www.militaar.net

Artikkel tänasest Ekspressist:

Kujutame ette, kuidas Eesti sõdur lamab kusagil Afganistani kõrbes, Sako snaipripüss käes, ja vaatab läbi sihiku kaugel eemal asuvat ja metallplaadi taha varjunud ohtlikku kuulipildurit või korralikku soomusvesti kandvat võitlejat. Sellise vaenlase kahjutukstegemiseks tuleb rauda lükata ka korralik soomustläbistav laskemoon.

Kui seda pole, keerab vaenlane kuulipilduja sinu või su kaaslaste poole ja surm pole enam kaugel. Tegu pole teoreetilise mõtteharjutusega. Eesti sõdurid on käinud ja käivad ka edaspidi ohtlikel välismissioonidel. Sako snaipripüssid on nii kaitseväe kui kaitseliitlaste, nii Scoutspataljoni kui missioonisõdurite relvastuses.


Viimaste aastate jooksul on üle mindud Šveitsi firma Ruag laskemoonale. Võib-olla sellepärast, et Ruag on odavam. Võib-olla sellepärast, et kaitseväe endine logistikaülem Raivo Tamm sai Ruagi esindajaks Ida-Euroopas.

Kaua aega osteti Eesti snaipritele Soomest Lapua laskemoona. Väga hea ja kvaliteetne kraam. Sellega harjutati, sellega käidi päris sõjas. Viimaste aastate jooksul on aga järk-järgult üle mindud Šveitsi firma Ruag laskemoonale. Miks, täpselt ei tea. Võib-olla sellepärast, et Ruag on odavam. Võib-olla sellepärast, et kaitseväe endine logistikaülem Raivo Tamm läks erasektorisse, ja just Ruagi esindajaks Ida-Euroopas. Igatahes on Ruag nüüd kohal, ja mis selgub? Seal, kus Lapua läks soomusest läbi, ei tee Ruag seda mitte.


Iseenesest on soomustläbistav laskemoon nišitoode. Laskeoskuse hoidmiseks teeb snaiper aasta jooksul ehk 400–500 lasku, soomustläbistava moonaga sellest omakorda 30–50. Eestis on sellise moona järele vajadus ainult mõnekümnel mehel, kaitseliidu ja kaitseväe snaipritel. Soomustläbistava moona kasutusalad on kuulivestid, kiivrid, kergelt soomustatud sõidukid või kas või garaažiuksest väljalõigatud metallitüki taha varjunud vaenlane. Nii Iraagis, Afganistanis kui ka Ukraina sõjas näeme, et kui võitlejad ongi muidu vähese väljaõppega, siis ennast kaitsta üritavad kõik. Soomustläbistav laskemoon on mõeldud just selliste olukordade puhuks.

Tänavu talvel jagati Ruagi soomustläbistavat moona lõpuks ka Eesti kaitseliidu snaipritele (Ruagi tavamoona olid nad juba varem kasutanud). Proovilaskmistel selgus ehmatav tõsiasi – soomustläbistav laskemoon ei saa oma tööga hakkama. Katsetati erinevaid metallplaate. Kõigepealt prooviti vana head Lapua moona. 500 meetrit, 600 meetrit, 700 meetrit, 800 meetrit – Lapua lõikas nagu paberit. Kaugemal ei saanud katsetada, sest padrunid lõppesid otsa. Need, kel kogemus olemas, ütlesid, et Lapua läbistab soomust ka kilomeetri pealt.

Siis prooviti Ruagi ja seal, kus Lapua metalli läbistas, jäi Ruag hätta. Hangiti Mamba kergesti soomustatud autol (põhimõtteliselt tugevdatud sõjaväedžiip) kasutatud soomust – Ruag ei läbistanud seda ei 700 ega 500 meetri pealt.

Kuna oma silm on kuningas, võttis Ekspress kätte ja käis laupäeval ka ise laskeväljakul. Kaasas kaks kogenud snaiprit, kaitseväes kasutusel olev snaipripüss Sako TRG-42 ja Ruagi padrunid.

