Riigikaitse eelarve

[Runkel]

Kui reformierakond oleks valimistel öelnud:” Tõstame käibemaksu 2% ning riigikaitse eelarve saab olema 3% SKP-st, millega kaasnevad need ja need võimed.” Ma arvan, et siinsest forumist nii mõnigi oleks hääletanud poolt.

Võistlev pakkumine on 3. brigaadi, ei Nursipaludele, maksurahu ja riik-riigiga kiired tehingud ehk võimete loomised. On nagu parem pakkumine, eks? Kahju küll, populistid on suures edus. Seda näitab ka RE mage retoorika.

[sada]

Kuupalk / Kätte jääb / Maksuprotsent
1 500 € 1 342 € 2%
2 000 € 1 669 € 8%
2 500 € 1 986 € 12%
3 000 € 2 279 € 15,5%
3 500 € 2 553 € 18,5%
4 000 € 2 818 € 21%
4 500 € 3 103 € 22,5%
5 000 € 3 348 € 24,5%
5 500 € 3 600 € 26%
6 000 € 3 867 € 27%
6 500 € 4 124 € 28%
7 000 € 4 372 € 29%
7 500 € 4 609 € 30%
8 000 € 4 836 € 31%

Kas minu kalkulaator on ainuke, mis nende numbrite kokku viimisega hätta jääb? Näiteks 1500€ 2% on 30€ aga 1500€-1342€=158€.

Teiseks peaks tööjõumaksude hindamisel kindlasti vaatama meie sotsiaalmaksu osa.

[Fucs]

Kas minu kalkulaator on ainuke, mis nende numbrite kokku viimisega hätta jääb? Näiteks 1500€ 2% on 30€ aga 1500€-1342€=158€.

Teiseks peaks tööjõumaksude hindamisel kindlasti vaatama meie sotsiaalmaksu osa.

Lisaks tulumaksule peab tööandja palgast kinni tööpensioni- ja töötuskindlustusmakse, millega on kätte jääva summa puhul samuti arvestatud. Toodud % on üksnes tulumaksu % lähtudes brutotöötasust.
https://eestinen.fi/2021/02/tabel-vaata ... aha-katte/

Soome palgakalkulaatorid:
Brutopalga järgi neto leidmine + tööandja maksud
https://www.palkka.fi/palkkalaskuri/Index.htm
Neto järgi bruto leidmine
https://www.palkka.fi/palkkalaskuri/nettolaskuri.htm

1500€ brutopalga puhul:

Bruto kalkulaatoriga

"Palkka" paned brutopalga, näites 1500€
"Ikä" pane mis tahad 18-52 vahel (üle 52 muutuvad %)
"Ennakonpidätysprosentti" tuleb panna see tabelis olev tulumaksu % , näites 2%
"Nettopalkka" rida näitab netopalka.

Neto kalkulaatoriga

"Nettopalkka" paned summa mis jääb kätte,
näites 1342€
"Ikä" pane mis tahad 18-52 vahel (üle 52 muutuvad %)
"Ennakonpidätysprosentti" tuleb panna tulumaksu % , näites 2%
"Palkka" rida näitab brutopalka.

* Tabelis toodu kehtis 2021, kirjutasin spetsiaalselt selle märkuse juurde, sest praegu on väiksed muudatused ja osa makse muutunud.

Uued 2023 tulumaksu % erinevate brutopalkade puhul saab arvutada siin:
https://www.summarum.fi/verolaskuri/

Brutopalga 1500€ puhul kuus annab 2023 netopalgaks 1311€ kuus ja töötaja kogu maksude % kokku 12,6% (sellest väiksemat % enam pole alates 2023). Sellest endiselt 7,15 % on Työeläkemaksu (TYEL) ja 1,50 % on Työttömyysvakuutusmaksu.

Seega 2023 saame
12,6-7,15-1,5 = 3,95% (2021 tabelis oli 2%)

2023 maksumuudatused
https://www.taloustaito.fi/tyo-elake/mi ... /#3197c2c0

* Ei pidanud vajalikuks kogu 2021 arvutatud tabelit siia 2023 seisuga uuesti ümber arvutada, sest asja point polnud minu postituses komakohtades vaid maksuaüsteemi põhimõttes.

[Kriku]

Peaministrilt uus versioon: enam ei takistanud maksutõusust rääkimist põhiseadus, vaid 1) neil polnudki seda kavas ja 2) see oli ebapopulaarne https://www.err.ee/1608944987/kaja-kall ... populaarne

Kallase sõnul lootis Reformierakond valimisprogrammi koostades, et majandus pöördub kasvule ja seetõttu pole vaja makse tõsta. "Aga meie kulutused on suurenenud. Kui võtate julgeolekukulutused, mida peame tegema, et tõsta oma kulutused kolmele protsendile sisemajanduse kogutoodangust, siis see pole seepärast, et me tahame, vaid me peame, sest julgeolekuolukord on selline."

Saatejuht Johannes Tralla tõi välja, et valimiste eel ei rääkinud Reformierakond maksude tõstmisest, kui erakonnalt kulutuste katteallikate kohta uuriti. "Ega meil ju sellist plaani ei olnudki. See lootus, et me suudame siiski katta seda muud moodi, oli," vastas Kallas.

Kallas märkis, et Reformierakond küsis valimistel mandaati kaitsekulutuste tõstmisele kolmele protsendile. "Kas keegi arvab, et see on tasuta? Ei. See oli mandaat, mida me küsisime. Teine, milleks me küsisime mandaati, oli maksuküüru kaotamine, mis tõesti maksustab kõrgemalt 1200-2100 eurot teenivaid inimesi ja selle tõttu tegelikult see pole õiglane ja karistab palgatõusu," rääkis ta. Kallas lisas, et makse ei tõsteta lihtsalt tahtmise pärast.

Saatejuhi väitele, et Reformierakond kasutas samas võimalust maksutõusudest valimiskampaania ajal mitte rääkida, vastas Kallas: "Sellepärast, et see on ebapopulaarne. Väga lihtne, see ongi ebapopulaarne."

Mind häirib kogu selle asja juures ikka väga see, millest teisedki akf-id on kirjutanud, et maksutõusu põhjendatakse riigikaitsega, aga raha kulutatakse jätkuvalt tont teab millele. Peaministril jätkub häbematust seejuures veel niimoodi öelda:

Kallas ütles, et tegelikult oleks võinud juba 2019. aastal võimul olnud valitsus (Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa) võinud maksubaasi laiendada või kulutusi kärpida.

"Nad ei teinud kumbagi, vaid suurendasid hoopis kulutusi. Meie üritame olla ausad, et see on see seis, me üle võimete elada ei saa," ütles ta.

Jätke siis ausalt oma maksuküüru reform ära ja pöörake erakorraline pensionitõus tagasi. Või siis kui maksuküür ikka nii väga häirib, tõstnud tulumaksu nii palju, et maksuküüru kaotamine oleks umbes nulli jäänud ja öelnud, et need kaks asja tasakaalustavad teineteist ja tulumaksu tõus ei lähe riigikaitsele. Praegu on tegu järjekordse väga kalli "kõik saavad natuke raha juurde" projektiga, mis pole mitte millegi poolest parem teiste omadest.

[strateegiline sõdur]

Kõigi maksumuudatuste põhjendamine julgeolekuolukorraga ja „süü“ veeretamine riigikaitsekuludele pole päris korrektne. Eilne ETV „Esimene stuudio“ ja seal esitatud retoorika oli piinlik.

Fakt:
Riigikaitsekulud tõusevad varasema 2% asemel 3% peale. Mõju riigieelarvele on aastas keskmiselt pisut üle 400 miljoni. Selle summa võrra on vaja leida täiendavat katet.

Kommentaar:
Muudatuse rahastamiseks piisanuks väljapakutud 2% käibemaksumuudatusest. Plaanitav muudatus kahe protsendipunkti võrra on suurusjärk 400 miljonit. Käibemaksu asemel võinuks olla ka nt tulumaksmuudatus ja/või automaks või mis iganes muu kombinatsioon.
Ülejäänud maksumuudatusi ei saa põhjendada julgeolekuga ega riigikaitsekuludega. Muud maksumuudatused lähevad tulumaksuvabastuse laiendamiseks kõigile, eelarvepositsiooni parandamiseks ja kõigeks ülejäänuks.

Isiklik seisukoht:
Plaanitavad maksumuudatused minu enda jaoks on nullsumma mäng. Maksuküüru kaotamisest võidetav summa katab ära nii tulumaksu tõusu, käibemaksu suurenemise ja vist ka automaksu. Tõsi küll summata veel ei tea.
Mina suhteliselt hästi teeniva inimesena kokkuvõttes ei panusta riigikaitse täiendavaks rahastamiseks vist kokkuvõttes sentigi. Enamuse siiski maksavad kinni vaesed ja kõvasti üle keskmise rikkad. Oleksin eelistanud pisut teistsugust jaotust. Mingi osa koormakandmisest võinuks langeda ka minu õlule. Olnuks õiglane.

[Kriku]

Muide, kui üldse millekski oleks õigustatud kinnisvaramaks, siis riigikaitselisteks kulutusteks. Meil muidugi läheks sellega nii nagu tavaliselt.

[Kilo Tango]

Muide, kui üldse millekski oleks õigustatud kinnisvaramaks, siis riigikaitselisteks kulutusteks. Meil muidugi läheks sellega nii nagu tavaliselt.

Maksuteoreetikud ütlevad, et igasugused varamaksud (eriti kinnisvaramaks) on ainsad majandusaktiivsust stimuleerivad maksud.

[Xender]

Ma pole kindel, kas see maksuküür idee tasandil ongi nii halb lahendus, millest oleks mõistlik loobuda. Ilmselgelt väheteenivaid pole mõtet väga maksustada, selleks, et rohkem teenivad ei hakkaks liiga palju skeemitama ja üldse midagi nende käest kätte saada, pole ka neid mõistlik väga palju kottida.

Astmeline tulumaks, tegelikult ei toimi mitte kusagil. Soomes - Rootsis veidigi enam teeniv rahvas, skeemitab selle raha kuidagi teistmoodi ära (vähemalt niipalju, kui ma nendega kokkupuuteid on olnud, muidugi mu erialal ehk tänu projektipõhisusele ka rohkem OÜtamist).

Sealjuures, Kaja tundub mängivat selle peale, et "alguses selle kõigega välja tulla, siis järgmisteks valimisteks rahvas unustab ära" mis on muidugi tõsi. Reformile on andeks antud - unustatud kõik, näiteks korduvad püüded ajateenistust hävitada, faktiliselt oli see hiilivalt sees veel 2015 valimisprogrammis. Ilma Ukraina sündmusteta oleks see kindlasti ka ära tehtud.

Kuid vähemalt see aasta see teema niipea ei sumbu, sest need asjad peavad ka riigikogust läbi käima.

Eks järgmistel valimistel näha saab, kas inimesed neelavad alla, et neile teadlikult, pikaajaliselt ja järjekindlalt valetatakse, kui neelavad, siis me pole mingit moodi paremad kui venelased. Mille suurim häda algpõhjuse on kunagi kokku võtnud Solženitsõn hästi "Они лгут нам, мы знаем, что они лгут, они знают, что мы знаем, что они лгут" - Nad valetavad meile, meie teame, et nad valetavad meile, nemad teavad, et meie teame, et nad valetavad"

Kui inimene selle mõttes enda jaoks ära "ratsionaliseerib" siis pole ka Putini tegevuse ratsionaliseerimine, eriti keerukam.

Lisaks veel

2013 riigieelarve 7.683 miljardit, kaitseeelarve 361 miljonit, ehk 4.7% riigieelarve mahust
2023 riigieelarve 16.838 miljardit kaitseelarve 899 miljonit eurot ehk 5.3%

Kaitsekulude tõus, võrrelduna riigieelarve mahtu on olnud täpselt 0.6% ehk me ei saa rääkida mingist suurest tõusust.

[Kilo Tango]

Ma pole kindel, kas see maksuküür idee tasandil ongi nii halb lahendus, millest oleks mõistlik loobuda. Ilmselgelt väheteenivaid pole mõtet väga maksustada, selleks, et rohkem teenivad ei hakkaks liiga palju skeemitama ja üldse midagi nende käest kätte saada, pole ka neid mõistlik väga palju kottida.

...

Et siis kotime keskklassi selle asemel? Mõtled ka, mida kirjutad? Põhjamaade astmeline tulumaks on lihtsalt liiga kõrge maksutõusuga. IMHO on Ref selle astmelisuse vastu võitlemise ära müstifitseerinud. Kodanike õiglustunnet riivab sügavalt see, kui miljonäri maksumäär on sama kõrge, kui koristaja oma (mitte, et ma väidaks, et koristaja ei võiks olla miljonär, aga lihtsalt illustreerimiseks).

Üldiselt on tulumaksu osa Eesti maksukoormuses piisavalt väike, et sellega paugutamisega siia-sinna on lihtsam teha kahju, kui parandada oluliselt riigi rahanduslikku seisu.

[Kriku]

Palun tungivalt teema juurde tagasi.

[Xender]

Üks asi on reaalsus, teine asi on, et kuidas võiks olla. Reaalsus on see, et keskklass maksab nagunii enamiku maksudest (eesti suurim kogutud maks on käibemaks)

Rikkamatel tegelastel, firmadel on vahendeid ning võimalusi maksudest mööda hiilida oluliselt rohkem, samuti ka motivatsioon seda teha. Näiteks mul poleks suurem probleem liigutada oma tegevus ka juriidiliselt Rumeeniasse (tulumaks 10%, käibemaks 5% - läheb erisoodustuse alla, kõrgtehnoloogiat eksportiv firma).

Ma patriotismist pole partnerite sellekohaseid jutte kuulda võtnud , kuid kui lüüakse praeguse 14% tulumaksu asemel 22% tulumaks peale ... paneb juba mõtlema, ning kui löödaks näiteks 35% ... võib ka minu patriotism otsa saada.

Riik ei näe siis seda 14%, 22% ega ammugi 35%.

Mitte kusagil pole õnnestunud rikkaid pigistades rohkem raha kätte saada - sealjuures ka Eestis tõusis firmadest maksulaekumine absoluutsummas kui pidevalt dividende makstes, kehtestati maksumäär 14%, mitte ei langenud. Õigemini see kehtestatigi selleks, et parem midagi, kui mittemidagi kätte saada.

Vabandan offtopicu pärast, kuid inimesi tuleb ka pilvede pealt maapeale tagasi tuua.

[Fucs]

eesti suurim kogutud maks on käibemaks

Maksuliste tulude jaotus, tuhat eurot. Autor/allikas: Rahandusministeerium

[Xender]

Oleks pidanud veidi rohkem seletama - maksude juures on oluline see, mis saadakse kätte erasektorist, mitte avalikust/poolavalikust sest, õpetaja makstud sotsmaks lahustub eelarves, millest talle makstakse palka. Tegemist pole netomaksjaga.

Sotsmaks on jah suurem, kuid sellel on see jama, et sellest moodustab täiesti märgatava osa avalik sektor, poolavalik sektori (Eesti energia või Pagulasabi näiteks) jne.

Muidugi maksab ka avaliku sektori töötaja käibemaksu, kuid näiteks OÜtajal (hea näitena just riigkokku saanud Rõivase naine) saab küll sotsmaksu vältida, kuid käibe ja aktsiise on tal keerukam täiesti vältida.

Kuna eestis, tegelikult puudub täpselt see statistika (mida on ka tänu paljudele MTÜdele üsna keeruline teha, kes on ka faktiliselt avalik sektor) jään ma selle juurde, et kõige suurem summa mis netona sisse saadakse riigieelarvesse on käibemaks.

[aksel90]

Kui on vaja panna maks sõltuma sissetulekust, siis pigem tuleks leida mingi teine lahendus, kui see "maksuküür". Küsimus pole selles, nagu ma ei võiks ka kuskil seal kesklassi keskel olles 50-60 eurot rohkem maksta - ma teen seda oma riigi heaks hea meelega. Probleem on selles, et mu maksuvaba tulu on ujuv nähtus, kuna iga kuu on tasu natuke sinna, natuke tänna. Ja kui aasta lõpul peaks näiteks preemia tulema, siis tuleb kogu seni arvestatud maksuvaba tulu taas ümber arvestada ja ülima tõenäosusega tuleb riigile mingi summa hiljem tagasi maksta. See on tobe. Maksusüsteem ei pea olema 3b tasemel lihtne, aga segane ta olla ka ei tohiks. Pandagu tulumaksule veel 1 või 2 prossa juurde, tõstame tulumaksuvaba tulu piirmäära veelgi, siis on see küüru kaotamise kulu kaetud, vähem teenivam inimene maksab oma palgast maksuks proportsionaalselt vähem, rohkem teeniv rohkem, kui ikkagi liiga vähe, siis tehtagu ka astmed.

Ja ma tõepoolest ei saa aru, miks ei võikski seda niimoodi selgitada, vaid tuleb välja mõelda mingeid poliittehnilise maiguga põhjendusi ja süüdistada kaitsekulutuste tõstmise vajadust.

OT-i lõpp.

[Poti soldat]

Ehk liigutada see "maksudebatt" siit eraldi teemasse "Et juttu jätkuks" foorumis?