Kapten Trumm kirjutas:Kes keegi oskaks mulle selges eesti keeles seletada taoliste materjalide riigisaladuse vajadust (selmet lihtsalt AK võiks olla)
Salajane info kandis kolme liiki NATO saladuste tasemeid: piiratud, konfidentsiaalne ja salajane.
Nende hulgas olid näiteks materjalid 2009. aastal Tartus Balti kaitsekolledžis toimunud meditsiinistaabi ohvitseri kursustest edasijõudnutele. Leiti ka kaitseväe välismissioonilt ja õppuselt pärit salvestisi ja objekte.
Et mis iva on pidada NATO saladusteks 12 a tagasi Eestis toimunud meditsiini staabiohvitseri kursuse mingi kokkuvõtet? Mis seal välismissioonil on salajast, kas Scoutsi sõdur tulistab nüüd vastast jalge vahelt, kummargil asendist?
Selliste probleemide üks tahk on "mõttetu ülesalastamine". Tegelikkuses materjalides midagi salajast niiväga polegi ja saladusega töötajad ka seda saladusena ei käsitle.
Kolm põhimõttelist viga -
1) salastatuse astme määrab saladuse kandja (paber, file, heli, vms.) algataja kohe, kui asub seda tootma. Kui ühes NATO riigis on tase määratud, siis teises ei tohi seda ilma päritolumaa nõusolekuta seda muuta.
2) teiseks on siin mitu korda esitatud hüpoteetiline väide, et tegelikult sellist saladusele vastavat sisu ei ole. Oletada võib igaüks mida tahab, kuid tegelikku sisu me ei tea (puudub teadmisvajadus) ja seega leelotada ei maksa. Toon lambist ühe võimaliku variandi - erinevate keemiliste ühendite kasutamine ... näiteks...
3) kui on salastatuse märge, siis saladusega töötajad
peavad seda vastavalt käsitlema, nende isiklik arvamus ei loe. Kui nad seda nõuet ei ntäida, siis pole varsti vahet, kas lendu lastakse mingi rühma nimekiri (SOF?) või ladude koordinaadid!
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...