Kõigepealt proovisime 600 meetri pealt. Põmm ja metallplaadi kõlksatus, läks vähemalt pihta. Lähemalt vaadates polnud Ruagi kuul soomusest läbi läinud. Järgmiseks 500 meetri kauguselt neli lasku kahe erineva metallplaadi pihta. Nüüd lõpuks läks üks lask läbi, teine samas ei läinud ja ülejäänud kaks olid sellised fifty-fifty – metallplaadi teise külje pealt paistab kuuliots, aga korralikku läbivust pole.

Sisuliselt tähendab see, et Eesti kaitsevägi on võtnud kasutusele soomustläbistava moona, mille puhul peab snaiper ronima vaenlasele külje alla, ennast paljastama ja eluohtlikku olukorda asetama.

See pole esimene kord, kui käsitulirelvade ja laskemoona hankimisel kaitsevägi ämbreid kolistab. Mõned aastad tagasi osteti Brasiilia padruneid – on odavad ja nendega saab harjutada.

Kohapeal selgus, et moon ei kõlvanud kuhugi. Kuulid lendasid kuhu jumal juhatas, ja brasiillastest vaikselt loobuti. Meenub ka see, kuidas kaitseväes kasutusel olevatele M14-püssidele optilised sihikud peale pandi. Sedagi tegi üks Šveitsi firma, aga kui püssid kohale jõudsid ja ajateenijatele laskeõppusteks välja jagati, selgus, et optika on täiesti viltu peal.

Nii viltu, et osa relvadega polnud võimalik isegi saja meetri pealt inimesesuurusele märklauale pihta saada.

Ühe Ekspressi allika sõnul on kõige hullem see, et kõigi nende äparduste taga olnud seltskond toimetab rõõmsalt edasi. Samad tegelased üritavad praegu kaitseväele promoda Sig Saueri automaate. Kuna Iisraelist omal ajal ostetud Galili automaadid on vanad ja väsinud, otsib kaitsevägi asendust.

Osa eksperte aga ütleb, et Sig Sauer on samamoodi vana ja eelmise põlvkonna relv, mida pole mõtet osta. Kardetakse sedagi, et järgmise sammuna hakatakse Ruagi laskemoona hankima ka kaitseväes kasutusel olevatele Norra Mauser-täpsuspüssidele. Kes garanteerib, et seal ei teki sama jama ehk saabub soomust mitteläbistav „soomustläbistav laskemoon“?

Kaitsevägi: neid laskemoonasid ei saa niimoodi võrrelda


Ruagi laskemoona hange alustati 2012. aastal ja tarniti 2013. aastal.

Lapua ja Ruagi laskemoona ei saa selliselt võrrelda. Küsimus ei ole üldse mitte hinnas. Kaitsevägi kasutab erinevat relvastust ja erinevat laskemoona. Moona hangitakse vastavalt vajadusele ja ülesande põhiselt. Näiteks snaiprite eesmärk on tabada täpselt vastase kõige nõrgemat kohta. Soomuse läbistamine ei ole selles kontekstis primaarne. Eriüksuslased aga võivad kasutada teistsugust laskemoona.

Samuti on oluline märkida, et ka väljaõppes ja lahingus kasutatav laskemoon võivad erineda.

Ruagi toodetud laskemoona hangiti spetsiaalselt erioperatsioonide väejuhatuse tellimusel, kus olid hankes ka väga selged kriteeriumid, millele see moon pidi vastama. Seal ei olnud tingimust, et ta peab läbistama soomust, küll aga mõned teised spetsiifilised nõudmised, mida kahjuks siinkohal ei saa kirjeldada. Praegu kasutatakse seda moona eelkõige väljaõppes nii erioperatsioonide kui ka teiste üksuste poolt, kuni moona lõppemiseni.

Üldine põhimõte on kaitseväes, et väljaõppes kasutatakse ära eelkõige moon, mis ei vasta enam lahingulistele vajadustele. Kõige parem moon hoitakse lahingutegevuse läbiviimiseks.

Artiklil on hea kommentaar, ei suuda kuidagi ennast tagasi hoida ja postitamata jätta: Ilmselt on need kuulid mõeldud läbistama pigem Tamme hiljuti promotud Ruagi M113 soomukite soomust...

Tamme on siin kõige vähem alust materdama asuda, egas ta ometi relvaähvardusel sundinud asjapulki seda moona ostma...

Samas kommentaariruumis on ka Kaitseväe vastulause:

Kaitseväe peastaap
23.03.2016 15:14


Snaiprimoon ei olnud soomust läbima disainitud

Eesti Ekspressis avaldatud lugu – „Kaitseväe prohmakas – soomustläbistav laskemoon ei läbista soomust“ on kahjuks ühepoolne ja eksitav.

Ajakirjaniku põhipaatos oli, et Šveitsist hangitud Ruagi soomustläbistav laskemoon ei läbistanudki tehtud eksperimendil katse tegijate poolt valitud soomust, kuid Soomest hangitud ja ka kaitseväe kasutuses olev Lapua oma aga küll. Ja järeldus oli, et kaitsevägi on taas oma hangetega mööda pannud.

Kahjuks ei oodanud ajakirjanik ära kaitseväe põhjendusi ning avaldas paberlehes ühepoolse ja kallutatud loo, (tõsi, veebiväljaaandes on meie põhjendus lisatud, kuid ma panen selle ka siia, et lugejale veidi tausta anda). Loos endas ei ole ära toodud, miks kaitsevägi üldse ostis ja hankis Ruagist teistlaadset moona. Ja selle põhjuse me siinkohal ka ära toome.

Ruagi toodetud laskemoona hangiti spetsiaalselt erioperatsioonide väejuhatuse tellimusel, kus olid hankes ka väga selged kriteeriumid, millele see moon pidi vastama. Seal ei olnud tingimust, et ta peab läbistama soomust, küll aga mõned teised spetsiifilised nõudmised, mida kahjuks siinkohal ei saa kirjeldada. Küll aga saab öelda, et selle moona puhul oli tingimuste täitmiseks määratud 300 meetrit. Praegu kasutatakse seda moona eelkõige väljaõppes nii erioperatsioonide kui ka teiste üksuste poolt, kuni moona lõppemiseni.

Neid kahte laskemoona ei saa selliselt võrrelda. Küsimus ei ole üldse mitte hinnas. Kaitsevägi kasutab erinevat relvastust ja erinevat laskemoona. Moona hangitakse vastavalt vajadusele ja ülesande põhiselt. Näiteks snaiprite eesmärk on tabada täpselt vastase kõige nõrgemat kohta. Soomuse läbistamine ei ole selles kontekstis primaarne. Eriüksuslased aga võivad kasutada teistsugust laskemoona.
Samuti on oluline märkida, et ka väljaõppes ja lahingus kasutatav laskemoon võivad erineda.
Üldine põhimõte on kaitseväes, et väljaõppes kasutatakse ära eelkõige moon, mis ei vasta enam lahingulistele vajadustele. Kõige parem moon hoitakse lahingutegevuse läbiviimiseks.
Ruagi laskemoona hange alustati 2012. aastal ja tarniti 2013. aastal.

Kõiki riigihankes olevaid laskemoonatüüpe testivad oma ala spetsialistid, teiste hulgas ka kaitseväe snaiprid ja eriväelased. Laskemoonatüüpe testides lasti eri relvadest erineva distantsi peale ning peamiselt keskenduti laskemoona sobivusele kaitseväes kasutuses olevatele relvadele. Kontrolliti kuulide algkiirust, täpsust ja eri kuulitüüpide (täpsusmoon ja soomustläbistav) lennujoonte omavahelist vastavust. Soomustläbivuse osas lähtuti tehase poolt antud andmetest ning liitlaste ja partnerite kogemusest.
Vallo Toomet
Peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja

Roamless kirjutas:Seal ei olnud tingimust, et ta peab läbistama soomust, küll aga mõned teised spetsiifilised nõudmised, mida kahjuks siinkohal ei saa kirjeldada. Küll aga saab öelda, et selle moona puhul oli tingimuste täitmiseks määratud 300 meetrit.

Kaitseväe peastaabist tuleb kuidagi kahtlaselt segast teksti...erioperatsioonide väejuhatus...spetsiifilised nõudmised...kirjeldada ei saa...riigisaladus...300 meetrit. Huvitav, mis antud laskemoona täpne markeering olla võiks?

Juhul, kui Kaitseväe versioon vastab tõele, siis eelneva põhjal tekib küsimus, kas artikklit pole põhjustanud mõni üliagar kaitseliitlane, kes saades antud täpsusmoona, kutsus kohe tuttava ajakirjaniku vaatama, et "mis p....ka on jälle kokku ostetud ja vaadake mille peale riigi raha raisatakse", omamata samal ajal koguinfot või olles ise valesti informeeritud?
Huvitav oli ka artikkli väide, mis laseb põhja ka uue relvahanke. Väidet, et Sig Saueri automaadid on tõesti "mõttetud eelmise põlvkonna relvad" võiks ka mõni asjatundjam kommenteerida.
Kolmandaks, mina teadsin, et M14 täpsuspüssiks optika pealepaneku tööosa tegid eestlased, kuid artikklis öeldakse, et Šhveitsi firma tegeles sellega. Või on mõeldud mingit muud asja?

Huvitav, millised on soomustläbistavale moonale esitatavad nõuded peale soomustläbistavuse... Mõni pädev kodanik võiks arvamust avaldada.

Lihtsalt subjektiivne arvamus.
Kuna olen selle moonaga põgusalt kokku puutunud, küll paberi pihta laskmisega siiski, siis karbi peal on üheselt mõistetavalt kirjas Armor Piercing. Ei ole viidet parendatud läbistavusele või mingile eripartiile, vaid tähiste järgi vaadates on see Ruagi standartne AP väljalase. Ruagi kataloogis on samad andmed, mis karbil, kuuli pilt ka. Saan teksti põhjal aru, et viidatakse läbistaja/penetraatori ehitusele. See paistab pildil olevat kõvasti lühem ja peenem, sarnasem 5,56 rohelise tipuga moonale proportsioonidelt, Lapua samasuguse pildiga (nii pikk läbistaja kui sisse mahub) võrreldes. Ilmselt sellest siis vahed tulenevadki, et üks lööb paremini kui teine.

Teisalt, kui lähtuda soomlaste arvamusest, et 338 LM peab lööma läbi 4.klassi plaadi või soomuki külje (juttu on olnud 10 mm plaadist, hardox 500 kui mälu ei peta) vähemalt kuni 1000 m piires, siis kirjeldatud tulemus 500 peal ei sobitu sellega kokku. Samas ma ei ole kohanud ühtset standardit, ms kirjeldaks ära selle, mis alustel klassifitseeritakse moona parendatud läbistavusest soomustläbistavaks. 250 graanine Lockbase suutis 100 m peal samasuguse kõvadusega 10mm plaati läbistada. Seega jääks Ruag artikli põhjal kuskile Lapua Lockbase ja AP vahele.

M14 juures viidatakse ilmselt Brügger&Thometi tehtud optika kinnitusele, mis on päris pehmest alumiiniumist ja täielik aja- ja raharaisk. Eestlased panid jah optikad peale, ikka südamest suvalt.

Aga see siin:

Näiteks snaiprite eesmärk on tabada täpselt vastase kõige nõrgemat kohta. Soomuse läbistamine ei ole selles kontekstis primaarne.

Sellist jampsi on raske kohe kommenteerida. Aga lühidalt kokku võttes, AP snaipril ei ole nišitoode, vaid üks osa tööriistakastist, ja arvestades võimaliku VA järjest soomustumist (Ratnik ja muud soomusvestid, sõiduvahendid alates Tigr ja soomustatud kabiiniga veoitest), üpris suure olulisusega osa sellest....

Nõuded, nagu KV vastusest loeb, on:
- Täpsus. Ilmselt siis võrreldes täpsusmoonaga mingitel kontrollkaugustel.
- Lennukaare ühilduvus. Sama asi, võrreldes täpsusmoonaga (et AP rauda lükates saaks lasta sama sihikuseadega, ideaalis). Tootjate andmestiku järgi on Lapua Lockbase ja AP kõrguse erinevus ca 5 cm @600 m ja ca 65 cm @1200 m. Ruagil on 600 m peal kuskil 10-15 cm. Mõlemal läheb AP allapoole. Ideaalis on kaared samad, aga reaalsuses on kuulikaalud erinevad, algkiirused, ja ka ballistilised koefitsendid. Mistõttu saavad kaared erinevad olema. Küsimus on vaid erinevuse ulatuses.
- Ning jah, soomustläbistavus, mis on üks AP põhiargumente.

