Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Kapten Trumm]

Hommikustes ERR uudistes vilksatas läbi teade selle Pucha lähedal olnud linnast, kus päästjad kaevavad laipu rusude alt kokku.

Elanikud läksid pommitamise eest keldrisse varju, pomm tabas maja, maja varises kokku ja varises keldrisse välja, keegi ei pääsenud. Nüüd jääb vaid laipu betoonirusu vahelt õngitseda.

Kordan varasemalt - suvakeldrite nimetamine varjenditeks on väga rumal ja lühinägelik liigutus - meil antud valdkonnas tavapärane "lauake kata end (ise)" lahendus.-

[Kirs]

No ei kuku ju kõik ja terved majad korraga kokku. Jah, piltidelt näha, et osadel(ja ei ole neid lademes) majadel on mingi osa täielikult kokku kukkunud, aga mitte terve maja. Teistes osades jäävad ikka inimesed ellu.

[ribikardin]

No ei kuku ju kõik ja terved majad korraga kokku. Jah, piltidelt näha, et osadel(ja ei ole neid lademes) majadel on mingi osa täielikult kokku kukkunud, aga mitte terve maja. Teistes osades jäävad ikka inimesed ellu.

Absurdni asja viies (vabandan): äkki siis poleks ju nendel mitte pihtasaanud majaosade elanikel olnud mõtet ka varjendisse ronida, ei kukkunud ju need kokku....

Kui kelder varjendiks teha või varjendina kasutada, siis peab sellel lisaks vastavale ventilatsioonile olema mitu sisse ja väljapääsu. Terve maja ulatuses peavad sektsioonide alused keldrid olema ühendatud ja ideaalis peaks olema ka tunneli kaudu võimalik väljuda majast eemal, piisaval kaugusel, kuhu maja kokkuvarisemisel rusude takistus ei ulatuks.
Eestis on tavaline, et maja ühe sektsiooni (trepikoja) alune kelder on teistest sektsioonidest eraldatud. Kui keegi seal varjuks ja sektsioon kokku variseks, siis ei pääseks varjunud mitte kuhugile. Mul ühes majas on sektsioonide alused keldrid esialgu küll ühenduses olnud, aga mingi idee pärast on ühendusuksed kinni müüritud. Teises majas pole kunagi plaanitudki sektsioone keldrites ühendada, tegu on 60ndatel ehitatud 6 korruselise telliskividest majaga ja seal keldris varjumides oleks tabamus majale - sektsioonile varjunutele katastroof.

Võimalik, et kui mul Soome kinnisvarsse investeerimise kogemust poleks ja mulle seal maja tutvustamisel neile nüanssidele tähelepanu poleks juhtud, siis ma arvaks ka, et padavai keldrisse ja valmis, aga nii lihtne see asi pole, seal on neil kõik ikka väga põhjalikult läbi mõeldud ja meil tuleks nende seadusandlusest ja reeglitest kiirkorras tõsiselt eeskuju võtta. Kindlasti saame me keldrid kastusse võtta, aga, et neist ikka ka reaalselt tolku oleks on vaja teha kohandusi ja et need tehud saaks tuleb teha vastavad seadused / määrused ja korraldused.

[Kirs]

Ma saan aru, et asi halb neil Ukrainas, aga mida siis neil kortermaja inimestel teha? Istuda korteris, maja ees või mida? Põgeneda pole kuhugi. Kus on suurem lootus ellu jääda? Ikka keldris, mis sest, et võid ka seal otsa leida. Kus need Mariupoli allesjäänud elanikud endid varjavad, ikka keldris.

[ribikardin]

Kui probleem on akuutne, olukord on käes ja muud varianti pole, siis kelder ja loota parimat.
Aga kui meil siin käib ju nüüd lõpuks planeerimine ja valmistumine, siis ei saa minna linnukese lahtrisse saamise teed ja ainult "keldrid tühjaks" teed minna.
Asjale tuleb läheneda sisuliselt ja lisaks keldrite ruumi küsimusele teise ja vältimatu sammuna ka ümberehituse nõue kehtestada.

[Kapten Trumm]

Loomulikult ettevalmistamata keldris on ohutum kui lageda taeva all.
Lihtsalt arvestada tuleb sellega, ettevalmistamata kelder võib tabamuse korral saada kergesti surmalõksuks. Lisaks on keldrites tavaliselt üksainus sisse/väljapääs ja selle laeks on nii 10 cm betoonist esimene trepikoja trepp, mis ei kannata suurt midagi, nagu sinna midagi suuremat peale variseb, kukub see keldrisse ja ongi väljapääs kinni.

Nõuka lõpuajal toimunud suure Armeenia maavärina ajal selgus ka põhjus, mis need nõuka paneeltornid hävisid - kui paneelid pidid projekti järgi olema armatuure pidi kokku keevitatud, siis see oli enamasti tegemata ja need kukkusid kokku nagu klotsidest tornid. Samas nt soomlaste ehitatud miski kõrge hotell (stiilis Viru) väänles nagu madu, aga kokku ei kukkunud.

Selleks, et paneelika keldreid varjendina kasutada, on minimaalselt vaja teha järgmised ehitustööd
1. lae täiendav toestamine
2. ventilatsiooni rajamine (kasvõi käsitsi vändaga käitatav, tolmufiltriga).
3. akende kinnimüürimine ja sokli seinte pinnasesse matmine
4. eri trepikodade keldrite ühendamine (kasvõi läbironimisluukide tasemel)
5. läbi lae viidud tehnovõrkude läbiviikude hermetiseerimine

Varuväljapääs varjendil muidu tehakse nii, et kui varjend asub hoone all, siis varuväljapääs peab ulatuma hoonest 1,5 kõrguse kaugusele (selleks, et varisev hoone ei mataks seda kinni).

[Kapten Trumm]

Kui probleem on akuutne, olukord on käes ja muud varianti pole, siis kelder ja loota parimat.
Aga kui meil siin käib ju nüüd lõpuks planeerimine ja valmistumine, siis ei saa minna linnukese lahtrisse saamise teed ja ainult "keldrid tühjaks" teed minna.
Asjale tuleb läheneda sisuliselt ja lisaks keldrite ruumi küsimusele teise ja vältimatu sammuna ka ümberehituse nõue kehtestada.

Vt minu eelmine post. Arvan, et see komplekt töid täna turult tellida ühe Mustamäe 5-korruselise paneelmaja tüüpprojekti jaoks on rahulikult 100 tuhat eurot.

Aga muidu õige - ei tohi leppida sellega, et Päästeamet paneb majale sildi külge. Selleks, et ametnikud ei saaks nurki sirgeks sõita, peavadki kodanikud ise hoidma asjadel silma peal ja vajadusel lärmi tõstma.

Mingist nõuka paneelikast päris varjendit mõistagi vähegi mõistliku rahakulutusega saada võimalik pole-nõuab väga suurt ümberehitust, põhiprobleem on selles, et konstruktsioon ei arvesta varjendina kasutamist, õhuke/nõrk õõnespaneelidest lagi, sobimatud väljapääsud, poolkeldrikorruse lahenduse kasutamine jne.

[Fucs]

Eestis on tavaline, et maja ühe sektsiooni (trepikoja) alune kelder on teistest sektsioonidest eraldatud

akende kinnimüürimine...

Ei saa kõike seda teha niisama lihtsalt.
Trepikojad ja keldrid on jaotatud eraldi tuletõkkesektsioonideks. Tuleks paigaldada tuletõkkeuksed, siis vbl lubatakse kogu kelder läbikäidavana teha.

Aknaid keldris ei tohi kinni müürida, peavad jääma kindla ristlõikega avad, suitsuärastuseks (vastavalt põrandapinnale ja ruumalale) + vajadusel päästja sissepääsemiseks koos varustusega. Kui on varuväljapääsud keldrist, siis viimast ei pea alati olema. jne.

Suitsuärastuseks võib muidugi olla tehtud ka vastav spets vent.... aga need ristlõiked on päris räiged, mis siis peavad olema...

See on kõik meil seadusandlikult üks paras peavalu ja keeruline, et asi vastaks päästeameti nõuetele.

[Madis Reivik]

Magalarajoonid - Õismäe, Mustamäe, Lasnamäe on valdavalt isetekkelised parklad.

Tuleks teha maa-alused parklad millel oleks varjendivõimekus. Kui s.. ventikas, siis autod välja, inimesed sisse.

Lahendaks kolm probleemi korraga

1) parkimine
2) laste mänguväljakud (praegu on enamus mikrorajoonidest parkla) ja haljastus
3) varjendid

Huvitav kas ma avastasin sellega Ameerika ?

Kortermaja keldrit varjendiks ei tohiks nimetada. Kui pealpool maja põleb, siis juba peldikutorusid on niipalju, et läbi nende on garanteeritud "suitsu pealevool" ja sellest lähtuv...

[Walter2]

Keset elurajoone on maapind igasugu kommusid ja trasse täis et koppa ikka eriti maasse ei löö. Kompleksselt koos elurajoonide projekteerimisega oleks pidanud need varjendid rajama.
Reaalsemalt saaks varjendid teha linna haljasaladele/parkmetsadesse kus ruumi ehk veidi lahedamalt. Lasnamäe paesse neid uuristada oleks ka muidugi väljakutse.

[Castellum]

Keset elurajoone on maapind igasugu kommusid ja trasse täis et koppa ikka eriti maasse ei löö. Kompleksselt koos elurajoonide projekteerimisega oleks pidanud need varjendid rajama.
Reaalsemalt saaks varjendid teha linna haljasaladele/parkmetsadesse kus ruumi ehk veidi lahedamalt. Lasnamäe paesse neid uuristada oleks ka muidugi väljakutse.

Ei ole Lasnamäel midagi hullu. Kaks aastat tagasi nägin järelevalvealusel majal, kuidas vundamendisüvend, kõik kommunikatsioonikaevikud jms võeti lihtsalt roksoniga sisse. Ei mingeid soonureid ega midagi...

[Castellum]

Huvitav kas ma avastasin sellega Ameerika ?

Ei, murdsid täiesti lahtisest uksest sisse.

Soome, Rootsis parklad sellistena tehaksegi. Šveitsis väidetavalt ka, seal pole ise näinud.

Tallinna linnale on pakutud ka erinevaid lahendusi. Nt Mustamäe parkimislahendust olen 20 a tagasi ise näinud. Kes muidugi lillegi pole liigutanud, on Tallinna linn.

Kui pealpool maja põleb, siis juba peldikutorusid on niipalju, et läbi nende on garanteeritud "suitsu pealevool" ja sellest lähtuv...

Läbi kanalipüstiku ei tule ülevaltpoolt mingit suitsu.

[ruger]

Ukrainas tabasid vene väed Rubizhnes lämmastikhappe mahuteid. Tõusis õhku suur pruun pilv. Inimesi paluti jääda ruumidesse ja valmistada näomaskid märjaks tehtud soodaveega ning jälgida tuule suunda.
Near #Rubizhne, #Russians hit a tank with dangerous nitric acid for the 2nd time

It is dangerous if inhaled, swallowed, or in contact with skin. Luhansk Obl Head urged residents not to go out, prepare face masks soaked in soda solution and watch the wind direction
https://twitter.com/newsistaan/status/1 ... 5677716480

Mis oleks Eestis analoogne olukord või käitumisjuhend? Raudteel liigub meil palju kraami-nüüd küll vähem. Aga hoidlad on paljudes kohtades. Enamusel ka puuduvad igasugused arusaamad ning vahendid enese kaitsmiseks. Hoonesse sisse jäämine jah sellisel puhul võib olla õige aga mõnel puhul vastupidi. Gaasimask ja keemiakaitse ülikond.

[diicii]

Mis oleks Eestis analoogne olukord või käitumisjuhend? Raudteel liigub meil palju kraami-nüüd küll vähem. Aga hoidlad on paljudes kohtades. Enamusel ka puuduvad igasugused arusaamad ning vahendid enese kaitsmiseks. Hoonesse sisse jäämine jah sellisel puhul võib olla õige aga mõnel puhul vastupidi. Gaasimask ja keemiakaitse ülikond.

Vene ajal tsiviilõpetuse vmt. tunnis õpetati, et märg käterätik nina/suu ette ja jälgides tuult ja mürgipilve liigu pilve teekonnalt eest ära...

[Kapten Trumm]

Klooriõnnetuse puhul aga on suur evakueerumiskihk enamasti suurte ohvrite põhjus. Tuleb tegelikult ronida nii kõrgele kui saab, oodata pilve möödumist ja olen kuulnud, et näo ette tuleb panna märjaks kustud riie. Pidi olema WWI kogemus.

Kloor liigub nimelt maadligi ja evakueerumisega võib juhtuda, et tuul toob pilve kiiremini järgi kui sa joosta jõuad. Ja siis lämbud sinna ära.

NSVL-s oli kunagi üks suur klooriga tootmisõnnetus ja need, kes üritasid jalga lasta, said enamasti surma ja need, kes kuulasid tsiviilkaitsetegelasi ja ronisid tsehhide kõrgetele katustele, jäid täiesti terveks.

Tallinnas on kloor olemas Ülemiste veepuhastusjaamas ja selle ohuala ulatub kesklinnani.