Kliimamuutustest

[Kriku]

Ah, ei hakka keegi Mustamäed-Õismäed-Lasnamäed meie eluajal lammutama. Võimalik, et ka meie laste eluajal mitte.

---

Eesti on nõustunud Euroopa Komisjoni pakutuga, mille järgi tuleks saavutada 2033. aastaks elamufondi keskmine D-klassi tase. Sellise kava jaoks oleks vaja 1,4 miljardit eurot, millest suurem osa tuleks leida riigieelarvest. Euroopa Parlamendi soov käib Eestile üle jõu.

"Aastaks 2030 me näeme ette, et on võimalik kasvatada renoveermise mahte kaks korda ja see on meile jõukohane, aga see, et D-energia klassi viia iga hoone aastaks 2033, lihtsalt tähendaks väga suurt täiendavat rahastusvajadust võrreldes praeguste plaanidega. /.../ Liiga täpseid arvutusi ei ole veel tehtud, aga hinnanguliselt on umbes kaks miljardit eurot vaja selliseks tegevuseks ja kokku aastani 2050 on elamute rekonstrueerimisvajadus umbes 15 miljardit eurot," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Europarlamendi plaan pole realistlik ka Eesti ehitusturu võimekust arvestades. "Praeguse plaani kohaselt me oleme teinud umbes 100 maja aastas. Ja eesmärgi järgi peaksime tegema 500 maja aastas, mis tähendab ehitusmaterjalide tootjalt umbes viiekordset tootmise võimsuse tõstmist," ütles ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektor Marina Vaganova.

https://www.err.ee/1608915965/europarla ... le-ule-jou

[Kapten Trumm]

Minu talupojatarkus, targemad parandagu.

Siin läheb kaks asja segamini - kui riik kehtestab takkajärgi juba kasutuses olevatele (st kasutusloaga) ehitistele rangemaid nõudeid, siis tuleb omanikule see hüvitada. Sellisel juhul ei rikuta õigustatud ootuse põhimõtet.

Riigi poolt pealesurutud täiendav kohustus omanikule, kui seda ei hüvitata, võib olla käsitetav õigustatud ootuse põhimõtte rikkumisena.

Päris see pole õige, et elan kuidas tahan - vähemalt kortermaja puhul. Mina naabrina näiteks ei taha mingeid kallimaid hindu maksta. Või trahve.

Sama õigustatud ootuse põhimõte kehtib igal pool valge ilma õigusruumis - sestap ei maksa arvata, et EL-s on vaid idioodid ja arvavad, et teeme tagasiulatuvaid ja tagasiulatuvalt omanikke kahjustavaid õigusakte. See on varrokesed oma propagandasaitidel räägivad ainult kohustusest, ei tähenda, et EL-s idioodid on.

Muide täpselt sama teema on takkajärgi varjendite nõudmise kohta. Kui riik tahab, et kaubanduskeskuse parklast (mil on kasutusluba ilma selleta) saaks varjend, tuleb rahakotti luftitada ja ehitus välja maksta.

Mina nt sain ehitusloa majale 2016 - projektiga pidin tõendama vastavust kehtivatele energiatõhususe nõuetele. Kuid kahtlen sügavalt, kas näiteks kasutusloa käigus on KOV õigustatud esitama märksa kõrgemaid nõudmisi, ka siis kui ehituse ajal seadus võis muutuda.

