mitmete asjaolude lihtne kokkulangemine.
Kui miski näib liiga lihtne, et olla tõde, siis enamasti see ongi lihtne tõde.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Arnold Rüütli tagasivaade aastatele 1987-1991
Lisaks on tema teene, et laskis sellel EKP-l vaikse visinaga õhu välja mitte suure pauguga.Kulibin kirjutas:Väljas oli mees, kes jäi oma vaadetele kindlaks ja oskas õigel hetkel väärikalt taanduda.
Re: Arnold Rüütli tagasivaade aastatele 1987-1991
Väljas on tõesti austusväärt tegelane. Kusjuures hea ja kiire reaktsiooniga. Kord teleusutluses üritas intervjueerija talle naha vahele pugeda, et on ta ikka härra või seltsimees ja kuidas tema poole tuleb pöörduda.. Mille peale Väljas stoilise rahuga tähendas, et talle on antud suursaadiku tiitel, mis on eluaegne, miska palun pöörduge nagu etikett ette näeb- Teie Ektsellents. Ajakirjaniku pännis nägu oli päris muhe vaadata...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Arnold Rüütli tagasivaade aastatele 1987-1991
Mulle on osalised rääkinud natuke teisiti - vastukaaluna partei (EKP) "liinis" toimuvat üldist venemeelsele ja venestavale suunale ajas teatud ministrite nõukogu seltskond (nimesid ei tahtnud nimetada) aktiivselt oma liini Moskvas, tehes tollaste meetoditega lobi selleks, et võtmekohtadel oleksid eestikeelsed inimesed. Kas keegi haistis ette 90ndate sündmusi või lihtsalt taheti vene mõju vähendada, ei tea - osalised ka pole memuaare kirjutanud. Sestap polnud siin ei umbkeelseid siseministreid, sõjakomissare jne - võimalik, et antud "kultuura" panus oligi selles, et siin igasugu "mäsudega" jõustruktuurid ja armee kaasa ei läinud (mis mitmel pool endises NSVL-s pahatihti juhtus). Või miks näiteks meil probleemi nimega "OMON" ei tekkinud, mis nt Lätis ja Leedus suur probleem oli. Konks oli selles, et nt OMON allus NSVL siseministrile, mitte liiduvabariigi siseministrile ja mitmes taolises riigis oli see mugav vahend relvastatud terrori korraldamiseks ning olukorra pingestamiseks.Ma ei usu seda.
Pigem oli see mitmete asjaolude lihtne kokkulangemine.
Kui miski näib liiga lihtne, et olla tõde, siis enamasti see ongi lihtne tõde.
Loogiline on ka see, et NSVL, kes 80ndte lõpus juba õmblustest kärises, ametliku suunana ei toetanud eestistamist, pigem oleks siia soov panna mingeid kõva käega vendasid (sh umbvenelasi), kes oleks "fashistid maha surunud" ja võib-olla siin midagi Transnistria taolist tekitanud. Riigivastaseid jõude oli tollal siin piisavalt, kuid nende Lõssenkote ja muude taoliste tegelaste probleem oli selles, et ei siseministeeriumi relvajõud, KGB ega armee nendega koostööd tegema ei kippunud. Jõustruktuurid olid kas passiivsed või Eesti poolel ja ilma välise jõuta jäi taoliste tähelend lühikeseks, kodusõda aga tulemata.
Võimalik, et umbkeelse ja -meelse Karl Vaino minemalöömise ja Vaino Väljase siia saatmise põhjus polnud mitte Moskva äkiline rahvusmeelsus, vaid Moskva kabinettides tehtud selgitustöö, et kõige targem on vältida siia igasugu vene komissaride saatmist, keda kohalikud omaks ei võta ja veel rohkem mässama hakkavad.
Viimati muutis Kapten Trumm, 16 Veebr, 2016 12:09, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Arnold Rüütli tagasivaade aastatele 1987-1991
Nii mitmegi toonase pagunikandja mälestustest on lugeda olnud, et kaheksakümnendate lõpus tegi ENSV juhtkond pingutusi, et üle Liidu teenivaid vanemohvitsere Eestisse üle tuua.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Arnold Rüütli tagasivaade aastatele 1987-1991
Jep, see "eestistamine" on üks asi, mis on ajalookäsitlusest kuidagi kõrvale jäänud, kuigi see võis mängida olulist rolli selles, et me vene võimust ja armeest suht rahulikult lahti saime, võimalusi ja tahet Moskva derzaavameelsete hulgas oli vastupidise korraldamiseks piisavalt. Arvan, et ka Rüütel mängis siin oma osa, iseasi, kas ta kõiki nüansse tahab avaldada. Aluse rahulikuks laialiminekuks ei pannud mitte Meri-Jeltsini lepe vägede väljaviimiseks, vaid seda tehti kaugelt enne seda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Arnold Rüütli tagasivaade aastatele 1987-1991
Mitte et ma kuidagi tahaks vähendada paljude Eesti NSV tippnomenklatuuri liikmete teeneid ja siiraid jõupingutusi selle nimel, et Eesti vabaneks, vabaneks veretult ja selle nimel oleks kohapeal võimalikult palju eestikeelset ja –meelset kaadrit. Aga juhiks tähelepanu, et tollal sai üldine liberaliseerimine, kruvide lõdvendamine, kohalikule elanikkonnale meelepärasema kaadri paigutamine, „eestistamine“ jne paljuski alguse siiski tänu sellele, et Moskvast tuli Gorbatšovi poolt vastav „signaal“ – perestroika, avalikustamine, „kohalike eripäradega suurem arvestamine“ said alguse Gorbatšovi soovidest kogu stagneerunud süsteemi parandada – nendeks asjadeks oli olemas n-ö ühiskondlik surve ning rahvusvabariikide juhtivad seltsimehed kasutasid seda kavalasti Eesti huvides ära. Ainult et suur osa nendest seltsimeestest olid samad seltsimehed, kes „seisaku-aastatel“ olid kuulekalt ja vaguralt ellu viinud hoopis teistsugust poliitikat ega üritanud neid asju varem ellu kutsuda, protestida vms.
Selles mõttes tuleks nii Rüütli, Väljase kui ka teiste samasuguste väärikate inimeste teeneid vaadata tervikuna ja kogumina, mitte ainult keskenduda sellele, mida nad tegid aastatel 1988-1991. See pole absoluutselt nüüd mõeldud Rüütli ja Väljase kriitikana (vastupidi, olen igati nõus, et nende teened on suured), aga enne 1970. aastate liberaalset Väljast ja 1988. aasta „kojutulnud Kalevipoega-Väljast“ oli ka 1950. ja 1960. aastate väidetavalt küllaltki konservatiivne ja jäik Tartu Ülikooli komsomolijuht-Väljas. Enne 1988. aasta vabadusvõitluse Arnold Rüütlit oli ka Vaino-aegsesse ENSV tippnomenklatuuri kuulunud Rüütel, kes EKP KK poliitbüroo istungitel ei protestinud, mässanud, ähvardanud tagasiastumisega jne, vaid vormistas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena kuulekalt ja vaguralt seadlusteks ja ukaasideks kõik korraldused, mis EKP KK-st ja ENSV Ministrite Nõukogust laekusid, kuigi väljas käis kõige suurem ja süngev venestamise- ja migrantidelaine.
Kokkuvõttes nad loomulikult oma vabadusvõitluse-aegse tegevusega n-ö rehabiliteerisid ennast ajaloo ja Eesti rahva ees, nende saldo jäi nulli, kui nii võib öelda. Ainult et selles mõttes on mulle sümpaatsem Vaino Väljase tegevus, kes pärast 1991. aastat jäi rahulikult pensionile ja tõmbus avalikust elust tagasi, kui Rüütel, kes arvas, et võiks riigipeana jätkata veel kuni 2011. aastani, kuigi best-before oli juba ületatud ja küsimused Eesti NSV aegse tegevuse osas endiselt üleval.
Mis puudutab putšijärgset Eesti NSV nukuvalitsejat, siis selle nime oleks Rüütel võinud kohe 1990. aastatel letti lüüa ja isiku karjääri sellisel juhul lõpetada. Kui ta tuleks selle nimega välja nüüd nt 2016. aastal, oleks kahjuks enam kui lihtne see kõik ajada vanainimese kõrge ea ja halva mälu kaela.
