www.militaar.net

Täna sai rattaga sõidetud Paljassaare neem põhjalikult läbi ja peab tunnistama, et seal ikka on mida vaadata. Väidetavalt on seal kunagi olnud ka algne sadam, kus oli ka pisike jupp raudteed sillalt patareide taha. Tõepoolest, patareide tagune süvend avaneb küljelt ida poole ja sealt justkui läheb piki kallast kaldtee kunagise sadamasilla paika, kuid vähemalt mulle tundus see kallak liiga järsk raudtee jaoks. Pigem panustaks tavalisele teele.
Ragistasin võsas mööda kunagist raudteetrassi, praegune seisund meenutab pigem dzunglit, koprad on puud üle tammi langwetanud ja edasiliikumine oli väga aeglane. Avastasin, et raudtee on olnud tunduvalt keerulisem, kui tavaliselt kaartidel kujutatakse. Tuvastasin vähemalt kaks lisaharu, mis suunduvad pealiinist eemale ning jõudsid välja suurte paekivist hoonete ette. Hoonetel oli lausa midagi perroonitaolist ees. Aeg-ajalt võis maapinnas näha ka betoonist liipreid, millel rööpaid on olnud kinnitatud puupunnidesse löödud naeltega. Kogu poolsaar on täis pikitud plahvatusvallidega, kas tegu oli lõhkeainete ladudega?
Ühes kohas sattusin väga kõrge kruusavalli peale, hinnanguliselt ulatus see üle puude latvade.
Leidsin ka ühe nõukaaegse betoonvarjendi poolsaare lääneküljel ning kaks kaarjat maa-alust laosarnast rajatiast idaküljel.
Vaatasin maa-ameti kaardiserverist reljeefi, kus blast wall-id ilusasti näha on, samuti raudteetamm koos hooneteni suunduvate harudega.
https://goo.gl/photos/y4jFvqbcQfhuBgMN7

Kuskohas see on?
https://commons.m.wikimedia.org/wiki/Fi ... f_cave.JPG

Kasutasin lingil olevaid kaamera asukoha koordinaate.
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 2=1&LANG=1

vax kirjutas:Kuskohas see on?
https://commons.m.wikimedia.org/wiki/Fi ... f_cave.JPG

https://et.wikipedia.org/wiki/Valge_torn
Pilt on keldrikorruselt. Torni kõrval on ka üks Linnuklubi poolt koostatud teabetahvel.

vax kirjutas:Täna sai rattaga sõidetud Paljassaare neem põhjalikult läbi ja peab tunnistama, et seal ikka on mida vaadata. Väidetavalt on seal kunagi olnud ka algne sadam, kus oli ka pisike jupp raudteed sillalt patareide taha. Tõepoolest, patareide tagune süvend avaneb küljelt ida poole ja sealt justkui läheb piki kallast kaldtee kunagise sadamasilla paika, kuid vähemalt mulle tundus see kallak liiga järsk raudtee jaoks. Pigem panustaks tavalisele teele.
Ragistasin võsas mööda kunagist raudteetrassi, praegune seisund meenutab pigem dzunglit, koprad on puud üle tammi langwetanud ja edasiliikumine oli väga aeglane. Avastasin, et raudtee on olnud tunduvalt keerulisem, kui tavaliselt kaartidel kujutatakse. Tuvastasin vähemalt kaks lisaharu, mis suunduvad pealiinist eemale ning jõudsid välja suurte paekivist hoonete ette. Hoonetel oli lausa midagi perroonitaolist ees. Aeg-ajalt võis maapinnas näha ka betoonist liipreid, millel rööpaid on olnud kinnitatud puupunnidesse löödud naeltega. Kogu poolsaar on täis pikitud plahvatusvallidega, kas tegu oli lõhkeainete ladudega?
Ühes kohas sattusin väga kõrge kruusavalli peale, hinnanguliselt ulatus see üle puude latvade.
Leidsin ka ühe nõukaaegse betoonvarjendi poolsaare lääneküljel ning kaks kaarjat maa-alust laosarnast rajatiast idaküljel.
Vaatasin maa-ameti kaardiserverist reljeefi, kus blast wall-id ilusasti näha on, samuti raudteetamm koos hooneteni suunduvate harudega.
https://goo.gl/photos/y4jFvqbcQfhuBgMN7

Ilmselt jutt Suur-Paljassaarest?

Sadam pidi olema, muidu poleks saanud patareid ehitada. Raudtee inim- või hobuveoline, vedurist pole teateid. Seepärast ka järsud kurvid. PSM (ja hiljem BOFZ) süsteemis muid raudteid saartel polnud. Tõsi, helgijaamades pidid olema mingid raudteed, et helgiheitjad veeretada lahingupositsioonile. Aga jälle inimveolised.

Väike-Paljassaarel olev sadamardt kuulus mereväebaasile (Peeter Suure sadamale), ei olnud üldse PSM(ja hiljem BOFZ) süsteemis. Algas Suurelt Puusillalt, kogupikkus u 300 m, ladudeni, betoonitehaseni jms.

Kaks saart ei olnud omavahel rdt-ga ühendatud!

Ühendus loodi 1921, aga mitte sõjaväelased, vaid Tallinna Sadam. Suurelt Puusillalt kuni Suur-Paljassaare patareini, u 3 km.

1923 ehitati kolm puidust miiniladu S-P edelarannikule.

1925-26 kõige suuremad ümberehitused. Rdt viiakse Katariina muulile (enne oli see ainult lainemurdja), seal lammutatakse Keisripaviljon, sinna tehakse kaikohad. S-P-l tehakse neli betoonkividest miiniladu, varemed veel alles.

Nõuka-ajast muidugi täpsemaid andmeid vähem. Rdt pikendati, ilmselt ehitati laadimissillad. Raudteejaamad sellest ajast. Harud ladudesse ka sellest ajast, kaks suurt ladu 1940-te lõpp/ 1950-te I pool. Kolmest küljest ümber ladude plahvatusvallid, neljandast raudtee. Olen leidnud sealt konteinereid, ilmselt süvaveepommi omasid.

Kõrge mägi ehk radari jaoks? Ehitatud juba autoga ligipääsuks.

Ühte suurt hoonet kutsusti raketiremondihalliks. Ilmselt oli mereväe ladudes muidugi kõik, meremärke jms. Laskemoona muidugi ka, sealt need plahvatusvallid, maa-alused laod jms.

Suur rekkimine 1983. Kõik liiprid asendati betoonliipritega, Katariina muul ehitati kõrgemaks, raudtee seal ehitati uuesti. Nii et praegu nähtav, rööpad, liiprid jms on sellest ajast.
Ehitas ilmselt mereväe stroibatt, samal Paljassaare teel, osa hooneid ka praegu alles.

Osa ehitisi, eriti Väike-Paljassaarel, on ka piirivalve omad. Kes neile ehitas, ei tea. Ühe monteeritava r/b kaponiiri kataloog ilmus alles 1979, seega saaks ehitusaeg olla alles pärast seda.

Üldise märkusena, kui räägid mitte ainult 'rajatistest', vaid ka 'hoonetest', siis nii kirjutagi. Või kui ei taha eristada, siis üldiselt 'ehitistest'.

Natuke Paljassaartest juttu on mul siin, lk 102-108:
http://muinas.ee/files/muinsuskaitse_20 ... screen.pdf