Riigikaitse eelarve

Vasta
gooligan
Liige
Postitusi: 1248
Liitunud: 23 Veebr, 2012 14:25
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas gooligan »

aj1972 kirjutas: 19 Sept, 2022 18:19 Reformierakond juba kärbib lubadusi...
https://www.postimees.ee/7608736/kolme- ... ab-pingeid

«Alguses oli raha kogu aeg puudu ja siis avastati, et ei olegi vaja laenu võtta. See on seepärast, et sõjalisse riigikaitsesse praktiliselt investeeringuid ei suurendatud: algselt oli plaanitud 600 miljonit võtta õhutõrje arendamiseks vähemalt kolmes mullis ballistilise võimega,» märkis Terras. Ta tõi välja, et SKT tõusu tõttu suureneb kaitse-eelarve niikuinii ja kümneaastases vaates olid investeeringuteks plaanitud numbrid 400 miljoni võrra kõrgemad. «Nüüd otsustati, et see raha pannakse õhukaitsesse, ehkki see peaks olema nende võimete arendamiseks, mis kaitseväe 10-aastasest plaanist välja jäid. Õhutõrje pidanuks tulema sellele lisaks.»
Ma ei julgeks seda nüüd puhtalt reformi süüks küll ajada. Kui koalitsioonipartner pole nõus 24. aastaste lapsetoetusest loobuma ning nõutakse veel 30+% palgatõuse õpetajatele, päästjatele, politseinikele, siis loomulikult kuskilt otsast on vaja kokku hoida. Lisaks laiendada elektritoetuse saajate ringi ettevõtetele jne.
Terras oleks pidanud oma erakonnas sees prioriteedid paremini paika sättima. Omaenda erakond pidas targemaks laustoetusi riigikaitsele. Sel korral jäi küll mulje, et reform oli nõus pigem mujalt kulusid tagasi tõmbama ning riigikaitsele keskenduma, kuid partnerid otsustasid laristamise kasuks.
Runkel
Liige
Postitusi: 2816
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Runkel »

Too on natuke too silotorni jutt. Iga erakond kaitseb oma ministeeriumi eelarve kasvu vajadust. Kui ei taha laenu võtta või makse suurendada, siis ole konservatiivne eelarvepoliitik oma vastutusalas. Või kui meenutada Ratase valitsuse eelarvekõnelusi, kus Ekre ja Isamaa kaitsekulutusi kokku leppisid. Oli ka variant, et langeva SKPga naelutatakse eelarve 2%-le. Nüüd ütles peaminister, et kokkuleppe tulemusel tähendab see 3% SKPst kaitsekulutusi. (% muidugi ei sõdi)
aj1972
Liige
Postitusi: 917
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

"Järgmisel aastal suure tõenäosusega kaitsekulud ületavad 2,5 protsenti ja omakorda 2024. aastal praeguse prognoosi kohaselt tõenäoliselt jõuavad Eesti kaitsekulutused kolme protsendi juurde SKP-st või isegi ületavad seda pisut," sõnas Pentus-Rosimannus.

Helgemat tulevikku lubatakse aga kui reaalne raha eraldus käsil siis 2,5 % kui nüüd seal Euroopa Liidust saadud 135 miljonit ka sees siis teeb ikka väga kurvaks.
Kellel aega ja tahtmist lugege veel suviseid ja kevadisi ütlemisi nii keskmaa kui riigieelarve % kohta, endal väga hästi meeles kuidas Vello-Veiko Palm numbri 3,5% välja ütles st. siis poliitikud olid sellise sisendi KV andnud. Nüüd Ukraina edukas ja riigikaitse hakkab ununema kuigi suuri sõnu tehakse jätkuvalt.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Xender »

Selles osas ehk selline vaiksem kaitsekulude tõus on aja jooksul püsivam, kui suured tõmblused. Kuid üleüldiselt peaks Eesti asukohta arvestades kaitsekulud olema ükskõik kes Venemaal võimul vähemalt 3% aastas.

Kuid arvestades millist sotsialismi kõik erakonnad ajavad, pole erilisi arenguid mõistlik oodata, kui poliitikud peamiselt unistavad, kuidas rahvas nende käest sööb ja kiidab.

Lisaks on hetkel riikidel seoses Ukraina sõjaga loll komme teha ennatlike otsuseid ning ehk oleks isegi parem, kui meil suuremad ostud tuleks peale Ukraina sõda (enamiku relvastust ei saa me nagunii mida me praegu telliks kätte enne paari aastat), lisaks on kaitsetööstuses samamoodi inflatsioon metsik.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

2022a aastal on kaitsekulud 770,6 mln. Aasta tagasi hinnati,et see moodustab 2,35% SKPst. Kuna SKP prognoos osutus valeks moodustab sama summa täna 2,16% SKPst. Inflatsiooniliste tegurite mõjul on SKP kasv aasta teises pooles jooksevhindades üha hoogu juurde saanud ja kui siia juurde arvata aasta lõpu tarnerakuste tõttu tekkiv võimalik väljamaksete probleem on tulemus tavapärane ehk minimaalne 2% tuleb ilmselt ikka ära, kuid algselt välja hüütud ja eesmärgiks seatud 2,35 protsendist jääb tulemus kaugele. Kehvasti. No kuidagi ei õnnestu see kaitsekulude protsendi kasvatamine. Ikka kügeleme seal kahe kandis.

