www.militaar.net

https://www.defensetech.org/2017/03/01/ ... -howitzer/

M777 laskeulatus tahetakse viia 70 km-ni (ilmselt siiski ERFB vms. moonaga). Igatahes suurendatakse oluliselt viskelaengu kambrit ja pikendatakse rauda (praegu 5,08m) kuue jala võrra (+1,83m ehk kokku 6,91m). Lisaks töötatakse suudmepiduruga, et see oleks piisavalt tõhus aga ei lööks meeskonda lööklainega pikali.



Selliste laskeulatuste juures on ainus mure see, kuidas tagada, et vastane ka pooleteise minuti pärast samas kohas on.

Veel natuke lisainfot:

Sisuliselt ei ole tegemist millegi muuga kui toru pikendamisega 52 kaliibrini ja suurema kambriga. Kõik see toob kaasa vajaduse muuta suudmepidurit.

https://www.army.mil/article/182638/pic ... e_howitzer

Sellisel kaugusel on juhitamatu moonaga veel teinegi häda - klimaatilised tingimused. Ainult 1m/s valesti hinnatud tuul (ja kõike muud täpselt hinnates) liigutab 90sekundit lennus oleva mürsu 90 meetri kaugusele soovitud sihtmärgist. Sellisele kaugusele lastakse aga võrdlemisi kõrge trajektooriga ja seal kõrgel on tuule suuna ja tugevuse hindamine nii täpselt veel ekstra keeruline.

Täpselt sama probleem on ka nende uue aja pikaraudsete liikurhaubitsatega. K9-ga sealhulgas. Juhitamatu mürsu kõrvalekalle kasvab võrdeliselt kaugusega.
Seepärast on need 40 km laskekaugused tükati üsna akadeemilise tähendusega, kui laseb suur koondis korraga, pole see 500 m möödalasku nii tähtis.
Patarei või pataljoni kaupa lastes on hajuvus kole suur ja millegi tabamine probleem.

Selle sihtimise ja tabamisega seoses tuli üks mõte. Radari abil mürsu lendu jälgides peaks ju saama tabamiskohta ja tuule- vms parandust üsna kiirelt välja arvutada. Seega oleks ju võimalik tulistada kõigepealt välja üks nn. proovimürsk, mille trajektoori põhjal saaks juba enne esimest kogupauku tuld korrigeerida. Et vastane midagi ei kahtlustaks, peaks proovimürsu laeng olema suht väike ja ta peaks lõhkema õhus 5-10 km enne sihtmärki. Huvitav, kas midagi sarnast ka päriselt kasutusel on?

onu juulius kirjutas:Selle sihtimise ja tabamisega seoses tuli üks mõte. Radari abil mürsu lendu jälgides peaks ju saama tabamiskohta ja tuule- vms parandust üsna kiirelt välja arvutada. Seega oleks ju võimalik tulistada kõigepealt välja üks nn. proovimürsk, mille trajektoori põhjal saaks juba enne esimest kogupauku tuld korrigeerida. Et vastane midagi ei kahtlustaks, peaks proovimürsu laeng olema suht väike ja ta peaks lõhkema õhus 5-10 km enne sihtmärki. Huvitav, kas midagi sarnast ka päriselt kasutusel on?

Teoreetiliselt peaks piisama sellest, et esimest mürsku jälgitakse kuni lennukaare tipuni. Siis tehakse vajalikud korrektuurid ja tulevad ülejäänud järele.

Peale WWII suurtel suurtükirelvastusega sõjalaevadel nii tehtigi - võib-olla ka osadel juba sõja ajal.
Need 2 USA lahingulaeva, mis peale Lahesõda käigust maha võeti, olla analoogse süsteemiga peakaliibrit lasknud - proovilasu mürsku jälgiti radariga, leiti kõrvalekalle soovitud trajektoorist ning viidi kiiresti parandused sisse ning pandi mõjuvtuli teele enne, kui proovilask kohale jõudis.

Tänapäeval saab teha tegelikult ka nii, et lased proovilasu juhitava sütikuga, mis rakendub alles lennukaare teises pooles. Seega saad nii korrigeerimisinfo poole lennu pealt kui ka selle, et esimene laeng kukub sinna, kuhu vaja.

onu juulius kirjutas:Selle sihtimise ja tabamisega seoses tuli üks mõte. Radari abil mürsu lendu jälgides peaks ju saama tabamiskohta ja tuule- vms parandust üsna kiirelt välja arvutada. Seega oleks ju võimalik tulistada kõigepealt välja üks nn. proovimürsk, mille trajektoori põhjal saaks juba enne esimest kogupauku tuld korrigeerida. Et vastane midagi ei kahtlustaks, peaks proovimürsu laeng olema suht väike ja ta peaks lõhkema õhus 5-10 km enne sihtmärki. Huvitav, kas midagi sarnast ka päriselt kasutusel on?

sama süsteem oli 1960-70-date läänesaksa raketiheitjal LARS

Selle sihtimise ja tabamisega seoses tuli üks mõte. Radari abil mürsu lendu jälgides peaks ju saama tabamiskohta ja tuule- vms parandust üsna kiirelt välja arvutada.

Nii tegelikult tehaksegi.

In fire control mode, Arthur will track the projectiles of own fire and extrapolate the points of impact.

http://saab.com/land/istar/weapon-locat ... em/arthur/

Ähmaselt meenub mõni aeg tagasi nähtud reklaamvideost (ei leia hetkel), et idanaabri analooge mitteomaval 2S35 Koalitsia iseliikuril oli ballistilise trajektoori korrigeerimise radar integreeritud?

Leidsin, radari jutt alates ca 13 min. https://www.liveleak.com/view?i=5b8_1460261581