Snaipri laskemoona osas valitses siis idüll kuni 2013 aastani, kui vana hea ning järeleproovitud Lapua moona asemel hakati järk-järgult ka kehvamat Ruagi moona välja andma. Kahjuks ei selgu artiklist, mis siis juhtus, miks see asi sedasi 2-3 a. tagasi lappama läks?
Artikli lõpupoole saavad oma koosa ka mõned aastad tagasi hangitud Brasiilia padrunid, mis lendasid kuhu jumal juhatas. Kahjuks ei anta artiklis lugejale ühtegi juhtlõnga millise moonaga (kaliiber, tüüp) tegu oli? Tuuseldada saab ka üks nimetu Šveitsi firma, kes ei saanud hakkama optika kinnitamisega automaadile M14 ning USA ettevõte Sig Sauer, kelle relvad on tänaseks moraalselt vananenud. Artikkel lõppeb küsimusega, kas ka Norra Mauser täpsuspüssidele ostetakse see sama kehv Ruagi moon ning kogu jama kordub? ........kõik see on väga intrigeeriv ja väärib kindlasti järge?!

Juhul, kui Kaitseväe versioon vastab tõele, siis eelneva põhjal tekib küsimus, kas artikklit pole põhjustanud mõni üliagar kaitseliitlane, kes saades antud täpsusmoona, kutsus kohe tuttava ajakirjaniku vaatama, et "mis p....ka on jälle kokku ostetud ja vaadake mille peale riigi raha raisatakse", omamata samal ajal koguinfot või olles ise valesti informeeritud?

Suva "üliagar kaitseliitlane" sellisele moonale ligi ei pääsegi.
Sellele pääseb ligi seltskond, kelle teadmised sellistel teemadel ületavad päris uhkelt logistikute ja hankekorraldajate omi ja päris kindlasti igasugu "stratkomi osakondi". Kes oskavad sital ja saial ikka vahet teha. Vot sedasi.

Praegu on jutt (vt Medusa kirja) moonast, millele on peale kirjutatud AP, kuid mis tegelikult AP ei olegi ning Strakomi osakond mängib lihtsalt kivipalli, et "soomustläbistavus polnudki kriteerium" (lisaks muu asjatundmatu sõnavaht).

Brasiilia moon:
5,56 NATO, 62 graanine greentip (ehk parendatud läbivusega moon). Igati normaalne moon, minu relvast jookseb üle keskmise hästi. Etteheited puuduvad peale selle, et seda liiga vähe on (minul laskmiseks kasutada).
9 Para. Sama kommentaar. Igati keskmine moon, ehk etteheited puuduvad.
7,62 NATO. See on millegipärast õnnetu sattunud, kusjuures vahepeal jooksis CBC M80 analoog täpsusvariandist paremini. Aga need mõlemad on alla kvaliteedi miinimumtaseme.

RUAG:
See ei ole sitt moon, sest selline hinnang tähendaks - hajuvus on üle mõistuse suur, moon tõrgub vahetevahel jne. RUAGi täpsusmoon on hea kvaliteediga ja midagi ei ütle. Etteheited AP-le paistavad olevat selle läbistusvõimele, mitte muudele parameetritele. Sest plaadile saadi kirjasõna järgi esimese lasuga 600m peal pihta. CBC Matchiga oleks see pea olematu lootusega.

See, et soomustläbistav kuul läheb läbi Class IV soomusplaadist või 6 mm Mamba küljeuksest, on täiesti iseenesest mõistetav.
Vastasel juhul on tegemist mingi parandatud läbivusega moonaga, mida müüakse soomustläbistava pähe.
Ka siin foorumis on näha, et et Eestis snaiprikogukond on vähe kriitiline, kuidas selle valdkonna asju meil aetakse ning kõnealune "appikarja" tundub olevat samast žanrist.

Ma panen sama jutu kahe teema alla, kus mõlemas on teemaks EKJ snaiprimoona läbivus, ehk siis teema vahekokkuvõte erinevatest usaldusväärsetest allikatest tilkunud info põhjal, mis aitab mõista artiklis kirjeldatut:
1. 2012. lõppes pika-ajaline koostöö Lapuaga, mille põhjuseid ei kommenteeritud isegi soomlastele, kuid loogiline oleks, et šveitslaste toodang on oluliselt parem või odavam. Samas teised Nammo-Lapua kliendid ei kurda probleeme, EKJ keeldub kangekaelselt kommenteerimast vahetuse tegelikku põhjust igasugu väljamõeldud salastatuse väidetega;
2. Mingeid rahvusvahelisi standardeid AP moona testimiseks ei ole, oluline on jälgida soomusplaadi kõvaduse näitajaid (näiteks HB 300, 400 ja 500 on kõik kasutusel testides) ja laskekaugust. Kuulide eeldatav läbivus ja lennukaar on endast lugupidavatel padrunitehastel avalik info;
3. EOG segamine asjasse on kummaline, sest eriüksus kontrollib EKJ soovil laskemoona töökindlus, täpsust, läbivust jne, kuid ostuotsuse teevad teised inimesed hanke tingimuste alusel;
4. Lapua täpsusmoona kasutati nii 308 kui 338 kaliibrites ja selle omadused olid Eesti snaipritele hästi teada. Šveitsi toodangu puhul eeldati, et on sama hea või paremgi;
5. Tuli välja, et oli oluliselt halvem ja kui asja mitu nädalat oma kanaleid pidi uuriti, ei osanud/suvatsenud keegi asjaomastest midagi arvata;
6. Kui Eesti Ekspress asjast kirjutas, siis EKJ esitas omapoolsed argumendid, mille sisu kohta on esitatud palju kriitikat;
7. Artiklis mainitud endine EKJ vanemohvitser ja tänäne šveitslaste esindaja oma põhjendusi ei esitanud artikli ettevalmistamise käigus;
8. Kohe peale artikli ilmumist aktiviseerusid nii EKJ kui valmistajafirma esindaja. Malevatest ja pataljonidest otsiti, kes julges ajakirjanikele probleemidest rääkida? Põhiküsimus oli leida ja karistada inimesi, kes julges öelda, et kuningas on alasti. See, et laskemoon oli endisest halvem, ei läinud korda kellelegi peale Toetuse väejuhatuse, kes vaikselt uuris, mis kõvadusega soomust oli lastud?
9. Valmistaja esindaja võttis ühendust nii toimetusega kui ka helistas läbi suure hulga tuttavaid vormikandjaid, nõudes kategoorilises toonis infot, kes julges avalikustada ning nõudis laimu ümberlükkamist, avalikku vabandamist jne. Ehk sama härra, kellega ei saadud nädalaid ühendust, oli koheselt kättesaadav ja väga aktiivne;
10. Tekib küsimusi, miks nii marginaalse teema peale nii palju pingutatakse ja mis argumente suudetakse nüüd välja käia, mis artikli väited ümber lükkaks? Kas kardetakse mingi susserdamise avalikuks tulekut või kardetakse tulevate relvamüükide pärast? Igatahes ülereageering on täiesti tuntav ja selle põhjus ebaselge;
11. Ekspressi artiklis olid mõned näpukad kõrvalteemades, näiteks M14 sihikuid ei pannud peale šveitslased. M14 TP2 optika jalad olid šveitsi firma Brügger & Thometi toodang, tundmatust kergsulamist, ilmselt alumiiniumist vms, kokku kruvitud mitmest tükist. M14 sihikud panid relvadele peale EKJ relvurid ja enamik sihikuid olid relvade peal viltu ning sihikujala kinnitus relvade peale oli nõrk, näiteks kinnituskruvid purunesid sageli. Kokkuvõttes ei olnud sobiv sihik selle relvasüsteemi jaoks ja EKJ relvurid tegid halba tööd;
12. Loodetavasti leidub EKJs peale tolmu langemist niipalju tarkust, et vaikselt testitakse ära AP moonade tegelik läbivus soomusplaatide ja kaitsevestide vastu relvade praktilise laskekauguse piires ja hangitakse Eesti snaipritele parimat võimalikku laskemoona. AP moona puhul on läbistavus kriitiline näitaja ja on täiesti ilmne, et seda ei ole põhjalikult testitud. Peamiselt testiti laskemoona täpsust ja tavalise täpsuskuuli ning AP kuuli lennukaarte sarnasust. Hetkel on turul olemas AP moona, mis kaliibris 308 suudab läbistada NIJ III klassi kaitseveste ja kaliibris 338 IV klassi kaitsevesti, mis on ehitatud kaitseks 7,62 NATO terassüdamikuga AP kuuli vastu, 338 on oluliselt raskem ja suurema energiaga ning parema läbivusega.

Haiseb koledalt korruptsiooni järele. Võeh.