Tulevikku vaatavalt on rahandusministri sõnul kaitsekulud aastaks 2024 jõudnud 3% juurde SKPst või isegi ületavad seda. Mida see rahastähendaks?
3% SKPst tähendab 1182 miljonit kaitse-eelarvesse. Võrreldes 2022. aastaga on see 400+ miljonit rohkem.
3,5% SKPst tähendaks 1379 miljonit aastal 2024. Võrreldes 2022. aastaga 600+ miljonit rohkem.
Mulle tundub, et mõlemad neist protsentidest eeldavad pisut teistsuguseid eelarvevalikuid kui täna tehtud on. Hobivaatlejana tundub, et kaitse-eelarvega seotud teemad on oma kulminatsioonipunkti ületanud. Külm ja karm julgeolekutalv üleelatud ning uued teemad peale tulnud ja kolme protsendini kaitsekulusid tõsta täna valmisolekut pole. Vähemalt mitte pikaajaliselt.
Tulevane riigieelarve ja 4 aasta strateegia on kohe-kohevälja tulemas ning saab vaadata, kes võitsid, kes kaotasid ja mispidi tegelikult jõujooned jooksevad. Ehk tsiteerides klassikuid: „Näita oma eelarvet ja ma ütlen, kus on su prioriteedid“.

Ääremärkus nr 1: praegune koalitsioonileping on esimenealates aastast 1999. kui kaitsekulude protsendi eesmärki numbriliselt ei fikseeritud. Tehtud koalitsioonikokkuleppe põhjal kujuneb kaitsekulude protsent  kaitseväe juhataja sõjalise nõuande alusel. Nii et kui riigikaitsekulude protsent riigieelarves on madal siis süüdi on kaitseväe juhataja :)
Ääremärkus nr 2: Koalitsioonilepingu eesmärk „Kriitilisteks võimearendusteks peame õhu- ja ballistilise kaitse arendamist“. Kuulates valitsusliikmete sõnumeid on selle eesmärgi osas alustatud osalisi organiseeritud taandumislahinguid. Välja on hõigatud kaks „mulli“ vahepealse kolme asemel. Ballistilise raketikaitse osas pole viimaste päevade jooksul räägitud. 
LupusII
Liige
Postitusi: 512
Liitunud: 03 Veebr, 2015 22:06
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas LupusII »

Seda keskmaa õhutõrjet saab pähe määrida Tallinna ja Paldiski valijatele. Teisi eesti elanike ei puuduta see nii ehk naa.Ehk siis aur kipub vilele ära minema.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Viiskümmend »

Ehk laenates parimatelt, Eesti saab endale osalise keskmaavõimekuse. :D
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

Tegelikult kõlbab see jutt siia teemasse ka väga hästi: https://twitter.com/C_M_Dougherty/statu ... 2597472256
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Xender »

Minu tagasihoidlikul hinnangul sobitub see teema siin varem arutatud K9 vs D30 teemaga oluliselt rohkem. Kui sai argumendi tuua, et laskekaugus, tuleüksuste arv, moona omadused jne suudab väiksem arv iseliikuvaid olla efektiivsem kui suurem arv D30neid.

Keskmaa ÕTst on siiski ainult siis mingit kasu, kui see on kaitstavas piirkonnas olemas ning toimiv. Kuna tegemist on siiski väeliigiga mis eeldab terve patarei olemasolu ning meil saab olema 2 patareid, siis saab olema meil ka 2 kaitstavat piirkonda. Mis jääb väljaspoole, pole kaitstud ja nii lihtne see ongi. Siinjuures isegi laskumata arutellu kui efektiivne see kaitse oleks.

Arvestades laskekaugusi jne, saaks me mingist keskmaa vihmavarjust rääkida minimaalselt 4 - 5 patarei puhul. Lisaks oleks meil vaja ka kaasaegsemaid ÕT kahureid just droonide vastu, mille vastu on Keskmaa ÕT ja lähimaa raketisüsteemid suht kasutud.
Harilik Kodanik
Uudistaja
Postitusi: 2
Liitunud: 02 Okt, 2022 10:55
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Harilik Kodanik »

Xender kirjutas: 24 Sept, 2022 10:15
Arvestades laskekaugusi jne, saaks me mingist keskmaa vihmavarjust rääkida minimaalselt 4 - 5 patarei puhul. Lisaks oleks meil vaja ka kaasaegsemaid ÕT kahureid just droonide vastu, mille vastu on Keskmaa ÕT ja lähimaa raketisüsteemid suht kasutud.
Hetkel toimub ka vana hea sergei sihtimisüsteemide uuendamine, uue süsteemiga peaks droonidele ja kopteritele kindlasti pihta saama . Tegemist poola päritolu sihtimissüsteemiga, millega tekib ka öine tõrje võimekus. Uue süsteemi suurim muudatus on automaatne ennaku arvutus ehk kaob ära seaduri koht, samuti toimub relva suunamine ja sihtimine joystickiga. Lisaks on juttu olnud uut tüüpi moonast, millega suureneks efektiivne laskekaugus.

Tutvustav video https://www.facebook.com/watch/?v=523635911548700
Kasutaja avatar
Porutšik
Liige
Postitusi: 574
Liitunud: 14 Apr, 2014 14:13
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Porutšik »

Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muu hulgas näeb ette tänavu Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.

Suurem osa sellest summast läheb kaitseväe kavandamisel oleva M142 HIMARS-i programmi elluviimisele aastaks 2025, teatas kaitseministeerium.

"Ühendriikide liidriroll praeguses julgeolekukriisis on olnud tugev ja peale Ukraina toetamise on see toetus laienenud ka neile riikidele, kes on Ukrainat enim aidanud," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Rahastus on osa mahukast julgeolekupaketist, mille USA on suunanud Ukraina ja NATO idatiiva riikide kaitsevõime tugevdamiseks. USA on toetanud erinevaid kaitsealaseid arenguid Eestis, viimase viie aasta jooksul on finantstoetus erinevate hangete ja taristuprojektide jaoks olnud 228 miljonit dollarit. Varem on julgeolekuabi kasutatud suurekaliibrilise laskemoona varude täiendamiseks.

https://www.err.ee/1608737611/usa-annab ... t-dollarit
alari
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas alari »

https://www.postimees.ee/7626062/martin ... ipikendust
Samuti tõi Helme välja, et Heremil puudub arusaam, mis on tsiviilkontroll. Ta ütles, et kõrgemad sõjaväelased ei tohiks tulla poliitikutele ütlema, kuidas on või kuidas ei ole, vaid see peaks käima vastupidi – poliitikud peaksid ütlema sõjaväelastele, mida nad tegema peavad, millise rahaga ning kuidas.
Minu arvates on päris ohtlik, kui poliitikud hakkavad ette ütlema, mida peaks kaitsevägi tegema. Kaitseväel on sõjaline ekspertiis, mitte poliitikutel.
Siiani pole plaanides soomusvägi. «Suure hädaga on suurendatud sõjaaja kaitseväe suurust, aga ka liiga vähe on suurendatud.
Mind täitsa huvitab, mida Helme mõtleb siin soomusväe all - minu teada on pikemaajalistes plaanides panna 1. ja 2. brigaadi jalaväepataljonid soomukitele.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas tuna »

Pidin just kirjutama, et erakonna esimehelt võiks siiski eeldada, et enne teravat sõnavõttu teeb ta endale kasvõi Wikipedia artikli järgi selgeks, mis asi see tsiviilkontroll on. Pärast wiki artikli lugemist tuleb nentida, et see ilmselt tõesti jõukohane ei ole.
parkija
Liige
Postitusi: 1061
Liitunud: 04 Veebr, 2015 20:14
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas parkija »

See tsiviilkontroll Kaitseväe üle on olemas , kaitseminister on tsiviilisik mitte sõjaväelane .
Kaitsevägi on hästi juhitud , toimiv just seetõttu et seal toimetavad oma ala spetsialistid erinevalt valitsusest , kus ministrid oma tööga toime ei tule .
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Xender »

Soomusväe all mõeldakse ikka tanke, mida meil pole ja hetkel pole ka midagi kuulda olnud plaanidest, et neid hankida. Samal ajal oleks suurepärane võimalus end Poola K2 hanke külge haakida.

Peamine probleem (ning see pole Heremi süü) on, et kaitseväel pole endiselt järgnevaid võimeid:

tankid, MLRS (HIMARS mingil määral vähendab seda, kuid see on siiski rohkem vaese mehe õhuvägi või taktikaline raketisüsteem), vähe kaudtule vahendeid, puuduv keskmaa ÕT.

Areng on toimunud, kuid suuremate relvasüsteemide osas oleme me liikunud ikka väga teosammul - 2014 CV90, 2018 K9 ja Blue Spear 2022 aastal.

Selles osas, on raske öelda, kus see Kremli "agent" asub, kuid ei saa mööda vaadata, et hulk lünkasid vaatab meile vastu.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Majestic-12 [Bot] ja 10 külalist