Googli otsingu esimese lehekülje esimene viide (otsisõna „martin helme riigikaitse kulud“):
https://www.err.ee/1135704/luik-herem-j ... -auklikuks
Lühidalt mis juhtus aastal 2020:
1. Kaitse-eelarve suurus oli 2 % SKPst.
2. SKP langes
3. Rahandusminister tegi ettepaneku kaitse-eelarve vähenenud SKP pealt ümber arvutada
4. Uus kaitse-eelarve olnuks summaliselt väiksem kui eelmine
5. Lisaks tegi rahandusminister ettepaneku võtta 300 miljonit laenu ja osta selle raha eest 50 miljoniga rannakaitse ja 250 miljoni eest konkreetse
Israeli tootja käest keskmaa õhutõrje. Rannakaitse osas oli samuti rahandusministri poolt konkreetse tootja valik ette pandud.
6. Rahandusministri hinnangul selle 300 miljoniga oleks võimalik mõlemad võimelüngad likvideerida. Tsiteerin:
a. "Üks idee on rannakaitses, kus sama tarnija, kes meile täna tankitõrjet pakub, selle sama relvalooja poolt saaks meretõrjevõimekust osta.
Selle hind oleks suurusjärgus 50 miljonit. See kataks ära kogu meie ranniku.“
b. Ja teine on keskmaa õhutõrje, mis oleks riik riigiga tehing Iisraeliga, kus meil oleks võimalik kogu Eesti õhuruum strateegiliselt vähemalt
ära katta keskmaa mõistes.“
7. Püsikulud süsteemi ülalpidamiseks, personali palkamiseks, taristu ehitamiseks, väljaõppe läbiviimiseks pidanuks leidma KV oma vähendatud
eelarve seest (vt punkt 3).
Mida me tänaseks teame:
1. Valitsus lõpuks kaitse-eelarvet ei vähendanud ja rahandusministri toonane ettepanek jäi ellu viimata.
2. Rannakaitseks eraldati 46 miljonit ja teist samapalju veel. Kas sellega on rannakaitse võimelünk, mis kataks ära kogu meie ranniku, lõplikult likvideeritud – minu asjatundmatul hinnangul 100% ei ole. Nii et ilmselgelt algselt pakutud 50 miljoniga polnud võimalik soovitud tulemust saavutada (eesmärki vt punkt 6 alapunkt a). 50 miljonit oli mitmetes kordades vähem kui vaja olnuks.
3. Tänaseks on keskmaa õhutõrje jaoks eraldatud 405 miljonit. Kas sellega on kogu Eesti õhuruum kaetud – minu asjatundmatul hinnangul ei ole. Nii et ilmselgelt algselt pakutud 250 miljoniga polnud võimalik soovitud tulemust saavutada (eesmärki vt punkt 6 alapunkt b) ja summa oli kordades vähem kui vaja on.
4. Eraldi teema on, et kas hankeid peaks läbiviima Riigi Kaitseinvesteeringute keskus või peab olema õigus hanke võitja määrata ainuisikuliselt rahandusministril.
5. Lõpetuseks – lisaks ostmisele on vaja süsteemi ülalpidada. Kui KV võimeid planeerib siis vaadatakse soetus ja ülalpidamist koos tervikuna. Kui ülalpidamiseks raha ei ole, siis ei ole mõistlik osta asju, mis jäävad laonurka vedelema.