[wolfgang]

See D klass(200 kWh/m2/a) on üsna madal latt ja kui paneelikas(mida ei köeta elektriradikatega - kaalumistegur 2,0) seda kätte ei saa on küll midagi lahti. Kui veids läbi mõelda siis peaks üsna väikese vaevaga oma energiatarbimise piiridesse saama - pööningu/katuse soojustamine, keskküttesüsteemi tasakaalustamine. Avatäited on üldjuhul juba vahetatud.
Nt, mu 1958 aastal valmis saanud korteri 50 m2 energiakulu küll 10 MWh ei tule. Kuigi on tasakaalustamata küttesüsteem ja ma kahtlustan, et vaid mu korteris on termostaatidega radikad ning kogu küttesüsteem pole tasakaalustatud ka kindlasti(kuigi kasvõi püstakute kaupa ei oleks seda väga keeruline teha).
Mu 100 aasta vana maja energiamärgis tuli vabšee C, mõned aastad tagasi. Hetkel, tänu mõningale ümberehitusele ja ajutisele elektriküttele, ilmselt see nii madal ei tuleks, aga kui ma nüüd see suvi katuse soojustatud saan ja katla töösse siis võib jälle olla. muidugi C klass tahab ka sundventi vist juba. mingi hetk peab selle ka paigaldama.
Aga kortermajade küttesüsteemi tasakaalustamine tundub olevat kõige parema kuluefektiivsusega meede. Mul selle tõestuseks arvutusi pole tagataskust võtta, ent empiiriliste vaatluste põhjal võiks seda eeldada. Nt. proua korteris kahel toal vahepeal radikaid polnudki, aga t oli tubades mingi 23C. Põhjuseks asukoht maja keskel ja korrus 3/5. Nüüd panime radikad tagasi ja ukrainlased, kes seal eleavad, akent kinni ei pane talvel. Ehk siis kui vähemalt püstakud ära tasakaalustada ja radikatele termostaadid peale panna(ca 30 EUR-i ühe radika kohta), kukuks energiatarve kolinal.
Korterite kaupa energia mõõtmist ma heaks mõtteks ei pea, välja arvatud, kui seda tehakse ruumi temperatuuri ja korteri pindala põhjal. Korteri kulutatud energia põhjal arvete esitamine ei ole õige just sellel põhjusel, et üks elab ülemises nurgakorteris ja teine maja keskel ja sellisel juhul taoks nurgakorteri sell maja keskel pesitseva tüübi kütte kinni. Kortermaja on ikka tervik ja nii tuleb seda ka mõõta.

[Kriku]

Päris see pole õige, et elan kuidas tahan - vähemalt kortermaja puhul.

Kortermajades ei olegi. Ma kirjutasin ainult eramaja kohta.

[Kapten Trumm]

Ma olen oma silmaga näinud nõuka aegset punasest tellisest 5k maja, mis oli alguses nii hõre, et soojatorud olid termokaameraga läbi seina näha terves majas - ning peale seinte soojustamist 100 mm peno ja krohvimise teel omistati sellele A energiaklass. Katust ei soojustatud, aknaid ei vahetatud, küttesüsteemi ei tehtud, venti ei tehtud.

Ma tahan öelda seda, et see "energiamärgiste" teemal on meil....viisakalt öeldes "müstika" (et mitte öelda ringkäendus ja korruptsioon).

Minu maja, kus on soojustuskiht (kivivill) 400 mm, topeltpakettidega aknad, soojatagastusega vent ning kütteks puuküttel ahi+elektri konvektorid miinimumi hoidmiseks, kui maja tühi on, pälvis vaid minimaalselt üle lati ulatuva energiklassi. Ju ma siis ei maksnud. Niipalju kui mina füüsikast tean, siis hoone energiatarve ei sõltu kütteviisist, vaid soojapidavusest ning välis- ja sisetemperatuurist. Ja ehitusluba anti 2016, kui elekter maksis kopikaid.

Näiteks need "audiitorid" võtavad arvestuse aluseks akende puhul klaaspaketi soojapidavuse, mitte aknasõlme oma. Miks? Lihtsam ju arvutada. Paraku aga soojapiltidel on enamasti näha, et aknapakett on tumesinine, kuid aknaraam ja selle ümbrus kipub olema kollane. Ehk siis selliste "lihtsustatud audititega" hinnatakse objekti soojuskulu tublisti alla tegeliku.

[Walter2]

Minu maja, kus on soojustuskiht (kivivill) 400 mm, topeltpakettidega aknad, soojatagastusega vent ning kütteks puuküttel ahi+elektri konvektorid miinimumi hoidmiseks, kui maja tühi on, pälvis vaid minimaalselt üle lati ulatuva energiklassi. Ju ma siis ei maksnud. Niipalju kui mina füüsikast tean, siis hoone energiatarve ei sõltu kütteviisist, vaid soojapidavusest ning välis- ja sisetemperatuurist.

Ilmselt allakriipsutatud asjad välistavad kõrgema klassi (puiduküte on küll out). Mul EE tegi enne kasutusloa saamist energiaauditi koos mõõtmistega ja anti A-energiaklass. Omatalo elementmaja, soojuspuuraukudega maasoojuspump, soojatagastusega vent, paneelid katusel. Kellelegi meelehead ei andnud..

[wolfgang]

Elektrikütte kaalumistegur on 2,0, energiamärgise arvutuses. Ehk siis, kui sa oled 50kW/h/a seda kulutanud, läheb arvestusee 100.
Kaalumistegurid:
1) taastuvtoormel põhinev kütus (puit ja puidupõhine kütus ning muu biokütus, välja arvatud
turvas ja turbabrikett) − 0,75;
2) kaugküte − 0,9;
3) vedelkütus (kütteõli ja vedelgaas) − 1,0;
4) maagaas − 1,0;
5) tahke fossiilkütus (kivisüsi ja muu selline kütus) − 1,0;
6) turvas ja turbabrikett − 1,0;
7) elekter − 2,0
https://www.epha.ee/images/docs/Osa_1_K ... _04_16.pdf
Niiet puuga võitsid ja elektriga kaotasid. Lisaks mõõda kütte elekter eraldi siis ülejäänud kahega pihta ei saa. Mõõda köögi elekter eraldi nii pliit/ahi jms. kui kubu. Kogu köögi elektri saad maha arvutada sest võrrandist. Mõõda renniküte, väliala sulatusküte jms. eraldi. Ka saab maha arvutada. Mõõda väliala valgustus eraldi, ka maha. "Külma ruumi" küte saab maha arvestada - garaažid, keldrid, kunkud, šmunkud.
ja hakkab juba looma.

[Kapten Trumm]

Ma tean, et neid "energimärgiseid" saadakse mingeid tegeliku eluga lõdvas seoses olevaid koefitsente kasutades.
Saastetasude arvestuses muidu loetakse ka puidu põletamise C02 nulliks, minuteada põleb puit ikka samasugusteks jääkideks nagu muu kütus.
Tegelikult tuleks selliseid asju teha puhtalt soojuspildi põhjal, vaid ja ainult see näitab, milline on tegelik soojapidavus (ja energiasäästlikkus).
Enamik neid kõrge energiaklassiga puitkarkassmajadest on 150 mm soojustusega ja konstruktsioon on külmasildu täis, aga õhksoojuspump tänu "koefitsentidele" annab endiselt kõrge tulemuse....

See, palju maja soojust tarbib (valgustuseks ja kodumasinatele elektri profiil on nagunii kõigil sarnane), sõltub vaid kolmest tegurist
1. välispiirete soojapidavus (siia alla käib ka see tagastusega vent)
2. temperatuur majas sees
3. temperatuur õues

See, kas maja köetakse puidu, elektri või tuumareaktoriga, kolme ülalolevat tegurit ei mõjuta.
Sellised "energiauditid" vaid soosivad kehva ehituskvaliteedi ja parimal juhul rahuldava soojapidavusega hoonete ehitamist, sest ehituskvaliteet ja soojustuse tegelik töötamine arvesse ei lähe. Näiteks kui ehitaja jätab kipsi alla aurutõkke paigaldamata, siis üsna kiiresti on kogu soojustusvill niiske, mis aga juhib sooja välja palju paremini. Formaalselt on aga "energiatõhusus" sama. Kui ehitaja kasutab puitkarkassi katmiseks väljaspool teibitud tuuletõkkeplaadi asemel (mis on termopressitud soojustusvill ehk soojustava toimega) mingit Tyvec "tuuletõkkepaberit" (sest see on odavam ja paigaldus on kiirem), siis puudub karkassil väljaspool isolatsioon külma eest ja külm pääseb otse seinapostide juurde. Aga formaalset "energiatõhusus" sellest ei sõltu.

Minge käige ehitusplatsidel ja vaadake mehed, mismoodi neid maju praegu ehitatakse.

[Kriku]

Ma tean, et neid "energimärgiseid" saadakse mingeid tegeliku eluga lõdvas seoses olevaid koefitsente kasutades.
Saastetasude arvestuses muidu loetakse ka puidu põletamise C02 nulliks, minuteada põleb puit ikka samasugusteks jääkideks nagu muu kütus.

Puit pole fossiilne kütus, selles on vahe.

[wolfgang]

Ja kusjuures selle energiamärgise valguses võib olla super planeedipäästja 500m2 villa omanik, kes kütab välibasseini, 5000 m2 hoovi ja valgustab 2 hektarit ümbruskonda, ent kütab maasoojuspumbaga ja arvestatavate ruutmeetrite energiakasutus tuleb tänu päikesepaneelidele alla 100 kWh/m2/a. Mu meelest veids sürr.

[Kilo Tango]

...
Korterite kaupa energia mõõtmist ma heaks mõtteks ei pea, välja arvatud, kui seda tehakse ruumi temperatuuri ja korteri pindala põhjal. Korteri kulutatud energia põhjal arvete esitamine ei ole õige just sellel põhjusel, et üks elab ülemises nurgakorteris ja teine maja keskel ja sellisel juhul taoks nurgakorteri sell maja keskel pesitseva tüübi kütte kinni. Kortermaja on ikka tervik ja nii tuleb seda ka mõõta.

Ära arva, et sa esimesena selle peale tulid. Sellised asjad triigitakse arvestuses koefitsentidega välja ja kunagi ei arvestata kodanikule AINULT enda kulutatud energia eest. Praktikas näeb see välja nii, et radikate küljes on andurid, mis mõõdavad radikate temperatuuri ja sealt edasi käib matemaatiline mudeldamine. Kunagi ei panda arvele AINULT enda tarbimist. KÜ enda otsustada, et kui suur osa arvest läheb isikliku tarbimise järgi ja kui suur läheb kogu potist ühe mõõduga kõigile.

[Some]

Nood individuaalsed küttemõõturid on täiesti pekkis idee. Mingi hetk renoveeriti meie 16k tornelamut. Pandi peno, tuulekaitse, tasakaalustati küttesüsteem ja paigaldati individuaalsed küttemõõturid ja termostaadid. Küttemõõturid võtsid igalt radikalt radiaatori ja toatemperatuuri vahe ja arvutasid ühikuid. Kui maja sai küttearve siis arvutati ühe ühiku hind - maja arve jagatud jublakate poolt rehkendatud ühikute hinnaga. Mis aga juhtus? Oli soe septembrikuu, keskmise temperatuuriga 12 kraadi ja arve mis ma ühe kuu eest sain ületas minu eelmise väga külmaga talvega aasta kogu maksumust. Selgus, et septembris oli kogu maja peale radikad lahti vaid kahel korteril 64-st. Ja me maksime 70% kogu maja arvest. Huvitav detail, kui kisama hakkasin siis saabus KÜ esimees infratermomeetriga, kõik radiaatorid olid 28 kraadi aga andurite näidud eri radikate puhul erinesid kolmekordselt.
Sõdimine vilja ei kandnud, esimees on boss. Samas õppetund tuli kasuks - keerasin radikad lihtsalt kinni, üksiku 120kg poissmehena sobis 20 kraadi temperatuuri mulle ka. Arved muutusid mõnusalt väiksemaks. Elukoht siis täpselt tornmaja keskel, välisseinad korralikult isoleeritud ja soe õhk liikus vabalt alt üles.
Ehk siis - kõik muud meetmed soojuse säästmiseks korterelamus on õigustatud aga nood küttemõõturid on täiesti saatanast.

[Kilo Tango]

Nood individuaalsed küttemõõturid on täiesti pekkis idee. Mingi hetk renoveeriti meie 16k tornelamut. Pandi peno, tuulekaitse, tasakaalustati küttesüsteem ja paigaldati individuaalsed küttemõõturid ja termostaadid. Küttemõõturid võtsid igalt radikalt radiaatori ja toatemperatuuri vahe ja arvutasid ühikuid. Kui maja sai küttearve siis arvutati ühe ühiku hind - maja arve jagatud jublakate poolt rehkendatud ühikute hinnaga. Mis aga juhtus? Oli soe septembrikuu, keskmise temperatuuriga 12 kraadi ja arve mis ma ühe kuu eest sain ületas minu eelmise väga külmaga talvega aasta kogu maksumust. Selgus, et septembris oli kogu maja peale radikad lahti vaid kahel korteril 64-st. Ja me maksime 70% kogu maja arvest. Huvitav detail, kui kisama hakkasin siis saabus KÜ esimees infratermomeetriga, kõik radiaatorid olid 28 kraadi aga andurite näidud eri radikate puhul erinesid kolmekordselt.
Sõdimine vilja ei kandnud, esimees on boss. Samas õppetund tuli kasuks - keerasin radikad lihtsalt kinni, üksiku 120kg poissmehena sobis 20 kraadi temperatuuri mulle ka. Arved muutusid mõnusalt väiksemaks. Elukoht siis täpselt tornmaja keskel, välisseinad korralikult isoleeritud ja soe õhk liikus vabalt alt üles.
Ehk siis - kõik muud meetmed soojuse säästmiseks korterelamus on õigustatud aga nood küttemõõturid on täiesti saatanast.

Ei ole pekkis, vaid konkreetne implementatsioon oli ebaõnnestunud (samamoodi, kui KÜ esimees). Kortermajas, kus mina elasin, laabus kõik kenasti.

[MeelisV]

Üks küsimus mis jäi mind kummitama seoses selle renoveerimise paanikaga.
Ühtedes uudistes räägiti 300000 eramut ja kortermaja
Teises 400000+ kuskil isegi 700000 eramut ja kortermaja keda see puudutab ja kes peavad midagi nüüd kohe tegema.
Palju meil tegelikult on maju ? Ei saa ju olla 700000
Pigem on see nr üldse 200000 juures ja need kõik ei ole ju kehvemad C klassist paljud on juba ju renoveeritud ja uued on kõik kõrgemad.
700000 on ehk elamispindasid aga mitte ju maju. Kui palju on kortereid linnades ja alevite ja ...

[Kriku]

Eestis on umbkaudselt 14 000 korterelamut, mis vajavad hädasti rekonstrueerimist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pikaajalise renoveerimisstrateegia kohaselt peaksid olema kõik eesti nõukaaegsed korterelamud rekonstrueeritud aastaks 2050, selle saavutamiseks tuleks tänaseid mahtusid vähemalt kolmekordistada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo andmetel on Eestis kokku suuremal või vähemal määral remonditud ca 5000 korterelamut. Neist ca 3000 on enam-vähem rahuldavalt rekonstrueeritud, ca 1000 on tehtud KredExi toetusel täielikult korda ning ca 1000 puhul saame rääkida võibolla akende vahetusest või mõnedest muudest väiksemamahulistest töödest, mis tegelikult suurt kasuefekti ei oma. Kokku on Eestis kortermaju umbes 23 000, mis tähendab, et ca 4000-5000 maja saatuseks on tõenäoliselt lammutamine.

https://majandus.postimees.ee/7642289/e ... ammutamine