Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Porutšik]

Hea teada, et tulevikus ei korduks.

Pärnus hoiatussüsteem valmis juba Viisitamme ajal, siis aga demonteeriti.

Hoiatussüsteem, mis annaks elanikele ohust märku, sai Pärnu linnas valmis juba 2008. aastal, kui linnapea oli Mart Viisitamm. Järgmise linnapea Toomas Kivimägi ajal süsteemi vajalikuks ei peetud ja see demonteeriti.

https://www.err.ee/1608699133/parnus-ho ... monteeriti

[maksipoiss]

Hea teada, et tulevikus ei korduks.
Hoiatussüsteem, mis annaks elanikele ohust märku, sai Pärnu linnas valmis juba 2008. aastal, kui linnapea oli Mart Viisitamm. Järgmise linnapea Toomas Kivimägi ajal süsteemi vajalikuks ei peetud ja see demonteeriti.

See ei olnud hoiatussüsteem vaid mingi halb huumor. Otse pasuna all seistes oli midagi kuulda, aga veidi eemal mitte midagi. Oli pigem ettevõetud ehitusrahade parteile kantimiseks.

[Porutšik]

Umm, 2008.-st aastast on merre voolanud ilmatuma hulk vett. Kui oli soovi ehitada midagi asjalikumat, siis aega selle täide viimiseks oli küllalt, IMHO.

[mart2]

Umm, 2008.-st aastast on merre voolanud ilmatuma hulk vett. Kui oli soovi ehitada midagi asjalikumat, siis aega selle täide viimiseks oli küllalt, IMHO.

Põhimõtteliselt nõus, v.a. see osa, et 2008.a. Viisitamme tsirkust tuuakse kui näidet sügavast soovist midagi põhimõttelist korda saata. Reaalse kodanikukaitsega polnud seal mingit pidet ...
Isiklik arvamus.

[Kapten Trumm]

Tsiviilkaitse teemal aetakse meil kõvasti kelbast.
Kui on küsimus, miks meil pole varjendeid, aga Soomes on, on süüdi "aastakümned edumaad, mis Soomel olnud on".
Pärnus oli tõeline "edumaa", 2008 paigaldati sinna EV poolt esimene omataoline sireenisüsteem (tulenevalt 2005 jaanuari üleujutuse õpikohtadest), mille järgmine linnavalitsus lihtsalt maha võttis rahapuudusele viidates (no pole ju 5a üleujutust enam olnud ka....). Ei paista siit kuidagi mingit suurt asjade ära tegemise tahtmist, mida vaid "aastakümned edumaad" segavad....

Aga noh, meil ju nuti äpp HOIA, loodetavalt on see kõigil alla laetud enne, kui võrguelektrist sõltuv mobiilivõrk otsad annab.

Aeg-ajalt tekib mõte, et ega kriminaalkoodeksi paragrahv "Kahjurlus" meil mitte enneaegu ära ei kaotatud.
Pärnu sireenisüsteemi mahavõtjatele oleks see sobiv kriminaalasja koosseis.

Ahjaa, üks praktiline nüass veel. Pühapäeva õhtul oli Tallinnas Nõmme kandis suurem veekatkestus. Selle põhjustas elektrikatkestus. Selgus, et Eesti suurimal veefirmal pole Tallinnas pumbajaamades isegi reservgeneraatoreid. Tund-poolteist ilma veeta on muidugi üle elatav, aga mis saab siis, kui nt sõjategevusest tingitud katkestus kestab kuu aega?

[Kilo Tango]

...

Aga noh, meil ju nuti äpp HOIA, loodetavalt on see kõigil alla laetud enne, kui võrguelektrist sõltuv mobiilivõrk otsad annab.

...

HOIA rakenduse sisu hoitakse minu teada seadmes. Nii, et see äpp ei tohiks võrgust sõltuda.

[Kapten Trumm]

75% kasutajatest hakkab seda alla laadima alles siis, kui fekaal ventileerunud juba on.
Näiteks paljude KOVide tasemel mobiilisidega kriisiplaanides enam ei arvestatagi (teades õpikohtadest selle haavatavust elektri kadumisel, viimati Võru näitek), vaid on asutud soetama satelliittelefone ja raadioside vahendeid (ning vooluallikaid nende laadimiseks).

[OLAVI]

75% kasutajatest hakkab seda alla laadima alles siis, kui fekaal ventileerunud juba on.
Näiteks paljude KOVide tasemel mobiilisidega kriisiplaanides enam ei arvestatagi (teades õpikohtadest selle haavatavust elektri kadumisel, viimati Võru näitek), vaid on asutud soetama satelliittelefone ja raadioside vahendeid (ning vooluallikaid nende laadimiseks).

Ega vist üle 12 tunnise elektrikatkestuse puhul, rohkem infokanaleid Eestis EU keeli mitteoskava inimese jaoks ei olegi kui Radio Free Europe/Radio Liberty on 1386 kHz, kesklainel (MW) venekeelsed saated?
https://www.youtube.com/watch?v=95TMX4M ... gioPimenta

Kui elektrit pole pikemalt ja raadiojaamad ei tööta ei pruugi Lõuna-Eesti elanik mitu päeva teada, et kas võim Toompeal on juba vahetunud.
Need kes raudtee läheduses elavad võivad saada aimu rongide vaguneid jälgides.

[Kapten Trumm]

Kas meil on üldse mingite normidega nõutud ringhäälingu töö jätkumine sõjaoludes (nt puuduv elekter pikemat aega)?

Näiteks veevarustusega on sedasi, et normid näevad ette uutele veevarustuse objektidele kas genekas või kahepoolne võrgutoide. Enamasti linnades õnnestubki see kahepoolne toide saada (mis siis, et mõlemad "pooled" toituvad tihti samast kõrgepingeliinist). Tegelikult pole need asjad omavahel võrreldavad, genekaga saab tööd teha ka siis, kui nädal aega on totaalne katkestus olnud, kahepoolne toide on siis täiesti kasutu.

St meil normid ei arvesta üldse sõja ja üldiste pikaajaliste katkestuste võimalustega.

[Porutšik]

Lisame veel natuke riigipoolsest hoolitsusest elanikkonna eest.

Päästeamet: hädaolukorras on esimene varjumiskoht oma kodu.

Päästeamet on kaardistanud Eestis suurusjärgus 100 avalikku varjumiskohta. Ideaalis võiks neid olla igas linnaosas vähemalt üks. Samas peaks hädaolukorras varjuma esmajoones oma koju. Avalik varjumiskoht on mõeldud neile, kes on kriisi tekkimisel parasjagu linnaruumis.

Tallinna kesklinna sotsiaalkeskuses asub üks pealinna 22 avalikust varjumiskohast. Keskuse keldrisse mahub umbes 300 inimest. Päästeamet on varjumiskohti märgistanud neljas suuremas linnas ja töö jätkub.

"Järgmises etapis me soovime hakata rääkima ka eraomanikega, näiteks maa-alused parklad võiksid sobida osades asukohtades avalike varjumiskohtadena. Aga päris kindlasti meil kõige suurem teravik läheb korteriühistutele, sellepärast et inimese kõige esmane varjumiskoht peaks ikkagi olema tema kodu lähedane, kas siis kodukelder või enda siseruumid," sõnas päästeameti riigikaitse nõunik Lea Vainult.

Ohust teavitamiseks on üle Eesti kavas luua sireenide süsteem, nagu on näiteks Muuga sadamas, kuid praegu on juba ka muid võimalusi.

"Me saame inimestele tekstisõnumeid saata, saame läbi ringhäälingu saata teateid, me saame läbi sotsiaalmeedia postitusi teha. Tegelikult neid kanaleid, kuidas inimesteni jõuda, on väga palju, kuni selleni välja, et ruuporitega autod sõidavad mööda tänavaid ja annavad seda sõnumit edasi," sõnas Vainult.

Viimsi vald on päästeameti vaatest üks eeskujulikumaid kriisiks valmistujaid. Avalike varjumiskohtade kaardistamise kõrval uuritakse seal näiteks elanikkonna võimalusi aidata.

"Kogume infot, kellel on pakkuda mingisuguseid ressursse. Näiteks kellel on oma kinnistutel puhta veega kaevud, juhul kui Viimsi Veel ei ole võimalust enam teenust pakkuda ja midagi juhtub, siis meil oleks teada need kohad, kus saame mingisuguseid loodusressursse või siis tehnilisi ressursse kasutada," rääkis Viimsi valla järelevalveosakonna juhataja Karin Mägi.

Eelkõige peaksid aga inimesed ise hoolitsema selle eest, et nad hädaolukorraks valmis oleksid. Kõige lihtsam on üle vaadata oma maja kelder.

"Kas seal ei ole aknaid või aknad on võimalik näiteks liivakottidega ära katta. Kui räägime sõjalisest ohust, siis see varjumiskoht peaks olema maa all, see annab lisakaitse lööklaine vastu. Räägime sellest, et ta peaks olema tervisele ohutu ehk vastama tuleohutuse ja terviseohutuse nõutele ja lisaboonusena seal võiks ju olla avariivalgustus ja kõik muu selline," rääkis Vainult.

"Me kindlasti peaksime vahet tegema, et evakuatsioonikoht ja varjumiskoht ei ole samad. Ehk et me ei räägi sellest, et varjumiskohas peaks olema toidu- või veevaru või midagi muud sellist," lisas Vainult.

Mägi sõnul tuleks taastada elanikkonna kaitse õpetus. "Seda peaks hakkama juba varakult õpetama, lasteaiast saadik," ütles Mägi.

Avalike varjumiskohtade loetelu on päästeameti kodulehel, omavalitsuste kodulehtedel ja ka mobiilirakenduses Ole Valmis.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: AK

https://www.err.ee/1608742366/paasteame ... t-oma-kodu

[lamba-ants]

Kas keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes oskab seletada, mis nende "varjumiskohtade" mõte on? Vabaduse väljaku parkla on surmalõks mitte varjumiskoht, meediast nähtud piltide põhjal ei ole ka ülejäänu oluliselt parem.

[Kapten Trumm]

PA varjendieksperdiks on saadet vaadates saamas Lea Vainult
Kui sellise "ekspertiisi" tasemelt probleemile läheneda, siis mõistetavalt on ka tulemus nagu on.
Viimsi valla ametnik võiks natuke enne uurida, kui suur on Viimsis veevajadus (üle 10 000 elaniku) ja siis mõelda, kui palju päästaksid mõned väiksed erakaevud.

Küsimus- kes on lugenud PA poolt üllitatud nõudeid varjumiskohtadele?
Üks kriteeriume on, et ei vaja lisakulutusi

Loomulikult ei kõlba selleks mitte ette nähtud keldrikorrused varjendiks, ilma oluliste kulutusteta.
Et kasutada Mustamäe 60ndatel ehitatud 5-kordset paneelmaja hädapärase varjendita (st esimene tabamus ei tekitaks massihauda) on vajalik erilise pingutuseta kuuekohaline summa. Selle eest siis rajatakse
1. keldrilae lisatoestus (varingu puhuks)
2. akende kinni müürimine ja sokli hüdroisolatsioon
3. pinnasevalli rajamine vastu soklit
4. ventilatsioon tolmufiltriga
5. läbikäikude rajamine koos tuletõkkeustega keldri sektsioonide vahele
6. varuväljapääsu rajamine (15 m hoonest väljumisega läbi kaevu)
7. sissepääsude ja nende kohal asuvate treppide toestamine ning rauduste paigaldus

Ja kui need "varjumiskohtadeks" mõeldud keldrid pole juba ehituse käigus kohandatud selleks (tsiviilkaitse kategooriad "lihtradiatsioonivarje" või "varjendiks kohandatav ehitis"), siis mõistetavalt pole ka seal asi palju odavam/lihtsam, probleemid on samad. Keldri konstruktsioon ei arvesta varinguga, suured aknad jne jne. Ja tõde on selles, et 99% ehitistest selleks ikkagi ei sobi.

Soomes keldritel leitav varjendimärk omab sisuna enamasti kaitseklassi S1, kus on kõik see olemas. Ja kaitse on suvakeldrist palju tugevam. S1 tähendab ülerõhu kaitset kuni 1,0 bar. Nõuka lihtradiatsioonivarjel on see 0,2 bar, tavaline kortermaja kukub sellise mõjutamise järel kokku nagu klotsidest laotud torn.

[aero+]

Nägin Tartus hiljuti KJP Gümnaasiumi ühe majatiiva all avaliku varjendi märki. Kiikasin sisse ning mu üllatus on suur - seal peetakse varjendiks keldri poolkorrust ning veelparem - igal ruumil ka aknad. Tahaks lihtsalt küsida, et mille eest ma täpsemalt varjuma seal peaks? Õpetajate? Samal ajal Tartus erakätes Samelini varjend, Turu tn vana parteivarjend, VOLTA tehase varjend. Miks ei taastata vanu sovjettide varjendeid Peetri tn, pargi tn, ehk ka kesklinnas veel mõned tegelikult on?

[Kapten Trumm]

Sellel kooli poolkeldrikorrusel on üks ja otsustav eelis -selle kasutamiseks "varjumiskohana" piisab ainult sildi paigaldusest (kulu mõnikümmend eurot).
Need käest lastud ja metallivaraste rüüstatud pärisvarjendid vajaks aga tõsiseid investeeringuid.

Huvitav, kas Kosel (Harjumaa Koset pean silmas) märgitakse varjumiskohtadeks ka poolkeldreid või äkki tehakse korda see nn "parteivarjend", millel 5 meetri paksune betoonlagi?

Eesti tsiviilkaitse ongi ju nagu see siltide paigaldamine - on vaid silt (ja eduraport), kuid sisu pole.

[Turist 47]

Huvitav, kas Kosel (Harjumaa Koset pean silmas) märgitakse varjumiskohtadeks ka poolkeldreid või äkki tehakse korda see nn "parteivarjend", millel 5 meetri paksune betoonlagi?

Tean. Vastus on ei.
Poolkeldrite rauduksed on likvideeritud, ventilatsiooniga seotud kohad/sõlmed "ära tapetud", ammu juba.
"Silte ei paigaldata." - ei ole ka arutelu teema.