Selles mõttes tuleks nii Rüütli, Väljase kui ka teiste samasuguste väärikate inimeste teeneid vaadata tervikuna ja kogumina, mitte ainult keskenduda sellele, mida nad tegid aastatel 1988-1991. See pole absoluutselt nüüd mõeldud Rüütli ja Väljase kriitikana (vastupidi, olen igati nõus, et nende teened on suured), aga enne 1970. aastate liberaalset Väljast ja 1988. aasta „kojutulnud Kalevipoega-Väljast“ oli ka 1950. ja 1960. aastate väidetavalt küllaltki konservatiivne ja jäik Tartu Ülikooli komsomolijuht-Väljas. Enne 1988. aasta vabadusvõitluse Arnold Rüütlit oli ka Vaino-aegsesse ENSV tippnomenklatuuri kuulunud Rüütel, kes EKP KK poliitbüroo istungitel ei protestinud, mässanud, ähvardanud tagasiastumisega jne, vaid vormistas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena kuulekalt ja vaguralt seadlusteks ja ukaasideks kõik korraldused, mis EKP KK-st ja ENSV Ministrite Nõukogust laekusid, kuigi väljas käis kõige suurem ja süngev venestamise- ja migrantidelaine.
Kokkuvõttes nad loomulikult oma vabadusvõitluse-aegse tegevusega n-ö rehabiliteerisid ennast ajaloo ja Eesti rahva ees, nende saldo jäi nulli, kui nii võib öelda. Ainult et selles mõttes on mulle sümpaatsem Vaino Väljase tegevus, kes pärast 1991. aastat jäi rahulikult pensionile ja tõmbus avalikust elust tagasi, kui Rüütel, kes arvas, et võiks riigipeana jätkata veel kuni 2011. aastani, kuigi best-before oli juba ületatud ja küsimused Eesti NSV aegse tegevuse osas endiselt üleval.
Mis puudutab putšijärgset Eesti NSV nukuvalitsejat, siis selle nime oleks Rüütel võinud kohe 1990. aastatel letti lüüa ja isiku karjääri sellisel juhul lõpetada. Kui ta tuleks selle nimega välja nüüd nt 2016. aastal, oleks kahjuks enam kui lihtne see kõik ajada vanainimese kõrge ea ja halva mälu kaela.
Re: Arnold Rüütli tagasivaade aastatele 1987-1991
Ma sõnastaks selle küll teisiti- sai alguse Gorbatšovi võimetusest vanaviisi jätkata. Ja Rüütlist ning tema teenetest rääkides- olen mina ainus, kes mäletab 80ndate lõpul avalikku tõdemist Rüütli suust, et igale terveltmõtlevale inimesele on selge, et mingit tagasipöördumist eesti Vabariigi juurde ei ole ega saa kunagi olema. miska Väljas imponeerib ka mulle märksa rohkem oma avaldusega, et tunduks iseenesele naeruväärne, kui vanuigi hakkaks diametraalselt vastupidist juttu ajama.said alguse Gorbatšovi soovidest kogu stagneerunud süsteemi parandada
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Arnold Rüütli tagasivaade aastatele 1987-1991
Igatahes on isand Lemetil tuline õigus V.Väljase osas. Ta oli tõeline hall kardinal selle kõige paremas tähenduses.Lemet kirjutas:Ma sõnastaks selle küll teisiti- sai alguse Gorbatšovi võimetusest vanaviisi jätkata. Ja Rüütlist ning tema teenetest rääkides- olen mina ainus, kes mäletab 80ndate lõpul avalikku tõdemist Rüütli suust, et igale terveltmõtlevale inimesele on selge, et mingit tagasipöördumist eesti Vabariigi juurde ei ole ega saa kunagi olema. miska Väljas imponeerib ka mulle märksa rohkem oma avaldusega, et tunduks iseenesele naeruväärne, kui vanuigi hakkaks diametraalselt vastupidist juttu ajama.said alguse Gorbatšovi soovidest kogu stagneerunud süsteemi parandada
1986-92 oli huvitav aeg, kui hommikul tööle tulles tuli ajalehest lugeda, millised seadused täna kehtivad, nagu ütleb üks kamraad. Eriti 87-88 perioodil kui sama formuleering paar kuud varem öelduna oleks täheldanud 'ljudi v statskom' visiiti ja äraviimist. Oli IME Isemajandav Eesti, oli konstitutsiooni ülemsus, tuli EW taastamine, igaüks omal ajal. Rüütlit ei saa kuidagi kritiseerida, see oli ikka tõeline habemenoa teral balanseerimine.
Ka teisi selle ajastu väljaütlemisi ja tegemisi peaks samas võtmes käsitlema.
* Beduiinile räägiti, et on koht, kus on niisama palju vett nagu on kõrbes liiva. Ta pidas kõnelejat valetajaks ... ta polnud kunagi merd näinud.
* Olla valmis vägivallaks. Võimetust ei tohi maskeerida vägivallatuse rüüsse. Mahatma Gandhi
* Olla valmis vägivallaks. Võimetust ei tohi maskeerida vägivallatuse rüüsse. Mahatma Gandhi
Re: Arnold Rüütli tagasivaade aastatele 1987-1991
Ka teisi selle ajastu väljaütlemisi ja tegemisi peaks samas võtmes käsitlema.
+1 virguja
A4
Kas me oleme Rüütlit näinud koogutamas peale arhiivikaadrite. Mida me täpselt teame mida mees tegi 1985?
Me päris täpselt ei tea? Me ei tohiks unustada mis kord oli.
Kas tegudega plussis on need inimesed kes lehvitasid avalikult sinimustvalget aastal 1985 ja kutsusid venestamisele lõppu tegema?Neid äravalituid saab paradiisi ukse vahelt sisse õige vähe.
Hirm ja terve mõistus hoidis 99% eestlasi seda mitte tegemast selle 99% sees oli ka Rüütel.
Enesetapu missiooni Rüütlile 1985 avalikult pleenumil iseseisvust nõudma ja venestamise lõpetamist nõudma?
Jämejala ots vist oleks olnud kõige pehmem lahend, kelle huvides see küll oleks olnud? Üks tõsine eesti mees vähem!
Rüütel on kindlasti + oma tegudega, minu jaoks.
Punavõimu ajal liikus selles punases supis koos eesti rahvaga ja ta tegutses oma võimaluste piires nagu enamus eestlased ja paratamatult sai selle punase sitaga kokku kõik kes vähem kes rohkem, mõni muutus ise sitaks.
Rüütel mitte ja enamus eesti rahvast ka mitte ja eesti rahvas, sealhulgas Arnold poiss, on minu jaoks alati plussmärgiga!
Selliseid soove nagu A4 siin soovitas Rüütlile: noh oli tore poiss aga oleks pidanud tagasi tõmbuma, mina küll ei mõista.
Eriti vaadates milline meie poliitikute nägu tänapäeval on, Rüütel paistaks sealt tõesti silma, heas mõttes.
Parim peaminister minu jaoks on Ansip, vana komsomolka ja parteilane, Mis on ju ilgelt kurb. Ja Ansip A4 + märki sa ka ei saa..
Esimene punamineviku vaba peaminister on meil nüüd Vammuse Taavi... nojah
+1 virguja
A4
Kas me oleme Rüütlit näinud koogutamas peale arhiivikaadrite. Mida me täpselt teame mida mees tegi 1985?
Me päris täpselt ei tea? Me ei tohiks unustada mis kord oli.
Kas tegudega plussis on need inimesed kes lehvitasid avalikult sinimustvalget aastal 1985 ja kutsusid venestamisele lõppu tegema?Neid äravalituid saab paradiisi ukse vahelt sisse õige vähe.
Hirm ja terve mõistus hoidis 99% eestlasi seda mitte tegemast selle 99% sees oli ka Rüütel.
Enesetapu missiooni Rüütlile 1985 avalikult pleenumil iseseisvust nõudma ja venestamise lõpetamist nõudma?
Jämejala ots vist oleks olnud kõige pehmem lahend, kelle huvides see küll oleks olnud? Üks tõsine eesti mees vähem!
Rüütel on kindlasti + oma tegudega, minu jaoks.
Punavõimu ajal liikus selles punases supis koos eesti rahvaga ja ta tegutses oma võimaluste piires nagu enamus eestlased ja paratamatult sai selle punase sitaga kokku kõik kes vähem kes rohkem, mõni muutus ise sitaks.
Rüütel mitte ja enamus eesti rahvast ka mitte ja eesti rahvas, sealhulgas Arnold poiss, on minu jaoks alati plussmärgiga!
Selliseid soove nagu A4 siin soovitas Rüütlile: noh oli tore poiss aga oleks pidanud tagasi tõmbuma, mina küll ei mõista.
Eriti vaadates milline meie poliitikute nägu tänapäeval on, Rüütel paistaks sealt tõesti silma, heas mõttes.
Parim peaminister minu jaoks on Ansip, vana komsomolka ja parteilane, Mis on ju ilgelt kurb. Ja Ansip A4 + märki sa ka ei saa..
Esimene punamineviku vaba peaminister on meil nüüd Vammuse Taavi... nojah
Evolutsiooni kõrvalmõju, intelligentsus
Re: Arnold Rüütli tagasivaade aastatele 1987-1991
Tõepoolest, igal ajastul omad kombed.Tapper kirjutas:Ka teisi selle ajastu väljaütlemisi ja tegemisi peaks samas võtmes käsitlema.
+1 virguja
Kas me oleme Rüütlit näinud koogutamas peale arhiivikaadrite. Mida me täpselt teame mida mees tegi 1985?
Me päris täpselt ei tea? Me ei tohiks unustada mis kord oli.
Ärge unustage et peale Rüütel 1980, 1990 - tuli ka Rüütel 2001 & ametlikud kaastundeavaldused stiilis "on kahetsusväärne tõsiasi et tänapäeva inimesed reisivad suure kiirusega ja hulgakaupa... " ja muid taolisi. Mis oli veel ERITI RÄME kontrast peale Lennart Meri. Ja peale mida presidendilossis keelati ilmselt igasugused avalikud ja ettevalmistamata avaldused ära.
Ma usun küll et eesti oleks toona, 2001, väärinud väheke ajastule kohasemat presidenti, see õnnetu periood 2001-2006 kaotas ära igasuguse lugupidamise ja respekti mis ta tõepoolest neil keerulistel aegadel oli jõudnud välja teenida.
Parts?Tapper kirjutas:Esimene punamineviku vaba peaminister on meil nüüd Vammuse Taavi... nojah
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Arnold Rüütli tagasivaade aastatele 1987-1991
A4 silub siin teatud kaalutlustel ühte meie tänase poliitika probleemi - endised komsomolitegelased, kes vene riigi lõppedes keerasid pintsakud teistpidi selga ja peitsid komsomolimärgid sokisahtli põhja. Ma ei näe, et taoline tegevus kuidagi vähem taunitavam oleks kui Rüütli oma. Taolisi tegelasi on täna eri võimutasemetel päris palju ja tont teab, mis luukered neil kapis vanast asjast on. Rüütel vähemalt suutis presidendivalimistel kaotajaks jäädes sirge selja säilitada, kui palju me oleme nende endiste komsomolkuste suust kuulnud aga väljendit "ei näe põhjust tagasi astuda"?Selliseid soove nagu A4 siin soovitas Rüütlile: noh oli tore poiss aga oleks pidanud tagasi tõmbuma, mina küll ei mõista.
Eriti vaadates milline meie poliitikute nägu tänapäeval on, Rüütel paistaks sealt tõesti silma, heas mõttes.
Kuidas näiteks oli võimalik Herman Simmi sattumine kaitseministeeriumis taolisse rolli?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 1731
- Liitunud: 02 Dets, 2012 12:44
- Kontakt:
Re: Arnold Rüütli tagasivaade aastatele 1987-1991
Kui tal dokumente või elus ja kättesaadavaid kaastunnistajaid ei ole siis võiks see talle nüüd mingi kohtukeisi kaela tuua.Kapten Trumm kirjutas:Sellise asja võiks hr Rüütel välja öelda. Siis teaksime ka oma kangelasi.
-
- Liige
- Postitusi: 319
- Liitunud: 06 Dets, 2007 20:58
Re: Arnold Rüütli tagasivaade aastatele 1987-1991
Mille alusel? Kes või mis keelab edasi rääkimast Borissi sõnu? Ega ta oma luulusid avalda, edastab vaid seda mida talle endale öeldi.Poti soldat kirjutas:...
Kui tal dokumente või elus ja kättesaadavaid kaastunnistajaid ei ole siis võiks see talle nüüd mingi kohtukeisi kaela tuua.
Kohtuga ähvardamine muutub teatud vanuses mehe puhul mõttetuks, oleneb saladuse olulisusest ja südametunnistusest. Loodan südamest, et Arnold teeb oma rahvale selle heateo ning avaldab reeturi nime. Ning trellide taha ei lase teda rahvas panna, enne pannakse kohtunikud.
Tegelikult on tuuled pöördumas, marksistlik euroliit kriisis ning isegi see foorum on aastaga jupp maad eestimeelsemaks muutunud. Küll Rüütel peagi selle nimega ka välja tuleb, siis kui aeg küps ja rahvas taas valmis...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist