Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tempere kirjutas: 10 Jaan, 2023 19:30
Tallinna elanikest elab 95% nõukaaegsetes paneelmajades.
See 95% on igate pidi räigelt üle paisutatud. Olen ehitusvaldkonnas tegev ja seega erinevate uurimustega tutvunud. Üles otsima ei ole aega hetkel hakata, aga reaalsuses peaks see % olema kuskil 45-50% elanikest.
45-50% on ka selgelt alahinnatud.
Õige vastus peaks olema ca 350 000 inimest 450 000-st.
Lasnagorsk, Õismäe ja Mustamäel arvestasin paneelikates pea 100%, Kristiines, Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas 50%.
78% siis ehk umbes kolmveerand.

Kuigi Nõmme või Pirita võivad tunduda aladena väga suured, elab linnajaos suhteliselt vähe inimesi ja ühes paneelmajas elab kaugelt rohkem kui mitmes eramajade kvartalis.

Mis puutumist see teemaga omab? Selle seltskonna olemasolevad maa-alused ehitised on
1. korrusmaja kelder (sinna lähevad ka uued paneelmajad)
2. maa-alused parklad, mis on enamasti ehitatud NSVL perioodil

Rohkem midagi olulist, mida hakata varjendiks kohandama, ei ole.
Minu silmis maa-aluse parkla ümberehitamise võimalused on paremad kui paneelika keldril, ilmselt tuleb ka m2 hind odavam.

Tallinna "vanades" linnaosades oli NSVL ajal suhteliselt palju varjendeid (sinna alla kuulub ka Lasnamäe vana osa). Tulenes sellest, et sinna oli rajatud, alates EW perioodist kuni 50-60ndateni suhteliselt suur arv madalaklassilisi (IV või V klass) keldrivarjendeid. Ka olid varjendina kasutusel rootsiaegsed bastionid (nt selle KL peastaabi vastas oleva bastioni 50 cm paksusi uksi ja õhukorstnaid võite praegugi imetleda). Samas nende vastupidavus on tänapäeva mõttes kehvake.

Nõuka pärandist meil väga palju kasutada pole võimalik, sest uuslinnajaod, kus elab suurem osa elanikest, on ehitatud varjendid vaid elutähtsate tehaste/asutuste töötajatele. Näiteks Õismäe ainus varjend on Rannamõisa teel Terase kompleksi hoovil asuv klass III. See tuli sellest, et Õismäel polnud tööstust. Kus oli tööstust (Lasnamäe, Mustamaäe), oli varjendeid natuke rohkem - kuid jällegi seotud tööstusega. Näiteks Mustamäel - Elion, Juveelitehas, Leibur, Klementi ja veel ehk midagi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Castellum »

Üsna mõistlik jutt (jää hakkab liikuma?), natuke ka kuninga uutest riietest:
https://arvamus.postimees.ee/7694565/ha ... ne-ruletti
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Welber
Liige
Postitusi: 452
Liitunud: 23 Okt, 2014 19:46
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Welber »

Bonis nocet, quisquis pepercerit malis.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Järjekordne jamps
https://epl.delfi.ee/artikkel/120136594 ... skohtadega

Kas keegi soome puhuja suudaks leida selle materjali, mis siit kunagi läbi käis, kus uuriti palju tõstab ehitusmaksumust varjendi kohustus?
Mäletan, et see oli suurusjärgus alla 10%.

Ehk meil arendajate hinda sisse pumbatav õhk igal aastal on 2-3 korda sellest suurem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kärbitud artikli tekst ise
Möödunud nädalal avaldas päästeamet koos maa-ametiga kaardi, millel on märgitud avalikud varjumiskohad. Siiski pidid Võru-, Valga- ja Hiiumaa inimesed kaarti vaadates nentima, et neil tuleks ohu korral pea ilmselt jaanalinnu kombel liiva sisse pista, sest nendesse maakondadesse pole ühtegi varjumiskohta märgitud. Päästeametist kinnitati, et varjumiskohtade välja selgitamine ja märgistamine jätkub ning juba nädala lõpuks tekivad kaardile vastavad märked ka Võru-, Valga- ja Hiiumaa kohta. Praegu on avalikke varjumiskohti umbes 60 000 inimesele, päästeamet on võtnud sihiks, et aasta lõpuks on piisavalt varjumiskohti 100 000 inimesele.


„Alustasime varjumiskohtade kaardistamist omavalitsustega suheldes, nüüd edasi räägime erasektoriga, et nendegi sobivad ruumid oleksid ohu korral inimestele vajumiskohaks,“ selgitas päästeameti varjumise nõunik Sten-Patrick Kreek. „Märgime-otsime sobivaid kohti kindlasti aasta lõpuni. Ma saan inimeste murest aru, et mõned maakonnad olid esialgu justkui ilma avalike varjumiskohtadeta, aga töö varjumiskohtade kaardistamisega käib,“ lisas Kreek.

Eestis kulub oluliselt rohkem betooni, et need varjumiskohad tõesti ka kaitseksid.

Oleneks hoone suurusest
Siseministeeriumi varjumisteemalise töörühma ettepanekul arutatakse ka seaduste muutmist, et nii nagu Soomes rajataks uusi hooneid ehitades neisse ka varjumiseks mõeldud alad. „Soomes on see kohustuslik kõikidel hoonetel, mille brutopind on üle 1200 m2. See nõue puudutab nii elu- kui ka muid hooneid,“ selgitas Kreek. Soomes on küll geoloogiliselt pinnas teistsugune ja sinna on Kreegi sõnutsi lihtsam varjumiskohti ehitada. „Eestis kulub oluliselt rohkem betooni, et need varjumiskohad tõesti ka kaitseksid. Kui see nõue kehtestatakse, siis muutub ehitushind mõnevõrra kallimaks,“ eeldas ta.

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) kinnitas, et kõige kiirem, tulemuslikum ja majanduslikult mõistlikum on kohandada olemasolevad hooned varjumiskohtadeks. „Ning seejärel rajada uued hooned, arvestades varjumiskohale esitatud nõudeid. Uute ehitiste puhul tuleb ehitada varjumiskoht siiski alates teatud kokku lepitavast pindalast,“ sõnas minister.

Seda, kui palju ja kas üldse üks või teine konkreetne kinnisvara projekt võib kallimaks minna, on ministri väitel praegu keeruline öelda. „See eeldab, et on teada täpsed varjumiskoha nõuded, esialgne ehitusprojekt ja mitmed muud detailid,“ põhjendas Läänemets. Ta rõhutas, et varjumiskohtade rajamine tuleb lahendada tervikuna, see tähendab alates ruumilisest planeerimisest kuni selleni, et varjumiskohtadel oleks ka tavaolukorras kasutusotstarve – ehk neid ruume kasutataks iga päev. „Loodetavasti arutab valitsus nii varjumise korraldamise kui ka elanike kriisiteadlikkuse tõstmise visioone selle neljapäeva kabinetiistungil,“ lisas minister.


Probleem uuselamutega
Hoonete varjumiskindlamaks muutmiseks analüüsivad TTÜ teadlased muu hulgas seitset korterelamutüüpi, et täpsemalt aru saada, kuidas võib vastase relvastus hooneid kahjustada. „Saame analüüsi veebruari lõpus kätte. Lisaks konsulteerime erinevate ehitusfirmade ja inseneridega ning märtsis saame anda soovitusi, mis vahenditega kortermajad varjumiskindlamaks teha,“ rääkis Kreek. Nendeks töödeks tuleb riiklik toetusvoor, millest korteriühistud saavad raha taotleda.

Uuselamud on ehitatud tihti plaatvundamendile, neil pole keldreid ja nad on rajatud puitkarkassile.

Kuigi sellist analüüsi eramute kohta ei tellitud, sest üle 60% Eesti elanikke elavad kortermajades, saab ilmselt nii teadlaste kui ka inseneride soovitusi eramute omanikelegi kohandada. „Me kindlasti mõtleme eramute peale ja neid ära ei unusta,“ ütles Kreek. Ta nimetas ühe probleemina uuselamud. „Need on üldjuhul ehitatud plaatvundamendile, neil pole keldreid, lisaks kipuvad nad olema rajatud puitkarkassile. Tuleb arutada, kas uuselamupiirkondadesse tuleks eraldi varjumiseks taristu ehitada. See on muidugi kaugem tulevik, esimesena on vaja kortermajade kindlust tõsta just seetõttu, et seal elab rohkem inimesi ning korterelamud on kriisiolukorras haavatavamad,“ nentis ta.

Büroohoonetega omad mured
Inimesed võivad rünnaku ajal peale kodu ka näiteks tööl olla. Kui klaasist kõrged hooned võivad olenevalt maitsemeelest küll linnapildis kenad olla, siis varjumise korral võivad nad palju pahandust tekitada. „Kui hoone ise ei saa tabamust, siis lööklaine purustab klaasi ja hoones olevad inimesed saavad klaasikildude pärast raskelt viga. Selle eest tuleb inimestel kindlasti varjuda, see võib tõesti vigastada,“ rääkis Kreek. Tema sõnutsi peaks sellistes hoonetes mõtlema, kuidas seal olevaid inimesi kaitsta.

See ei tähenda, et inimene peaks ohu korral proovima kodust avalikku varjumiskohta põgeneda. „Kui oled hoones, tuleb minna võimalusel akendeta ruumi. Kodus näiteks vannituppa,“ lisas Kreek veel. Kuna häiresignaalist on tõenäolise ohuni aega nii vähe, siis on mõistlikum püsida siseruumides, selmet joosta lähimat avalikku varjumispaika otsima.
Jama selles mõttes, et Soonvaldi kontor üritab kohe asjale mingit klikiteemat juurde teha, stiilis "varjendid tekitavad kinnisvara hinnaralli". Samas PA tegelane oleks võinud selle jama kergesti ümber lükata.
Soomes on küll geoloogiliselt pinnas teistsugune ja sinna on Kreegi sõnutsi lihtsam varjumiskohti ehitada. „Eestis kulub oluliselt rohkem betooni, et need varjumiskohad tõesti ka kaitseksid. Kui see nõue kehtestatakse, siis muutub ehitushind mõnevõrra kallimaks,“ eeldas ta.
Kommenteerib see PA varjendispets. Ise väide on täielik jamps, sest Soome varjendite põhipargi moodustavad kortermajade, valdavalt poolkeldrikorrused, kus graniidist on pigem kahju kui kasu. Vajalik auk tuleb graniidi sisse enne uuristada, mis on palju raskem kui paekivisse ja betoon peab ikka olema. Põrand, seinad ja lagi. Soome graniitpinnas aitab tunneltüüpi kaljuvarjendite puhul, mida on suhteliselt vähe, seal pole tõesti betoonkonstruktsioone niiväga vaja.

Lihtsalt teadmiseks, Soome keldrivarjend S2 ja nõuka tsiviilkaitsevarjend klass III, mis mõlemad kannavad 2,0 bar ülesurvet, omavad sarnaselt 0,5 meetri paksust raudbetoonkonstruktsiooni (nii seinad kui lagi), mis tähendab, et antud jutt pole õige, betooni läheb üldjuhul samapalju. Seepärast pole vaja hakata ketrama jälle vana jura, kuidas "varjendid muudaks kinnisvara kättesaamatuks". Tüüpsel juhul (paneelmaja keldrervarjend) on ehituskulud analoogsed või Soomes isegi suuremad (kuna vajalik auk tule rajada palju kõvemasse kivisse).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 737
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas wolfgang »

Mu sõbs toimetab Soomes betoonitöödega valdavalt ja tema sõnul on varjendi betoon seal tavabetoonist oluliselt erinev. Nimelt pidid seal mingid metall kuulikesed sees olema. Mu oletus on, et see metall võib plii olla, radiatsiooni kaitseks. Lisaks mainis, et sellesse varjendi betooni uusi avasid rajada, kui selgub, et midagi on vaja muuta(nn. vent või kanal vms.), teha on julm n..s ja teemantpuurijad saadavad, üldjuhul, töödejuhataja pikalt p...e, kui neile vastav palve edastatakse. Ka topelttasu puhul. Need kuulikesed, nimelt, pidivad puuri kinni pooma ja muutma sest läbipuurimise väga vaevaliseks ettevõtmiseks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Plii on ju pehme ja puuri ei sega. Pigem ikka teras. Betooni tugevust see ei paranda, kuid sel võib olla teatav gammakiirgust ja elektromagnetilist impulssi kustutav mõju.

Näiteks Kose-Vardjal asuv endise tsiviilkaitse komandopunkt, mis oli ühtlasi sidesõlm Moskvaga tuumasõja puhuks, selle 2,5 meetrine lagi sisaldas ka poolemeetrise pliiplaatide kihi. Tõenäoliselt siis sidetehnika kaitseks.

Varjendi EMP kaitse muidu saavutatakse niimoodi, et armatuurid on seal ümberringi "puuriks" kokku keevitatud ja lõpuks maandusvarraste kaudu maasse ühendatud. Tekib nn Farady puur, kus elektromagnetlaine indutseerib armatuuris elektrivoolu ja see maandatakse maapinda.

Aga soomlastel vaevalt need varjendi konstruktsioonid ilma armatuurita on. On tõesti olemas igasugu kiudbetoonid, mis peaks teoorias armatuuri mitte vajama, aga need on mõeldud pigem raha säästmiseks põrandate valamisel.

Aga isegi kui valada midagi betoonifirmade "ülemise riiuli" sortidest, on see peale kivistumist paras kõva, nürib hästi kõvasulampuure ja puurimine on paras vaev. Samas näiteks NSVL aegne 50 cm vundamendiplokk on üsna lihtne puurida, mul on meestel selline suur perforaator, millega kannatab sealt kuni 45 mm auke läbi lasta. On lasknud ka.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas mart2 »

Kapten Trumm kirjutas: 02 Veebr, 2023 10:17 Plii on ju pehme ja puuri ei sega. Pigem ikka teras. ...
Vahemärkusana -
Plii on pehme ning teemantpuuriga betooni puurimisel kergelt sulav. Kui "umbne auk" sulapliid täis läheb, siis mätsib puuri päris hästi. :(
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 737
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas wolfgang »

No eriti heldelt armatuuri on ses betoonis mõistagi ka. A need kuulikesed pidid lõikeorgani kinni pooma ja sellega sest läbiminemise eriti nilbeks muutma.
Betooni armatuur maandatakse, ehitusnormide järgi, igalpool ja nii tekib Faraday puur igas raudbetoon rajatises ka tavalise armatuuri koguse juures. Kas nüüd tuumpommi EMP-i see summutab, aga igasugu raadiolevi vähemalt FM kuni 4G küll. Sellistesse hoonetesse pannakse lagede taha mobiiliantennid, et seal levi oleks, kui see vajalik.
_dumbuser_
Liige
Postitusi: 1999
Liitunud: 14 Jaan, 2011 0:37
Asukoht: Viimsi
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas _dumbuser_ »

mart2 kirjutas: 02 Veebr, 2023 10:26
Kapten Trumm kirjutas: 02 Veebr, 2023 10:17 Plii on ju pehme ja puuri ei sega. Pigem ikka teras. ...
Vahemärkusana -
Plii on pehme ning teemantpuuriga betooni puurimisel kergelt sulav. Kui "umbne auk" sulapliid täis läheb, siis mätsib puuri päris hästi. :(
Löökriistaga pole mõtet vaielda. Ta on nii tark, et on iseendastki targem.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

wolfgang kirjutas: 02 Veebr, 2023 10:35 No eriti heldelt armatuuri on ses betoonis mõistagi ka. A need kuulikesed pidid lõikeorgani kinni pooma ja sellega sest läbiminemise eriti nilbeks muutma.
Betooni armatuur maandatakse, ehitusnormide järgi, igalpool ja nii tekib Faraday puur igas raudbetoon rajatises ka tavalise armatuuri koguse juures. Kas nüüd tuumpommi EMP-i see summutab, aga igasugu raadiolevi vähemalt FM kuni 4G küll. Sellistesse hoonetesse pannakse lagede taha mobiiliantennid, et seal levi oleks, kui see vajalik.
Siis peab seda pliid seal ikka päris palju olema, et tekib midagi pliikihi laadset.
Selle gammakiirguse kaitsev mõju ilmneb ikka siis, kui seda tihedalt betoonis on, mitte stiilis peotäis ämbritäie betooni kohta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Castellum »

Kapten Trumm kirjutas: 02 Veebr, 2023 11:11Selle gammakiirguse kaitsev mõju ilmneb ikka siis, kui seda tihedalt betoonis on, mitte stiilis peotäis ämbritäie betooni kohta.

Varjendi EMP kaitse muidu saavutatakse niimoodi, et armatuurid on seal ümberringi "puuriks" kokku keevitatud ja lõpuks maandusvarraste kaudu maasse ühendatud. Tekib nn Farady puur, kus elektromagnetlaine indutseerib armatuuris elektrivoolu ja see maandatakse maapinda.
No mis jutt nüüd see jälle on?

Rusikareegel - mida raskem on betoon, seda gammakiirguskindlam see on. Seepärast lisatakse betoonile metallosakesi. Plii (Pb) on loogiline, sest on levinud metallidest kõige tihedam (võrreldes rauaga (Fe) ~50%). Aga mida rohkem on ka nt malmkuulikesi, seda gammakiirguskindlam on betoon. Meile õpetati seda Nõuka-aegu TEMT-i 1. kursusel üldehitusmaterjalide loengus, küllap seda tänased ehitustudengid teavad ka...

Tihedus - Pb 11,340 t/m3, Fe - 7,87 t/m3, betooni võtame keskmiselt 2 t/m3. Ülejäänu on konstruktsiooni tugevuse, maksumuse jms küsimus.

Kõik betoonis olev sarrus tuleb vähemalt inimeste kasutada olevates ehitistes tuleb potentsiaalide ühtlustamiseks ühendada ja maandada (vist kaitsemaanduskontuurist eraldi?). Ka nt vannitoa põrandakütte betooni sarrus (viimast pole praktikas mina küll näinud....).

Faraday puur - need, mida mina olen ehitusel näinud, tehakse ikkagi teraslehtedest. Kuidas täpselt projekteeritakse või ühendatakse, pole mina üldehituse või projekteerimise juhina pidanud või tohtinud teadma/ teada.

Ka paks kivimass toimib edukalt mobiililevi tõkestajana. Kui teeme ekskursioone Kalaranna fordis/ vanas Keskvanglas, hoiatame ekskursante, et ise väga kaugele tuterdada ja eksida ei maksa, sest lihtsalt ei pruugi olla abi küsimiseks levi...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mis siin siis niiväga valesti oli? Pliid, et see efekti omaks, peab seal betoonis päris palju olema. Muidu see ei segaks puurimist ega omaks märkimisväärset lisaefekti gammakiirguse tõkestamisel. Lihtsalt terasest või malmist jupid betoonis puurimist niipalju ei sega, et mehed tööst keelduks.

Küllap see pliikuulikeste teema puudutab ikka neid poolmaapealseid keldrivarjendeid S1, mille konstruktsioonilt nõutakse, 30 cm raudbetooni, millest osa asub maapinnast kõrgemal, võib ränga tuumasaaste korral ikkagi vähevõitu olla. Neil varjenditel, millel on juba lagi maapinna kõrgusel, puudutab see ainult lage (sest külgedelt kaitseb maapind ise). Ja kaljuvarjenditel, mis asuvad 5 m graniidi all, on juba see akadeemiline teema.

Faraday puurid on ka metallvõrgust, näiteks ameeriklaste juhtimislennukid, mis peavad EMPd üle elama ja jääma seejuures töövõimeliseks, on kaitstud peene traadist võrguga, mis asub lennuki kereplekist seespool (ju siis metall üksi ei aita päris) ka katab kõike, ka illuminaatorite klaase.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Castellum »

Kapten Trumm kirjutas: 01 Veebr, 2023 18:49 Paldiski linn

Enam väärtuslikuks sihtmärgiks olevat väikelinna teist polegi. Samas olles seal küllalt käinud, siis tsiviilkaitse võrdub tüüpselt ümmarguse nulliga. Kuigi endile militaarlinn, siis pole minu silm leidnud ainsatki varjendit. Ka NSVL aegseid mitte. Ka KV moodsad kasarmud ei oma enam keldrikorrustki.
Neid ikka on, vaata n-ö 1950-te kihistuse poole. Mis seisukorras praegu, ei tea - arvatavasti sama jube kui mujal Eestis.

Kindlasti peaks olema kino Baltika all (praegu mingi vabakirik?), sest see oli tüüpprojekt (Eestis veel Keilas ja Tõrvas).

Üks endine kultuurimaja (kas kutsuti ohvitseride majaks?), kus ka kindlasti oli. Ise käisin vist 2021, siis oli põhiosa juba ammu lammutatud. Nüüd 2022 lammutati kõik maa pealt ära. Asus jubedast uusvene kirikust kagus.

Pentagonis muidugi oli ka, aga kas see oli elanikkonnale mõeldud? Praegu taas maa pealt kadunud. Ise sees ei käinud.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Castellum »

Ühe Nõuka-aegse väga korraliku varjendi vähemalt välisosad on lammutatud. Hoone enda sisse praegu ei näe.

Vana verekeskus Ädala tn-l Pelgulinnas Tallinnas.

Nõuka-aegse nimega Vereülekandejaam. Sõja korral ülioluline, seetõttu ilmselt ka võimsam varjend - välispääse/õhuvõtte oli kaks.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist