Riigikaitse eelarve

[Walter2]

AKF jäi mainimata erakond Isamaa, kes kindlas kõneviisis ütles veel aastakese tagasi, et Eestil ei ole vaja ei rannakaitset, ega ka keskmaa õhutõrjet.

Viide?

See on kontekstist välja rebitud mõttelõng. Isamaa (või J.Luik) ütlesid seda Helme meetodite peale hankida Eestile KMÕ ja RK võimekus et niimoodi neid asju ei tehta. Artikli leiab iga huviline googli otsinguga esimeselt leheküljelt.

[Castellum]

Artikli leiab iga huviline googli otsinguga esimeselt leheküljelt.

See on üks kõige lollimaid ja demagoogilisemaid väitlusvõtteid. Viite küsimise peale antakse vastus: Internetis on ju, iga huviline leiab googli otsinguga jne jne.

Kui ikka käisid mingi netil põhineva seisukoha välja, siis viita ka. Peaks ju olema lihtne kopida link "googli otsinguga esimeselt leheküljelt"?

[Kriku]

Viite esitamise kohustus on praegu akf Harald Hirmsal, mitte akf Walter2-l.

[Walter2]

ma pidasin seda lugu silmas:
https://www.err.ee/1135704/luik-herem-j ... -auklikuks
kui akf-d mingit muud siis vabandust..

[Kriku]

Ootan jätkuvalt akf Harald Hirmsalt viidet väitele

erakond Isamaa, kes kindlas kõneviisis ütles veel aastakese tagasi, et Eestil ei ole vaja ei rannakaitset, ega ka keskmaa õhutõrjet.

[strateegiline sõdur]

Googli otsingu esimese lehekülje esimene viide (otsisõna „martin helme riigikaitse kulud“):
https://www.err.ee/1135704/luik-herem-j ... -auklikuks
Lühidalt mis juhtus aastal 2020:
1. Kaitse-eelarve suurus oli 2 % SKPst.
2. SKP langes
3. Rahandusminister tegi ettepaneku kaitse-eelarve vähenenud SKP pealt ümber arvutada
4. Uus kaitse-eelarve olnuks summaliselt väiksem kui eelmine
5. Lisaks tegi rahandusminister ettepaneku võtta 300 miljonit laenu ja osta selle raha eest 50 miljoniga rannakaitse ja 250 miljoni eest konkreetse
Israeli tootja käest keskmaa õhutõrje. Rannakaitse osas oli samuti rahandusministri poolt konkreetse tootja valik ette pandud.
6. Rahandusministri hinnangul selle 300 miljoniga oleks võimalik mõlemad võimelüngad likvideerida. Tsiteerin:
a. "Üks idee on rannakaitses, kus sama tarnija, kes meile täna tankitõrjet pakub, selle sama relvalooja poolt saaks meretõrjevõimekust osta.
Selle hind oleks suurusjärgus 50 miljonit. See kataks ära kogu meie ranniku.“
b. Ja teine on keskmaa õhutõrje, mis oleks riik riigiga tehing Iisraeliga, kus meil oleks võimalik kogu Eesti õhuruum strateegiliselt vähemalt
ära katta keskmaa mõistes.“
7. Püsikulud süsteemi ülalpidamiseks, personali palkamiseks, taristu ehitamiseks, väljaõppe läbiviimiseks pidanuks leidma KV oma vähendatud
eelarve seest (vt punkt 3).

Mida me tänaseks teame:
1. Valitsus lõpuks kaitse-eelarvet ei vähendanud ja rahandusministri toonane ettepanek jäi ellu viimata.
2. Rannakaitseks eraldati 46 miljonit ja teist samapalju veel. Kas sellega on rannakaitse võimelünk, mis kataks ära kogu meie ranniku, lõplikult likvideeritud – minu asjatundmatul hinnangul 100% ei ole. Nii et ilmselgelt algselt pakutud 50 miljoniga polnud võimalik soovitud tulemust saavutada (eesmärki vt punkt 6 alapunkt a). 50 miljonit oli mitmetes kordades vähem kui vaja olnuks.
3. Tänaseks on keskmaa õhutõrje jaoks eraldatud 405 miljonit. Kas sellega on kogu Eesti õhuruum kaetud – minu asjatundmatul hinnangul ei ole. Nii et ilmselgelt algselt pakutud 250 miljoniga polnud võimalik soovitud tulemust saavutada (eesmärki vt punkt 6 alapunkt b) ja summa oli kordades vähem kui vaja on.
4. Eraldi teema on, et kas hankeid peaks läbiviima Riigi Kaitseinvesteeringute keskus või peab olema õigus hanke võitja määrata ainuisikuliselt rahandusministril.
5. Lõpetuseks – lisaks ostmisele on vaja süsteemi ülalpidada. Kui KV võimeid planeerib siis vaadatakse soetus ja ülalpidamist koos tervikuna. Kui ülalpidamiseks raha ei ole, siis ei ole mõistlik osta asju, mis jäävad laonurka vedelema.

[Martin Herem]

Mina mäletasin, et taheti ära võtta "kasutamata summat" eelmisest aastast.
Aga strateegiline sõdur on tegelikult väga täpne. Üks täpsustus veel, ka ÕT pidi selle tehinguni viima sama isik.

[Harald Hirmus]

AKF Krikule.

Seni, kuni teatud lehtedelt ei ole võimalik siia artikleid lisada, ei ole võimalik ka viiteid siia lisada. Kes soovib lähemalt uurida, siis Uutes Uudistes on sellel teemal pikalt ja laialt vestelnud Helmed vestlussaates "Räägime asjast", kui Martin Helme oli veel rahandusminister. Siin foorumis on pidevalt tuld antud ühele erakonnale ja maha tehtud neid, kes alternatiivset seisukohta omavad nii öelda peavoolule. Terviklik pilt aga selgub, kui mõlemat poolt kuulata-lugeda ja omad järeldused sellest teha. Meie ühine eesmärk on Eesti riigikaitse valupunktidele tähelepanu juhtimine ja arutelu sel teemal. Aga aina rohkem jääb mulje, et teistmoodi mõtlejaid ei ole siia foorumisse vaja.

[Kriku]

Seni, kuni teatud lehtedelt ei ole võimalik siia artikleid lisada, ei ole võimalik ka viiteid siia lisada. Kes soovib lähemalt uurida, siis Uutes Uudistes on sellel teemal pikalt ja laialt vestelnud Helmed vestlussaates "Räägime asjast", kui Martin Helme oli veel rahandusminister.

Ma ei küsi viidet "Uute Uudiste" vestlussaatele. Ma küsin konkreetset viidet tsitaadile Isamaa poliitikutelt, mis sinu väidet kinnitaks. Ma olen üsna kindel, et isegi kui nad midagi sellist ütlesid, "Uute Uudiste" vestlussaates see küll ei toimunud.

[Harald Hirmus]

Väited olid edastatud teiste inimeste suu läbi. Sa ei saagi täpselt teada, ega stenogrammi lugeda, mida keegi täpselt ütles. Küll aga anti mõte edasi. Ma saan aru sinu pimedat viha EKRE vastu, aga administraatorina võiksid vähe neutraalsem olla. Siin on läbiv, et kui EKRE kohta midagi laimavat kirjutatakse, siis noh vaatame asjadele läbi sõrmede, aga kui midagi kellegi muu kohta, siis soovitakse viidet, või kustutatakse üldse jutt ära... See ei ole ilus.

[Kriku]

Väited olid edastatud teiste inimeste suu läbi. Sa ei saagi täpselt teada, ega stenogrammi lugeda, mida keegi täpselt ütles. Küll aga anti mõte edasi.

Järelikult ei kirjuta sa siia mitte sellest, mida Isamaa poliitikud ütlesid, vaid sellest, mida Helmed "Uute Uudiste" jutusaates väidavad, et nad ütlesid - ehk siis teed foorumis poliitilist propagandat.

Siin on läbiv, et kui EKRE kohta midagi laimavat kirjutatakse, siis noh vaatame asjadele läbi sõrmede, aga kui midagi kellegi muu kohta, siis soovitakse viidet, või kustutatakse üldse jutt ära... See ei ole ilus.

Akf-idel, kes leiavad, et EKRE-t on laimatud, on täpselt samamoodi õigus laimavatest postitustest punase hüüumärgiga nupu abil teatada või siis viidet küsida.


Foorumi reeglitest:

kui tsiteerid või esitad fakte ning väiteid mõnest allikmaterjalist, siis viita sellele; kui tegu on webis kättesaadava materjaliga, siis anna ka link

https://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=903

LISATUD: Harald Hirmus nädalaks lugejate hulka: https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 06#p759906

[Xender]

Mida EKRE tahtis või ei tahtnud ei oma tegelikult hetkel tähtsust, küsimus jääb ikkagi üles, et millal ja kuidas meil kõik võtmelüngad likvideeritakse?

Eesti poliitikas on mingi imelik "patuoina" strateegia. Eesti keelset haridust pole Eestis tänu keskerakonnale ja riigikaitses jõutakse varem või hiljem EKREni. Mõlemad tegelased ei mängi kummaski küsimuses ei esimest, teist ega isegi mitte kolmandat viiulit.

Meil on viimase 10 aasta jooksul (millest viimased 8 aastat on Venemaa olnud sõjas varjatult ja viimased pea aasta varsti juba aktiivselt) olnud võtmelünkade likvideerimisel üsna tagasihoidlikud tullemused.

Tehtud on väikesi edusamme soomusmanöövri osas ( IFVd ja iseliikuvad suurtükkid) kuid puudu on endiselt peamine komponent tankid.
ÕT osas on edusammud olnud veidi laiendada varasemaid võimeid.
Kaudtule juures on torude arv jäänud enam vähem samaks, juurde on tulnud iseliikuvad, HIMARSi veel pole ja see pole ka otseselt MLRS, selles klassikalises mõttes, et ega ilmaasjata Poola ei osta juurde 300 Chunmoo süsteemi.
Rannakaitses on miinid, laevatõrjeraketid vast kõige lähemal sellele, et teoreetiliselt võib asja ära ajada (kuid ka siin on küsimus kergemate aluste tõrjest lahendamata).

Eriti veel, kui võrrelda sellega, mis toimub Poolas, kus on asi kätte võetud.

Faktiliselt käib isegi valitsuse tasemel (rääkimata meie tagasihoidliku foorumi), selle asemel et tanke, Keskmaa ÕT ja muud vajaliku osta millega vatnike hirmutada, vaieldakse ühe peese kukkunud baariärimehe jutu üle ...

[Leino]

...

Anna pappi




https://tradingeconomics.com/estonia/mi ... historical

vs


https://tradingeconomics.com/poland/mil ... xpenditure

Pigem võrdleks, mida Läti on viimase 10 aastaga ära teinud, kuna eelarved on meie omale suhteliselt ühte auku.


https://tradingeconomics.com/latvia/mil ... xpenditure

[Xender]

Poola suurendas oma kaitsekulusid 2023 aastaks 69% võrreldes 2022 aastaga (nominaalselt 56%). Kas meil on selline tõus ?

Mis puutub siia läti? See, et kusagil on veel kehvem ja seega meil peaks hästi nagu olema, olen juba 70nendatest kuulnud ... Samuti see, et oleme väiksemad tähendab mõnikord ka seda, et tulebki rohkem panustada, sest abosluutsummad jäävad absoluutsummadeks.

Kas meil siis raha pole? On küll, eriti kui võrdled meie riigieelarve suurenemise graafikuga. Kuid on tehtud teisi valikuid.

Teisi valikuid on teinud Reform/Kesk (peaministrierakonnad viimase 22 aasta jooksul 19 aastat Reform, 3 aastat Kesk ) ning nende taga oli viimastel valimistel 60% rahvast).

Ühesõnaga tuleb möönda, et kõik on läinud vastavalt rahva tahtele. Jääb aga arusaamatuks ikkagi, kuidas EKRE asjasse puutub ning kuidas ei saaks paremini ja kuidas praegune valitsus (kes on jälle enam vähem samas koosseisus olnud enamiku ajast riigitüüri juures) ei vastuta olukorra eest.

Üldiselt hakkabki järjest enam tunduma, et meile on tekkinud hunnik rahvast, kes tõsimeeli arvavad, et inflatsioon, energiahinnad, kaitsevõime ...jne pole nagu meie valitsuse tegemiste (ja tegemata jätmise) tulemus. Kõik see nagu tuleb kuskilt, täiesti sõltumatult ... Mul tekib küsimus, milleks siis me kulutame nende peale miljoneid (kaudsemalt sadu miljoneid) kui neist midagi ei sõltu ...

[mart2]

... Kas meil siis raha pole? On küll, eriti kui võrdled meie riigieelarve suurenemise graafikuga. Kuid on tehtud teisi valikuid.
...
Üldiselt hakkabki järjest enam tunduma, et meile on tekkinud hunnik rahvast, kes tõsimeeli arvavad, et inflatsioon, energiahinnad, kaitsevõime ...jne pole nagu meie valitsuse tegemiste (ja tegemata jätmise) tulemus. Kõik see nagu tuleb kuskilt, täiesti sõltumatult ... Mul tekib küsimus, milleks siis me kulutame nende peale miljoneid (kaudsemalt sadu miljoneid) kui neist midagi ei sõltu ...

Valikud sõltuvad valijate soovist ja koalitsiooni kokkulepetest. Siiani ei mäleta, et meil oleks olnud mõnda monoparteilist valitsust. Ehk akf aitab meenutada?
Kahjuks on tekkinud ka hunnik inimesi ( ), kes arvavad, et Eesti saab eksisteerida ja ennast majandada, ilma et ülemaailmne inflatsioon, kriisid, energiahinnad jne. meid puudutaks...
Kaitsevõime ei ole asi iseenesest ja sõltub, nagu siin ammu-ammu on kirjutatud - rahalistest vahenditest ning inimressursist. Mõlemaid on vaja ja üks ei asenda teist.