Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Vanaema piimas leiduvad piimhappebakterid enamikus hävivad pastöriseerimisel.
Lisaks sellest 2,5% sinipiimast ei saa hapupiima ka siis, kui need bakterid oleks.
Peab ikka rammusam tooraine olema.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Jaanus2 »

Poepiim ei hapne, sest on pastoriseeritud. Mingid vinged bakterid elavad selle siiski üle ja lõpuks piim ikkagi hapuks läheb, aga korralik hapupiim see ei ole. Rasv ei tohiks hapnemisel oluline olla, bakterid toituvad laktoosist ehk piimasuhkrust. Inimestele muidugi maitsevad rasvasemad toidud rohkem.
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas retti »

Üks süütu näide piimatöötlemise võimalustest
Manused
Kuvatõmmis 2021-06-15 160109.png
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas mart2 »

Kapten Trumm kirjutas:Vanaema piimas leiduvad piimhappebakterid enamikus hävivad pastöriseerimisel.
Lisaks sellest 2,5% sinipiimast ei saa hapupiima ka siis, kui need bakterid oleks.
Peab ikka rammusam tooraine olema.
Proovisime kord lapsega, kas saab poepiimast (2,5%) hapupiima või ei. Sai!
Selleks kallasime juurde kefiiri, loksutasime ja jätsime lahtiselt seisma.

Igapäevaseks eluks ei oma see muidugi mõtet, kuid on võimalik.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kriku »

Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ostsin Cricle K-st parema puudumisel pudeli Vytautase mineraalvett ja mis pudelik kirjas, pani ikka ahhetama.
Ma olen seni eelistanud 2-2,4 g/l soolade sisaldusega Värska Originaali (neil on ka 3,1 g/l Värska Mineraal).
Antud rüüba soolade sisaldus on aga 7,3 g/l :shock: :shock:
Pilt saab selgemaks, kui uurida ioonide sisaldust, kõige suuremad on jällegi Na+ (1,7g/l) ja Cl- (3,5 g/l).
Millest võiks arvata, et see sisaldab kõige enam keedusoola ehk NaCl (nii 1,5 g/l) julgeks pakkuda.

Nii suure keerusoola sisaldusega mineaalvett võiks juua ainult see, kes teeb sellist tööd tänase ilmaga, et nahk aurab seljas.
Tavalisele, stressis kontori-inimesele, kel vererõhk niigi vemmeldab, on kahe pudeliga soolalimiit päevaks täis.

Sama jutt käib nende Essentuky'de-värkide kohta (sinna on õnneks ka pudelile kirjutatud, et konsulteeri arstiga), kus see arv üle 10g/l kisub.
Mõistagi on selle hulgas jällegi kõvasti looduslikku keedusoola, hoolimata, et maaletooja ei taha kodulehel kloorist rääkida midagi.
Ainult ütleb, et "tänu suurele naatriumi sisaldusele normaliseerib vererõhku". Kuna kõrgvererõhk on täna palju levinum kui madal vererõhk, siis sellist jampsi ei peaks avaldama. :roll:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/94113 ... hkem-rasva

Katsed tuvastasid, et tootjad petavad ostjat koostisainete ja kalorsusega pakendil.

Kõik sai alguse sellest, et kolleeg otsustas kaalu langetama hakata. Kuna elutempo on kiire ja pole aega kodus kokata, ostis ta poest valmistoitu, ajades pakendil olevates energiasisalduse numbrites näpuga järge.

“Tee mis tahad, kaal ei lange. Kahtlustan, et pakendil toodud info ei vasta tõele ja tegelikult on valmistoidus tunduvalt rohkem rasva ning kaloreid,” viskas ta ükspäev õhku kahtluse.

Hakkasime teemat lähemalt uurima, käisime läbi kõik suuremad poeketid, võrdlesime sarnaseid toite ja infot toitumisprogrammis NutriData, tegime proovioste ning hindasime nende võimalikku energiasisaldust. Küsisime ketipoodidest välja ka info nende kõige rohkem ostetavate valmistoitude kohta.

Silmanähtavalt oli kõige šokeerivam see, kui palju rasva on kuumletis olevate lihatoodete serveerimiskandikul – mõned vorstid ja grillkana tükid lausa ujuvad selles. Samas pole kohustust esitada lahtiselt müüdava toidu energiasisaldust. Nii et kaalukaubale saavad kokad rahumeeli rasva lisada, see annab ju maitset.

Toitumisalane teave peab olema kirjas pakendatud toidul. Vajaliku teabe saamiseks on tootjal võimalik tellida kallis laborianalüüs või teha natuke arvutusi, näiteks kasutades tasuta NutriData andmebaasi.

Saatsime laborisse

Kõigepealt valisime analüüsi suuremate kettide ja Mamma kartuli-vorstisalati, sest see on üks popimaid tooteid.

Kuna Rimil on energiasisaldus välja toodud ka kaalukauba kohta, ostsime sealt võrdluseks pakitud ja lahtiselt müüdavad ahjukartulid. Kuigi need nägid samasugused välja, oli juba etiketi kohaselt kaloraažis erinevusi.

Coopis oli müügil poekettide vaieldamatult kõige madalama energiasisaldusega kartuli­püree, nii et kaasasime ka selle. Uvicu praetud pelmeenid nägid üpris õlised välja, kuid etiketil polnud praadimisõli üldse kirjas ja pelmeenide energiasisaldus sarnanes külmutatud toodete omaga – saatsime samuti analüüsi.


Kõige enam hämmastas tooteid uurides, et Coopis müüdavad BBQ praeleivad sisaldasid etiketi kohaselt vaid 0,81% rasva. Kas tegu on ilma rasvata praadimisega? Läks analüüsi.

Kõik 11 toodet ostsime Tartu poodidest ning viisime Tartu veterinaar- ja toidulaboratooriumisse. Lasime määrata toidu­ainete energeetilise väärtuse, mille üks analüüs maksab ligi 90 eurot. Sellega leitakse energia, rasvade, süsivesikute ja valkude sisaldus. Kui tahta määrata ka küllastunud rasvhapped, suhkrud ja sool (mis peab olema samuti pakendil näidatud), siis see läheks maksma 260 eurot.

Tulemused jahmatasid

Meie tellitud analüüsidest selgus, et kõige suurem erinevus etiketil kirjas olevast oli Coopi praeleibades – seal oli 19 korda rohkem rasva! 100 g toote kohta 0,81 g asemel 15,49 g. 300grammise paki kohta teeb see umbes kolm supilusikatäit rasva. Energiat sisaldasid leivakangid 80% rohkem kui pakil kirjas.

Coop Tartu turundusjuht Sigrid Piir ei osanud öelda, kuidas sai pakendile vale info. Ta ütles, et “Kvartali kokkadelt” toodete toiteväärtuse info arvutab
automaatselt välja lao- ja tootmisprogramm Boom. Kuna sealne spetsialist on puhkusel, läheb asjas selguse saamisega aega.

Teine toode, mille rasva- ja energiasisaldus oli pakendil kirjas olevast tunduvalt suurem, oli Uvicu praetud pelmeenid. Nende puhul polnud koostisosade hulgas kirjas praadimisõli ja toote energiasisaldus vastas pigem külmutatud, mitte praetud pelmeenidele. Pakendil kirjas oleva 8 grammi asemel oligi rasva hoopis 11,24 g ja energiat 207 asemel 276 kcal 100 g toote kohta.

Tootja esindaja Olga Leon­tijeva vahendas, et nad kasutavad toitumisalase teabe arvutamiseks toitumise infosüsteemi NutriData rakendust. Seega on toitumisalane teave arvutatud teoreetiliselt, mitte ei lastud teha laborianalüüsi.

“Meil on laboratoorsete analüüside teostamise plaanis ette nähtud üks kord poolaastas kontrollida laboratooriumis toitumisalase teabe vastavust erinevate tooterühmade toodetel,” selgitas ta ja lisas, et kahjuks pole kontrollimise järjekord jõudnud veel praetud pelmeenideni. Ta arutles, et kui nad saavad mitte 30protsendise rasvasisaldusega sealiha, vaid rasvasema, võib see arvutatud väärtusi kergitada. Praadimisliinil võib aga toode madalama temperatuuri korral pisut rohkem ja kõrgema temperatuuri puhul vähem praadimisõli imada.

Kaalukaubale saavad kokad rahumeeli rasva lisada, see annab ju maitset.
“Kindlasti kontrollime kõik üle ja parandame etiketid,” lubati ettevõtte poolt.

Mõningane erinevus ehk hälve pakendil kirjas olevatest väärtustest on õigupoolest lubatud. Põllumajandus- ja toiduameti toiduosakonna nõunik Tiiu Rand selgitas, et toit saab alguse valdavalt looduslikest koostisosadest. Looduslike erinevustega seotud ning tootmis- ja säilitamisetapis aset leidvate kõikumiste tõttu ei sisalda toit alati täpselt märgistusel esitatud koguses toitaineid.

Märgistusel oleva toitumisteabe tõesuse hindamiseks on Euroopa Komisjoni juhendiga antud lubatud hälbed. Nende suurus oleneb toitainest ja selle kogusest. Näiteks kui rasvasisaldus on 100 g toote puhul alla 10 grammi, on lubatud hälve ±1,5 grammi. Kui rasvasisaldus on 10–40 grammi, on lubatud hälve kuni ±20%.

Seda arvestades on nii BBQ leibade kui ka Uvicu praetud pelmeenide rasva- ja süsivesikutesisaldus siiski lubatud hälbest suurem. Ülejäänud laborisse saadetud toodetest oli üle piiri süsivesikuid Grossi kartuli-vorstisalatis.

Üllatuslikult selgus seegi, et Rimi ahjukartulites, nii lahtises kui ka pakendatus, oli rasva lubatust tunduvalt vähem – nelja grammi asemel alla ühe grammi. Ülejäänud toodete puhul jäid erinevused lubatud hälbe piiresse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kriku »

https://menu.err.ee/1608354191/toiduaja ... rtulisalat

---

LISATUD: Vastuseks pöördumisele: suuremal osal sellest 208-leheküljelisest teemast siin pole militaariaga vähimatki seost. Kas panen kinni...?
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Manurhin »

Kriku kirjutas:https://menu.err.ee/1608354191/toiduajaloolane-koos-kvaliteetse-majoneesiga-joudis-eestlaste-toidulauale-kartulisalat

---

LISATUD: Vastuseks pöördumisele: suuremal osal sellest 208-leheküljelisest teemast siin pole militaariaga vähimatki seost. Kas panen kinni...?

Milleks kinni panna? Minu arvates hea ja informatiivne teema on. Ja haakub võimaliku kriisiolukorraga, sh. sõjaolukorraga, väga hästi. Boonusena hoiab tootjatel ja kaupmeestel ka natuke ora tagumikus (arvestades kasvõi seda, et sellel foorumil hoiab ajakirjanduski silma peal), kui me siin lähemalt vaatame, millistest (an)orgaanilistest ainetest üks või teine vorst on valmistatud :mrgreen:.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas herman30 »

Kriku kirjutas:https://menu.err.ee/1608354191/toiduajaloolane-koos-kvaliteetse-majoneesiga-joudis-eestlaste-toidulauale-kartulisalat


koos kvaliteetse majoneesiga jõudis eestlaste toidulauale kartulisalat


Vaadades majoneesid mis Eestis müüakse tahaks siin kohal karjuda: Kvaliteetne majonees EI pea, tähendab, EI TOHI sisaldata suhkrut.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Jaanus2 »

Minu varases nooruses tehti kartulisalatit küll ainult hapukoorega, majoneesi ei mäleta. Küllap veel paljudes peredes. Majonees ei ole vältimatu komponent, saab edukalt ka ilma.
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas AMvA »

Jaanus2 kirjutas:Minu varases nooruses tehti kartulisalatit küll ainult hapukoorega, majoneesi ei mäleta. Küllap veel paljudes peredes. Majonees ei ole vältimatu komponent, saab edukalt ka ilma.


Kuna kartulisalat on Olivier' salati edasiarendus, siis peaks majonees olema kohustuslik komponent.

Mis puudatab majoneesi üldisemalt, siis ma soovitan seda ise teha, ei ole väga raske (küll peab kõvasti vispedama), aga tänu kvaliteetsetele osistele (kvaliteetne õli ja päris muna mitte munapulber), saab ka lõpptulemus vastav ning maitsestada saab oma maitse järgi.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Saab ilma suhkruta teha ja isegi ilma meeta, mida paleotegelased suhkru asendajana soovitavad - tegelikult pole see mesi eriti tervislikum glükeemilises mõttes.

Õlina tasub kasutada kreeka pähkli õli (sel pole sellist ebameeldivat kõrvalmaitset nagu oliiviõlil), tooreste munadega olge kindlad nende puhtuses ja paksendajana olen kasutanud vahukoort (siis tuleb vahustada).

Muidu, traditsiooniline paleomajonees kipub olema selline vedel lurr.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas AMvA »

Milleks sa seda vahukoort sinna topid? :shock: Täiesti mittevajalik ja tegelikult ka sinna mitte käiv komponent. Ise tehes läheb see majonees ikka väga paksuks.
Õlina soovitan viinamarjaseemente õli, väga õrna maitsega. Aga millist õli panna sobib juba maitsest, mõnele meeldib ka päevalilleõliga tehtud.

PS. Suhkur või mesi või ükskõik mis muu magus ei ole ühegi õige majoneesi komponent
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Fucs »

:wall:
Toiduamet saatis käitlejatele märgukirja: kanafilee peab lettidelt kaduma!
Tootenimetusi nagu broilerifilee, kanafilee või veelgi hullem – kanasisefilee, ei tohiks Euroopa Liidus üldse olla. Küll aga võib pakendile kirjutada tibu, kanapoeg või kohikukk.

EL-is on paljud asjad reguleeritud, sealhulgas ka terve rida toiduainete nimetusi. Meie kauplustes müüdav kraam ei ole aga alati neile nõuetele vastanud. Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) saatis tervele reale värske linnuliha pakendajatele märgukirja, kus selgitas mis on Euroopa Komisjoni määruse kohaselt pakendile kirjutada lubatud ja mis ei ole.

PTA salastas kirja viieks aastaks, nii et tavainimene ei tohikski justkui teada, mis on siis õige pakendile kirjutada. Maaleht uuris ametnike käest, mis seal kirjas siiski seisis.

Edasi lugemiseks 1€ Delfi Kogupaketi tutvumishind
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/94806 ... elt-kaduma

EKI ÕS
fil`ee <26i> pehme looma-, linnu- v kalaliha; sellest tehtud toit
https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=Filee&F=M

ENE/EE/EKSS
filee1 ‹15› ‹s›
kok pehmeim osa kodu- v. metsloomade lihast mõlemal pool selgroogu; linnu rinnaliha; kala seljaliha; eelnimetatud lihaosadest valmistatud praad
▷ Liitsõnad: kala|filee, kana|filee, vasika|filee, veisefilee.
https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=filee&F=M

Tra defineerigu parem ära nt sõna VORST... et millal võib sellele jahukamarakäkile üldse VORST ütelda ja millal mitte.... selle asemel.... ei tohi FILEE kohta FILEE ütelda....
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 18 külalist