www.militaar.net

Kui palju võib usaldada sõja teemalistes teostes välja toodud fakte ja andmeid?Ma mõtlen just lahingute käiku, langenute arvu, toimunud võitlusi.Niipalju, kui mina olen aru saanud, siis liidu ajal enne raamatu trükki minemist vaadati käsikiri hoolikalt üle, et mitte miski ei saaks
kahjustada ega määrida Nõukogude Liidu mainet.
Eriti on välja toodud ja rõhutatud oma sõdurite "kangeleslikkust", mis muutub pikapeale häirivaks.Kujutage endale ette, kui ühelt lehelt võid leida ca 3 väljendit:"Meie sõdurid võitlesid kangelaslikult".Kas siis rindejoone lähenedes tõmbuti vastase poolel hirmust kaevikupõhja kerra?

Ei maksaks neid andmeid tõsiselt võtta, eriti N.Liidu kirjandust. Üldlevinud tava oli ikka vastase kaotuste suurendamine ja enda omade vähendamine. Aga eks venelased muidugi võitlesid kangelaslikult, mis neil muud üle jäi. Samuti nagu sakslased 1944/45 Saksamaal.
Aga kuskilt on jäänud meelde eriti lahe tsitaat - "meie väed jätkasid pealetungi, loovutamata jalatäitki maad".

Kui sovettide ajalookirjanduses kirjutatakse, et "Nõukogude Eesti vabastati 1944 aastal", siis arvan, et selles ei maksaks kahelda
Igasugused epiteedid "nõukogude" jne., ei ole mõtlevale inimesele takistuseks ka propagandasousti seest iva leidmiseks. Tuletagem meelde, et Suvorov on oma raamatutes enda sõnul opereerinud enam-vähem avalike ja nõukogude juhtkonna poolt levitatud materjalide ja andmetega. Tema järeldustega ei pruugita alati nõus olla, aga siiski mulle tundub, et need kindralipagunitega "ajaloodoktorid" Venemaalt on nagu krimkad politseiuurija ristküsitluses - vassimise ja iseendale vasturääkimiste hunniku seest paistavad kuriteo jäljed ikkagi välja.