No see on jälle see "nje imejet analogov v mire" tüüpi jutt. Ma usun, et ujuvrežiimis võivad need masinad selliseid torme isegi taluda. Lennates kohe kindlasti mitte. Teades piloodina, mis madalatel kõrgustel suurte tuulte korral toimub, ma seda 6-7 palli mäsleva mere kohal kohe kindlasti ei usu.Luciano kirjutas:Basilio kirjutas: Lunj pidi kestama 6-7 pallis tormi ja Orljonok 3 palli. Eks meremehed ise tea ons seda palju või vähe.
Miks ei ole tavalistest kiirlaevadest kiiremaid tiibureid Tallinn-Helsinki liinil edu saatnud võrreldes kiirlaevadega?Kas tegemist on suure saladuse või hoopis hirmaste kütuseõgijatega? Talupojamõistusega peale lennates tundub seesugune aparaat olema ju rentaablim nii laevadest, kui lennukitestki.
Mugavuse aspekt ka: üks kord juhtusin selle veneaegse LindaLine tiiburiga Helsinkisse sõitma. No oli ehk meetrine laine, tulemuseks oli tunne, nagu paneks Ziguliga 100km/h mööda küntud põldu, pea ja perse olid pidevalt ühel joonel. Kuidagi elasin selle sõidu üle. Praegu olen seisukohal, et enne olen nõus 3 tundi aeglase laeva dekil jalutama, kui komveerand tundi okseraputust kannatama.Kapten Trumm kirjutas: Miks ei ole tavalistest kiirlaevadest kiiremaid tiibureid Tallinn-Helsinki liinil edu saatnud võrreldes kiirlaevadega?
Minu teada püüab Tõnis Lepp uuesti kopteriliini käima panna. Seal maksis pilet (mälu järgi) 2 kEEK-i, kusjuures aega läks 18 minutit. Kusjuures vaatepilt oli tõeliselt kaunis. Eriti kuupaistelisel ööl.Kapten Trumm kirjutas:Millises kiirusvahemikus istub ekranoplaan veel vees? Tavaliselt ükski sellise suurusega lennuvahend alla 150 kmh end väga õhku tõstma ei kipu. Pluss aeglustuseks on samuti vaja ruumi.
Pildil on ekranoplaan juba lennureziimis. Kui vaatate youtubest videoid, kus neid startimas näha on, siis kujutage neid eriefekte ette Tallinna sadamas, vesi lendab Stenbockini ja mürin on kuulda Mustamäele
Ise küsimus on veel ohutus, nimelt on sellisel kiirusel vesi sama kõva kui betoon, kui näiteks üks mootor mõnest kõrgemast lainest lahmaka vett saab ning stabiilsus kaob, on tagajärjed 100% fataalsed. Eestis on veemoto mees hukkunud umbes 120 kmh sõitva glisseriga põhjusel, et nina läks lainesse ja paat purunes hetkega.
Kui nt tiiburlaeval tiib ära murdub, siis ei juhtu suurt midagi peale ehmatuse, sest "kõrgus" on olematu ja kiirus ehk 80 kmh.
Näiteks reisilennukitel nägid ka ette visionäärid 60ndatel ette ülehelikiirusega lendude tohutut perspektiivi. Tegelikkus oli see, et ellujääja oli hoopis tavaline eelhelikiirusega suur reisilennuk (747) ja Concorde-Tu-144 on tänaseks muuseumides. Kes meist ei tahaks lennata 2 tunniga üle Atlandi? Seejuures oli Concorde väga väljapaistev lennumasin, nimetage täna üks turboreaktiivmootoritega sõjalennuk, mis suutab Mach 2.0 supercruisida? F-22 pidi tegema M 1.7, aga ülejäänutel on saavutuseks maksimaalselt M 1,1.
Täpselt sama põhjus, mis hukutas Concorde, ei lase seda ekranoplaani ka kasutusele võtta. Tõenäoliselt ekranoplaani (või ka hõljuki) kasutuselevõtuga nt Helsinki liinil oleks tulemuseks see, et ühe inimese üks ots maksaks nt 3000 krooni (tavalaeva 300 asemel) ja ajavõit oleks võibolla* 40 minutit. Concordel oli suurusjärk kallima piletiga kaasnev ajavõit 6 tundi - ja seda said endale lubada ainult väga rikkad inimesed. Sõjanduses - mis hukutas B-58, XB-70, SR-71, samas aeglane B-52 lendab tänaseni?
* võibolla - selline laev peab tõenäoliselt sõitma ohutuse huvides aeglasel käigul Aegna alla ja minema ujuvreziimi siis kui Helsinki paistab - mis annab kiiresti sõidetavamks maaks võibolla 30 kilomeetrit.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist
