Riigikaitse eelarve

Vasta
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Martin Herem »

MLRSid on nii kui nii kavas hankida. 2024-25 peaksid kohal olema. Raske öelda, kas saaks kiiremini.
Lisarahastuse korral.
Vaja oleks K9 parki suurendada. Ja siis veel midagi millega kaugele ja täpselt saab lasta.
TTd on vaja nii maakaitsel kui brigaadidel. Laskeseadmeid on juurde vaja. Kui VA saab meie sügavusse, siis on maakaitsel millega seda põletada. Loomulikult peab mõtlema sellele, millisele relvale sõja korral kiiresti moona juurde saad.
Aga ükski neist ei tööta tõkestamiseta efektiivselt. Mitte mingi "miinisõda" või "miinivaritsus". VA on vaja jalastuma panna nii kompanii kaitse kui 3e mehe varitsuse puhul. Tõkestuses tuleb kasutada TT miine, mitte miine mingi miinisõjas. Tõkestada saab aga kruusaga, prügiga, rehvidega ... ja siis betoon, palk, vms. Me Eestis oleks (Ukraina olukorras) hakanud jaanuaris tõkestust ette valmistama.
Mida rohkem selliseid tõkestusi kaudtulega siduda suudad, seda parem on. Ekstra Trummile - kindlustamine alates lihtsast kaevikust on põhimõtteliselt kohustuslik kui selleks 1h aega on.
Kuna me tegutseme omal maal, siis on suhteliselt lihtne leida VA sihtmärke ka ainult kaudtule jaoks.
VSHORAD ÕT ei ole kolonne julgestavate kopterite hävitamisel. Eriti veel varitsejate koosseisus. Ma arvan, et need varitsejad ei näegi neid. Meil ei jätkuks neid kõikide väikeste lahingute jaoks. Ma ei usu, et kolonne AFGiski alati kopteritega kaeti. Pigem kutsuti. "Stingeritega" katad vastavalt plaanile dessandiohtlikke suundi ja annad toetuseks lähiõhutoetuse vastu.
Aga ainuüksi see kõik läheb päris mitusada miljonit.
aj1972
Liige
Postitusi: 917
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

Minu arust on hetke julgeoleku olukorras väga arusaamatu olla selle tabeli viimane. Julgelt ilma igasuguse probleemita võiksime 10-15% SKT-st juurde laenata ja selle laiapindsesse riigikaitsesse lisada. Tõde on selles,et neid laene ei maksta nigunii kunagi tagasi.
Ainuke oht,et peab ostma seda mille ülalpidamine tulevikus oleks võimalikult väike. Saame nii palju kulutada kui palju kaitse eelarve % kinnitatult tõuseks 2% kõrgemaks. Olles KV avalikke arvutusi näinud siis seal igasugused raketid suhtelised odavad ülalpidada(kallid osta)võrreldes näiteks tanki pataljoniga. Need viimase päeva KV juhataja soovid peaks juba lahendatud olema. Kiiremad saavad kindlasti soodsamalt ning tasub kasutada varasemate ostude optsioone mis madalamatel hinnatasemetel sõlmitud. Kõike vaja rohkem...
Miks seda teha? Piisab kui Venemaa natuke meid torgib ja SKT langeb kümneid protsente selle kõrval on hetkel natuke - miljardeid KV eraldada väga odav lahendus.

https://www.statista.com/statistics/269684/national-debt-in-eu-countries-in-relation-to-gross-domestic-product-gdp/
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Martin Herem kirjutas:VSHORAD ÕT ei ole kolonne julgestavate kopterite hävitamisel. Eriti veel varitsejate koosseisus. Ma arvan, et need varitsejad ei näegi neid. Meil ei jätkuks neid kõikide väikeste lahingute jaoks. Ma ei usu, et kolonne AFGiski alati kopteritega kaeti. Pigem kutsuti. "Stingeritega" katad vastavalt plaanile dessandiohtlikke suundi ja annad toetuseks lähiõhutoetuse vastu.
Aga ainuüksi see kõik läheb päris mitusada miljonit.


Soome KV enda reklaamfilm Maaväedoktriin 2015 teemal algab muide kolonni julgestavate lahingikopterite likvideerimisest kantava ÕT poolt :)
Sõdur laseb veel NSVL päritolu raketiga Igla.
https://www.youtube.com/watch?v=foipv7iVP-c&t=348s

Kui seda teemat edasi uurida (sellest on kirjutatud KV inimeste poolt ka Sõduris), siis sealt minu jaoks ei selgu, et seal üldse mingeid tõkke/kaitsesõlmi tehakse, vastasel lastakse mööda teid pikaks venida ning hävitatakse nad väga paljude koordineeritud pisilahingutega, milles olukorra mõjutamiseks näiteks kaudtulega on VF-l vähe lootust, kuna sihtmärgid on liiga pisikesed ja puuduvad harjumuspärased raskuspunktid, kuhu oma jõud koondada. Kui me tekitaks kuskile sõlmpunkti tõkkesõlme ja selle kontrollimiseks vältimatu kaitsesõlme, siis me oleme ise vastasele mugavat lahingut alustanud. Kogu selle soomlaste uue tralli eesmärk on vältida selliseid võtmesõlmesid (võitluseks millega on VF hästi valmis) ja luua selline lahingurivistus, millega on vastasel probleemne võidelda.

Kui vaadata praegu Ukrainas venelaste vaimustust viimse hetkeni kolonnis sisse sõita, siis minu jaoks tundub täitsa perfektne sõjaplaan. Võibolla UKR taolist asja isegi kasutab.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Xender »

Soome, Ukraina ja Eesti sõjateatri peamiseks erinevuseks tuleb see, et siin oleks venelastel veidigi realistlike stsenaariumite puhul võimalus väljapanna rindekilomeetri kohta pataljon.
ja see annab neile võimaluse oma lahingumääruste järgi sõdida.

Ukrainas mindi mütsiga lööma ja loodeti uuele krimmile. Lisaks poleks ilma mobiliseerimiseta ka vajalike vägesid kokku aetud ning geograafia on midagi muud. Venelastel oleks kokkuaetud vägedest piisanud määrustiku järgi sõdimiseks heal juhul ühel suunal ainult ning sealgi oleks nad veidigi edenedes end kuhugi kinni jooksnud. Ukraina on eestist 13 korda suurem riik pindalalt. Kui panna asi konteksti siis see oleks sama olnud, kui eestile oleks kallale tungitud 10 tuhandelise armeega mis oleks veel ära jagatud, pärnu, narva, ja võru suundades.

Kas selliste 3 tuhandelise grupeeringuga saaks nii öelda manööver - varitsussõda pidada. Loomulikult ... kuid kas nad ka tulevad 3 tuhandelise grupeeringuga ... seda ma aga ei usu.
Lisaks oleks siin sõdides ka vene sõduri moraal kõrgem - mida samuti ei tasu alahinnata.
Samuti on meie poolt vaadates vaja kaitsta oma tsiviilelanikkonda - lastes kohe näiteks vene väed tartu kallale ja seal hakkata linnalahingut pidama võib tuua neile kaasa suuremad kaotused, kuid täiesti masendavad kaotused ka meile. Seega tuleb venelased hoida tallinnast ja (Tartust vähemalt paar päeva) 30 - 40 km eemal. Vastasel juhul tulevad tsiviilkaotused kohe masendavad ja tekib üldse küsimus, milleks me sõdime? Kui mitte oma elanikkonna kaitseks.

Võib ise kaardilt vaadata kui suur ala oleks igasuguseks manööverdamisteks ja varitsusteks. Ühesõnaga meil pole mingeid eeldusi hakkata sõdima nii nagu Soome plaanib ja praegu Ukrainas asi käib.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Soome, Ukraina ja Eesti sõjateatri peamiseks erinevuseks tuleb see, et siin oleks venelastel veidigi realistlike stsenaariumite puhul võimalus väljapanna rindekilomeetri kohta pataljon. ja see annab neile võimaluse oma lahingumääruste järgi sõdida.


Meie maastik ei erine grammigi sellest, mis on Valgevene piiri ja Kiievi vahel. Soine mets kahel pool teed.
Mismoodi need "rindekilomeetri kohta pataljon" meil formatsiooniks oleks? Võtavad metsas aheliku sisse ja tulevad siis Põlvast Võruni jalgsi?
Kui kahel pool teed on soine mets, kus pool aastast saab heal juhul põlvini seal sumbata, siis saab seal olema pataljoni 10 km maantee kohta, mitte rindekilomeetri kohta.

Väike näide ajaloost, mida maksab liiga suur vägede mass ilma hargnemise võimaluseta:
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... e_road.jpg
Miks nad seal määrustiku järgi ei hargnenud?

Liigne vägede ja koondiste suurus kinnisel maastikul toodab vaid hiigepikki kolonne metsavaheteedel, mis on väga haavatavad löökidele külgedelt. Meie maastikul pole erilist mõtet saata korraga rohkem kui roodu taktikaline grupp iga tee kohta (mida siis vajadusel roteeritakse), mida tagant toetavad pataljoni ja brigaadi võimekused. See tähendab oma suuruselt ca 15 jalaväesoomukit ja 3-4 tanki.

Muide, Jätkusõjas, kus Punaarmee oli operatiivset meisterlikkust jõudnud 4 aastat arendada, ei rünnatud soomlasi enam diviisi kolonnidega, vaid väikeste ründegruppidega stiilis tankirühmaga tugevdatud laskurrood.

Soome plaanib ja praegu Ukrainas asi käib.


Soome territooriumi sügavus on üsna võrreldav Eestiga ja geograafia on peegelpilt meist - peegelduse telg oleks Soome lahe keskpaik. See, et VF brigaadi kolonn sõidab 50 km riiki sisse pole maalma lõpp - eriti kui nad maastikku ei kontrolli. Esiteks on tee juba ära ummistatud järgmiste üksuste tuleku jaoks ja teiseks taoline soolikas maanteel on kergesti likvideeritav - pole isegi tõkestada vaja, T-72 ilma tornita 40-tonnised põlenud vrakid tõkestavad väga hästi igasugu katsed tagant tulla. VF peamine probleem oli selles, et UKR oli taktikas ja operatiivkunstis sootuks teisel tasemel (8a oli aega õppida).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
mikks
Liige
Postitusi: 355
Liitunud: 26 Okt, 2011 11:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas mikks »

Martin Herem kirjutas:VSHORAD ÕT ei ole kolonne julgestavate kopterite hävitamisel. Eriti veel varitsejate koosseisus. Ma arvan, et need varitsejad ei näegi neid. Meil ei jätkuks neid kõikide väikeste lahingute jaoks. Ma ei usu, et kolonne AFGiski alati kopteritega kaeti. Pigem kutsuti. "Stingeritega" katad vastavalt plaanile dessandiohtlikke suundi ja annad toetuseks lähiõhutoetuse vastu.
Aga ainuüksi see kõik läheb päris mitusada miljonit.


Vaatasin neid Vene koptereid Ukraina sõjas, Hostomeli juures sõja esimesel päeval täitsa parvena, muidu nii paari kaupa lendamas. Kuulasin kuidas kõik rääkisid nende videode peale, et oleks vaja Stingereid jne.

Ma ei ole küll kaitseväelane, aga kujutasin ette, et mis oleks kui oleks ise seal maastikul Stinger käes. Et mida ma näeks ja mida ma kuuleks. J

Ja jõudsin järeldusele, et see oleks ikka ilge joppamine et mingit kopterit piisavalt kaugelt ja piisavalt kaua näeksin. Et hoopis tõenäolisem oleks et ma ei näeks ega kuuleks midagi või kui, siis ainult mõneks sekundiks kui miski üle mu pea vilksatab.

On mu ettekujututus adekvaatne? Või olen millestki valesti aru saanud?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui allüksusel on sisse seatud õhuvaatlus/kuulamine, ilmastik pole väga hull ja sa ei asu just kohas, kus vaid puulatvade vahelt taevas paistab, siis kopteri tulekut kuuleb piisavalt kaugelt, et end valmis seada. Alati ei pea suu ammuli ootama, mida "ülevalt" tuleb. Enamasti ei tule või tuleb liiga hilja.
Küll aga arenevad sündmused piisavalt kiiresti, et tõrjeüksus "kuskilt" tulla ei jõuaks. Tõrjuda jõuab ainult siis, kui relvad on endal olemas.

Soomes pidada kasutatama nende õlaltlastavate laskmiseks metsas korvtõstukeid (milliste pealt elektrikud elektriliine parandavad). Tegelikult on nende hind odav võrreldes rakettidega, 20 m kõrgusele tõstev järelveetav tõstuk maksab suurusjärgus 50 tuhat eurot ja 4x4 väikeveduki peal olev 100-150 tuhat. Neid on vaja selleks, et metsamaastikul on sinu õhuvaatluse võime piiratud. Selleks tõstakse kaks meest raketiga puulatvade kõrgusele, kust näeb kaugele ja kust avaneb vaba laskeväli.

Mul on üks selline juhtum Kevadtormilt olnud, kus mind huvitanud kopteriüksus lendas pärast meie paiknemisest otse üle. Lugesin mõttes sekundeid ja kujutasin ette seal Gromi laskevalmis seadmist - oleksime suutnud lasta küll. Blackhawkide müra oli ikka paar minutit varem kuulda. Reaktiivlennukiga on raskem, seal kuulmise järgi ei saa - kuna lennuk liigub ise heli kiirusega lähedase kiirusega (või isegi kiiremini), siis müra sulle eelhoiatust ei anna.

https://www.youtube.com/watch?v=q0nuhI05QyA
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Xender »

Kus sul see lõuna eestis see soine mets on üksikute teedega? Mul suvekodu ostetud setumaale ja seal ikka päris palju nii auto kui jala ringi rännanud ning noh, näen nagu midagi muud ... peab vist uued prillid hankima.

Võta kasvõi google maps lahti ja võrdle teede mahtu lõuna eestis ja kusagil Ukraina vene piiril umbes 50 km ulatuses piirist.

Mets on vabalt jala läbitav ning isegi 30km on mööda metsas läbitav (vene piirist võruni). Millele ma viitasin pole see, et pataljon võtab aheliku sisse ja hakkab piiri poole liikuma. Vaid seda, et maa-ala kus liikuda saab on mõistliku suurusega (palju põldu ning teid) ja vajadusel saab ka teedest teha mööda (läbi metsa) haake.

Mis puutub vägede suurusesse siis jälle - viitan taktikatele, mida ukraina suuruse juures lihtsalt olemasolevate vägedega pole võimalik kasutada, kuid meil oleks. Selles osas annab suures osas tulla terve piiri ulatuses edasi nii, et edasitungivad väed poleks mingid max roodu suurused üksused, vaid juba selliseid, kes suudaks ka veidi võidelda iseseisvalt kui tagalasse sattuvad.

Lisaks oleks piisavalt vägesid, et jääda hiljem neid teid ka julgestama. Mis on aga ukraina puhul vene vägede suurust arvestades täiesti lootusetu ettevõtmine.

Mis siin rääkida WW2 aegsest Soome kogemusest, meil käis ka 2 korda armee üle. Kummalgi korral ei toimunud midagi sellist. Mis toimus oli aga, et kui sisse seatud kaitseliinidest läbi murti, lagunes asi ruttu laiali, kuni järgmise jooneni.
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas andrus »

"Kagu-Eesti Suomussalmi" oli eelmine kord siin: viewtopic.php?p=628877#p628877
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

Tõesti, jääme palun teema juurde.
hjl85
Liige
Postitusi: 6367
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas hjl85 »

470 miljonit tuleb lisaks juba lubatud 380 miljonile
Lähinädalatel pannakse kokku lisaeelarve, kus kaitseministeerium soovib saada 470 miljonit ning siseministeerium üle 80 miljoni euro kohest lisaraha. Arutelud veel käivad, lõplikke otsuseid on oodata järgmisel nädalal.

https://www.postimees.ee/7479538/uus-na ... t-lisaraha
aj1972
Liige
Postitusi: 917
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

Kiidan heaks loodetavasti viiakse kiirelt ellu ja tõstetakse kaitsekulud 3% peale nii,et neid lisarahastusi % sisse ei arvestata.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

Vastab Kusti Salm:
380 miljonit eurot, mille valitsus jaanuaris riigikaitsesse suunas, see on kolme ja poole päeva lahingumoon Eesti kaitselahingutes?

Ma ei saa sellest avalikult rääkida, aga tõesti üks päev sõdimist maksab laskemoonana umbes 100 miljonit eurot. See näitab, kui röögatult kallis on sõjapidamine. 380 miljonit on ligi 600 eurot igalt tööealiselt elanikult (üle 600 000 inimese).

Kui laskemoona on kolmeks ja pooleks päevaks, siis Eesti kaitsevõime just väga tugev ei ole.

48 tunniga suudame panna välja reservväe 26 000 sõdurit. Nende jaoks on soomukid, veokid, laskemoon, tanki- ja õhutõrje, sidevahendid ja radarid. (Soomustatud on üks brigaad kahest – toim.) Meie vastupanuvõime on päris suur. Vene 6. armee – mille vastutussuund on Balti riigid – sõjaaja täiskoosseis on 40 000 meest, aga nad on kehvasti varustatud ja kõik kohad ei ole täidetud.

NATOs on riike, kes on meist kümneid kordi suuremad, aga ei suuda 48 tunniga kahte brigaadi välja panna. Absoluutskaalal me ei ole kunagi arvanudki, et suudame üksi vastu saada maailma suuruselt teisele tuumariigile Venemaale, kes praegu sõdib Ukrainas üle 1000-kilomeetrisel rindel 20 armeega. Seetõttu kaitseme end koos liitlastega. Eestis on tänaseks kahekordistatud liitlaste lahingugrupp ja lennukid.
https://www.postimees.ee/7480539/kusti- ... laskemoona

Ülejäänud intervjuu väärib ka lugemist, käsitleb hulka erinevaid teemasid.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

Brigaadisuuruse liitlasüksuse püsiv kohalolu – mis ka NATO planeerijate hinnangul võiks maaväe puhul olla absoluutne miinimum Eestis – nõuab suurt investeeringut nii täiendava linnaku väljaehitamise näol (ilmselt Jägalas, kus tänagi on kaitseväel linnaku alge) kui ka keskpolügooni olulise laiendamise näol. Ainuüksi need arendused maksaksid kokku vähemalt pool miljardit eurot. Seda raha praegu kaitse-eelarves pole, aga see saab sinna tekkida ainult siis, kui kaitseminister Kalle Laanet seda selgesõnaliselt küsib.

Eestis paiknev NATO brigaad poleks täiemahulise kaitsesõja korral Venemaa vastu NATO kollektiivkaitsevastuse mõttes sõjaliselt piisav, ka seda tuleks oluliselt tugevdada, mh merelt ja õhust. Küll aga tõstaks sellise üksuse kohalolu Kremli jaoks oluliselt sõjalise rünnaku hinda. Pärast Putini poolt Ukrainas tehtud valearvestust tõusevad numbrid ka Kremlis taas hinda.

Ukraina sõjaga seoses on taas räägitud 1944. aasta märtsipommitamisest. Teine maailmasõda algas Eestile Nõukogude lennukite ülbitsemisega Tallinna kohal. Pealinnal polnud siis ja pole tänagi mõjusat õhukaitset. Maapinnal paikneva õhu- ja raketitõrje võimet oleks sõjalisest vajadusest lähtuvalt vaja arendada viis korda suuremas mahus, kui lähitulevikus võib-olla rahastamisele minevas projektis ette nähakse. Seegi tähendaks 300 miljoni euro asemel 1,5 miljardi euro suunamist ainuüksi sellesse konkreetsesse võimesse.

Nagu kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem on öelnud, katab plaanitav keskmaaõhutõrje võime paar-kolm maakonda. Seda on vähe, eriti kui vastasel õnnestub mõni õhutõrjepatarei konflikti alguses elimineerida, ning arvestades vajadust kaitsta lisaks linnadele ka kaitseväe reservi formeerimispunkte. Ukraina sündmuste valguses vajab lahendamist seni vähe tähelepanu saanud Tallinna kaitse (sh püsiva keskmaaõhutõrje «mulli» loomise näol) ning oluliselt tugevdamist saarte kaitse. Saari üritaks Venemaa konflikti alguses hõivata oma vaenuliku lennukeelutsooni tekitamiseks Baltikumis ja Läänemerel, sinna oleks vaja püsivat rannikukaitse lahendust.

Sõjalistele vajadustele vastavad arendused, mis usutavalt jahutaks igasugu imperiaalse isu Eesti kallal hambaid teritada, maksavad kokku vähemalt 2,5 miljardit eurot investeeringutena ning kaitsekulu pikaajalist hoidmist kolme protsendi SKT tasemel. Viimane võimaldaks soetatud süsteeme hooldada ja moonaga varustada. Laskemoon aga, nagu mainitud, on põrgulikult kallis. Sellises suurusjärgus kaitsekulu tõus on Eesti-sugusele väikeriigile suur pingutus, aga see on ainult murdosa kulust, mida meie ühiskond peaks kandma juhul, kui meid otsustatakse sõjaliselt rünnata.

Ukraina sõjakahjusid Eesti proportsioonidesse arvestades oleks kolmenädalase kaitsesõja otsekulu Eestile 11 miljardit eurot, mis sisaldab taristu materiaalse kahjustumise kulu, tsiviilsektori toetuse maksumust kaitsetegevusele ning kaitseväe lahingupäevade (100 miljonit eurot päevas) kulu. Lisaks sellele tuleks arvestada 15–20-protsendise majanduslanguse, kinnisvaraturu kokkukukkumise ning välisinvesteeringute ja tööjõu väljarändega. Sellele lisandub veel kollektiivkaitseoperatsiooni otsekulu ja majandussõjast tulenev saamata jääv tulu liitlastele, mis on Eesti sõjakuludest mitu korda suurem.

Puhtalt majanduslikust loogikast tulenevalt on praeguses julgeolekukeskkonnas odavam investeerida kaitsesse kui seda mitte teha. Otse loomulikult on kõige olulisem osa materiaalsest kulust seotud Eesti inimeste elu ja tervise ning Eesti ajaloo- ja kultuuriväärtuste hävimisega, turvatunde, sõjatraumade ja jätkusõja võimaluse painest rääkimata.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist