Riigikaitse eelarve

[Runkel]

Selleks, et riigikaitse rahastamisel kiiret kasvutempot hoida, kardan, teisiti ei saa, kui maksutulu kasvatada ja laenu võtta. Üks ja teine. 1. süsteemi käigushoidmiseks, teine uute relvasüsteemide soetamiseks, investeeringuteks. See võiks ühiskonnas, mitte ainult siin foorumis, kõlada vastuvõetavalt. Aga niipea, kui minnakse konkreetsemaks, hakkab juhtuma. Sotsid pakkusid hiljuti välja riigikaitsemaksu, mispeale tuli kui automaatvastus mitmest leerist - maksurahu, see koalitsioon makse ei tõsta. Laenu võtmisel näib, et kriteeriumiks on pigem selle hind kui laenu otstarve. Peaks olema vastupidi. Madal intressiperiood vahetub kõrgete intressidega. Soome pikaajaline laenu intress tuli 3%-le, meil on 4% ja Liz Truss suutis ajada ÜK intressi kallimaks kui meil, mis käis 4,5% ära. Kõrgem hind tähendab paraku suuremaid kulusid riigieelarves.
Kui sihtotstarbeline riigikaitsemaks on mingil põhjusel vastuvõetamatu ja anonüümsem ning laiatarbeline "varamaks" on sobivam, siis andkem minna. Igatahes aus probleemipüstitus. Kahtlemata tuleb alternatiivseid lahendusi - kõik laenuga ära teha, nii ülalpidamine (st iga aasta laenu juurdevõtmist) kui ka relvasüsteemide ostud. Või ka struktuuri muuta, mis viimasel korral tähendas nt orkestri reorganiseerimist. Osadele on orkester siiani likvideeritud. Struktuuri muutmisest pole ka tulevikus pääsu. Kui nüüd tehti sedasi, et KV kulutab rohkem sellele, mis rohkem pauku teeb, aga valida tuleb ka seda, mis teeb efektiivsemalt pauku. Ukraina sõda näitab, mis relvad on tegijamad ja mis on vähem (järgmine sõda on muidugi jälle erinev). Saates Aavik ja Muuli murrab Muuli järjepidevalt laenuvõtmise tabu. Muuli soovitab riigil laenu võtta ka nt õpetajate palkadeks, ju siis ka teisteks kuludeks. See on ju ka omamoodi investeering. Liz Truss pani ameti maha, sest tema plaan makse vähendada ja riigikulusid tõsta ei leidnud toetust väljaspool parteikoosolekut. Eks varsti saame hinnata, milliseid lahendusi erakonnad meile pakuvad, ja kui oluline on seal riigikaitse peatükk.

[A4]

Koalitsiooniläbirääkimistel aga tundub, et julgeolekuteemad on olnud suhteliselt mugavad ja mitte väga teravad küsimused. Debattides ja programmides, mille põhjal paljud kodanikud valimiste eel otsustavad, põristatakse trummi nii, et vähe ei ole - siin foorumis aastatetagune tänuväärne initsatiiv kaitsealaste lubaduste-tegude jälgimine on seda kinnitanud - kuid läbirääkimistel on julgeolek vääramatult esimene teema, mis esimeseks õhtuks lukustatakse mugaval "2%+nippet-näppet" lainel. Kätlemine ja õlalepatsutamine telekaamerate ees, naeratused ja rõõmsad silmad. Ei mingit teravat võitlust, kauplemist ega päris murest lähtuvat arutelu, et kas ja kui auklik riigikaitse ikkagi tänases julgeolekuolukorras olla võib ning oleks ennaktempo õigustatud või mitte. Lehmakauplemine läheb lahti erinevate toetuste jagamise teemal, mil "arutelud" venivad päevade ja nädala pikkuseks ning ajakirjanike ette ilmutakse sama tõsiste ilmetega kui Ukraina erinevate valdkondade pressiesidajad täna.

Sesmõttes ma olen akf. Xenderiga nõus, et kuskil valimisdebattide ja koalitsioonilepete vahel muutub julgeolekuteema suurima päevalehe esilehe peaministri fotoga suurte tähtedega kirjutatud suurest küsimusest kõige kergemaks küsimuseks, millega on hea soojenduseks enne päris teemasid koosolekut alustada, kus kõiki osapooli rahuldab traditsioonilise miinimumprogrammi kinnitamine, kus olulisem paistab olevat 2% optika, kui mingi reaalne mure riigikaitse või aktuaalse julgeolekuolukorra üle. Ja seda üle kõigi erakondade. Kuskil on tekkinud parteideülene konsensus, et ok 2%+0,2%, aga mitte mingil juhul rohkem. Funktsionaalselt päris üheparteivalitsuse karva, vähemalt selles küsimuses.

Kui tahta leida vastust küsimusele, et kes on „süüdi“ selles, et kaitsekulud juba varem 2% märgatavalt kõrgemale ei tõusnud kui alles nüüd, alates 2022. aastast, siis minu arvates tuleb siin esmajoones otsa vaadata Isamaale ja EKRE-le, kes nüüd on paradoksaalsel kombel ühed suurimad hädaldajad teemal, miks kaitsekulusid ikka varem tõstma ei hakatud jne.

Miks? Sest et minu hinnangul määrab kaitsekulude suuruse esmajoones see summa või protsent, mis pannakse kirja koalitsioonileppesse, kuhu omakorda jõuavad asjad erakondade valimisprogrammidest. Jah, ükski erakond ei saa kogu oma valimisprogrammi koalitsioonileppesse, sest alati on vaja teha kompromisse teiste valitsuserakondade soovide ja lubadustega. Aga oma olulisemad prioriteedid saab iga erakond lõpuks ikka sisse.

2019. aastal juhtus niimoodi, et Riigikogusse sai sisse kokku 5 erakonda, kellest kolm lubasid oma valimisprogrammides hoida kaitsekulud (vähemalt) tasemel 2% SKT-st (isetäituv lubadus, mis oli selleks ajaks juba praktiliselt täidetud, aga võib öelda, et nende valijat rohkemat ei nõudnudki) ning kaks erakonda soovisid oma programmides kaitsekulusid tõsta – Isamaa tasemele 2,5% ja EKRE 2,6%. Valitsust hakkasid moodustama Keskerakond, Isamaa ja EKRE. Kui Isamaa ja EKRE oleksid ka tegelikult natukenegi tahtnud ja soovinud, poleks olnud ületamatu probleem panna koalitsioonileppesse sisse kaitsekulude kasvõi järk-järguline tõstmine tasemele 2,5 või 2,6%, mis oleks aastatel eelarve-aastatel 2020 ja 2021 andnud ilmselt juurde sadu miljoneid eurosid, mida nüüd on kiiruga alates 2022. aastast hakatud lisama, ja misläbi oleksid ilmselt osad praegu hankimises olevad võimed või laskemoonavarud tänaseks juba reaalselt kohal olnud. Aga praktikas juhtus nii, et kohe IKE koalitsiooni läbirääkimiste esimesel päeval lepiti kokku uue valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika osas, kus kaitsekulud fikseeriti tasemele ’vähemalt 2% SKT-st’. Ja oligi asi tahe. Ei toimunud sel teemal enam mingeid vaidlusi või arutlusi koalitsioonikõneluste käigus, mis kestsid veel pea kuu aega.

Nii et teatud mõttes võib öelda, et Keskerakond, Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid on oma valimislubaduse – vähemalt 2% - ilusti ära täitnud. EKRE ja Isamaa aga unustasid oma 2,5-2,6 lubaduse ära just siis, kui seda lisaraha oleks reaalselt ja varakult võinud eelarvesse lisada.

[Kapten Trumm]

Kui tahta leida vastust küsimusele, et kes on „süüdi“ selles, et kaitsekulud juba varem 2% märgatavalt kõrgemale ei tõusnud kui alles nüüd, alates 2022. aastast, siis minu arvates tuleb siin esmajoones otsa vaadata Isamaale ja EKRE-le, kes nüüd on paradoksaalsel kombel ühed suurimad hädaldajad teemal, miks kaitsekulusid ikka varem tõstma ei hakatud jne.

Good point, A4.
Olid just suured lubajad Isamaa ja EKRE need, kes KE-ga koalitsiooni saamise nimel esimese Jüri Rataste kulmukortsutuse peale oma kaitsekulude tõstmise valimislubaduse hülgasid ja põhimõtteliselt kapituleerusid.

[Kriku]

Kui tahta leida vastust küsimusele, et kes on „süüdi“ selles, et kaitsekulud juba varem 2% märgatavalt kõrgemale ei tõusnud kui alles nüüd, alates 2022. aastast, siis minu arvates tuleb siin esmajoones otsa vaadata Isamaale ja EKRE-le, kes nüüd on paradoksaalsel kombel ühed suurimad hädaldajad teemal, miks kaitsekulusid ikka varem tõstma ei hakatud jne.

Teine võimalus on vaadata, kes ja kuhu on kulutanud raha, mida võinuks kulutada teisiti. Tasuta ühistransport (2022. aastal 52 M: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9638 ... sjate-raha), erakorraline pensionitõus (2023. aastal 6,5 M: https://www.sm.ee/uudised/valitsus-kinn ... 23-aastaks), 3+lapseliste perede lapsetoetus kuni 24-aastaste laste vanematele (kui palju?), viimase afäärina 50 euro külvamine igale pensinärile ja lastetoetuse saajale (29M https://pealinn.ee/2022/10/20/lastetoet ... t-toetust/ ).

Laias laastus ligi 100 M aastas kipub minema igasugu rahakülvile

[aj1972]

[url]https://objektiiv.ee/valgatused-le ... riskidest/[/url]

Saate lõpupoole Kunnase jutust sain mina aru,et eesmärk Riigikogus kirjutada 2% ümber 3% peale lähikümnendid ning seda siis parteideülese kokkuleppena. Eesmärk kokkulepe saavutada enne valimisi.

[Kriku]

3+lapseliste perede lapsetoetus kuni 24-aastaste laste vanematele (kui palju?)

See õnneks nüsiti ära: https://www.err.ee/1608788899/lasterika ... -allapoole

Teemasse ei puutu, lihtsalt varem öeldu täpsustamiseks.

[Longbowman]

Riigikogu valmiste eelsed kaitsepoliitikaalased lubadused hakkavad vaikselt lauale tulema.
E200 laseks osta kogu riiki katva Kalevipoja Kupli (aka Iron Dome).
Hea mees, kes lubabki.
https://www.err.ee/1608804286/fotod-ees ... eprogrammi

[mart2]

Riigikogu valmiste eelsed kaitsepoliitikaalased lubadused hakkavad vaikselt lauale tulema.
E200 laseks osta kogu riiki katva Kalevipoja Kupli (aka Iron Dome).
Hea mees, kes lubabki.
https://www.err.ee/1608804286/fotod-ees ... eprogrammi

Kahjuks ei leia kuskilt selle Kalevipoja hinnasilti... ega raha allikat ...

[maksipoiss]

Kahjuks ei leia kuskilt selle Kalevipoja hinnasilti... ega raha allikat ...

See poe valimiste kontekstis oluline. Oluline on kõlav rahvalik nimi

[mart2]

Kahjuks ei leia kuskilt selle Kalevipoja hinnasilti... ega raha allikat ...

See poe valimiste kontekstis oluline. Oluline on kõlav rahvalik nimi

Mingi hinnang peaks siiki olema, sest muidu saavad sellega debattidel kõikidelt teistelt haledast kottida!
Lõppude lõpuks peavad parteil kõikide valdkondade lubadused kuidagi summeeruma?
Alati saab lubaduste summa olla natuke suurem, sest koalitsioonide korral prioriteedid muutuvad, kuid riigieelarve kokku ei kuulu ulme žanri... vist...

[Runkel]

Lõppude lõpuks peavad parteil kõikide valdkondade lubadused kuidagi summeeruma?

Võib summeeruda kaitsele kahjulikult, kui erakonnad arvavad endast rohkemat kui valdkonnas jalad kannavad.
REF ja EKRE on välja hõiganud 3% SKPst kaitsesse, mis on positiivne. Kiidan mõlemat erakonda, loodetavasti tuleb teisi erakondi juurde sedavõrd, et saaks kõnelda "ühiskondlikkust leppest" või erakondade ülesest positsioonist. 3% järel hakkavad asjad juhtuma. EKRE ei soovi nähtavasti Nursipalu laiendamist, et 2. JvBr kaasaegselt harjutada saaks. Kulutame vahendeid sõitu Lätti või Keskpolügoonile.
Palju mõjukaid kaitseväelasi on leidnud tee poliitikasse, mis on samuti positiivne. Mis on nende kaitseinvesteeringute ja -võimete prioriteetide nimekiri? Kas nt Kunnas, kes on kahtlemata kompetentne, ent juba ammu aktiivsest kaitsest eemal, vajaks kaitseministrina KVJi kui iseseisvat kompetentsi või käsutäitjat? Kunnas lubas astuda parteisse kui temast saab kaitseminister - vorstikauplejatele vorstikaupleja taktikaga. Schvede, Väli, Kiili, Tali jt, mida nad teeksid poliitikas kaitsevallas paremini kui kaitseväes?

[Chupacabra]

Kas kuue protsendiga teeb Kalevipoja ära?
https://www.err.ee/1608807334/suuremad- ... ini-skp-st

[Runkel]

Nii et hetkel saab 3% toetajate hulka hinnanguliselt arvestada Ekre, Re, Sde ja E200. Stoicescu paneb 3+3-ga üle. Kui julgeoleku alla panna ka ERRi ja muud kahtlemata vajalikud kulud, siis see ähmastab mu meelest valdkondade rahastust. Isamaa on traditsiooniliselt kaitsekulude tõstmise vajalikkusele osutanud. Ja Ratasel jää siis muud üle, kui kaasa veereda.

[mart2]

... Stoicescu paneb 3+3-ga üle. Kui julgeoleku alla panna ka ERRi ja muud kahtlemata vajalikud kulud, siis see ähmastab mu meelest valdkondade rahastust...

Stoicescu 3+3 tähendab ikkagi ainult 3 riigikaitse mõttes. Sellega ollakse teistega samas "paadis". Ülejäänud e. teine 3 on laiapõhjalse jaoks (mis iganes nad selle all mõtlevad).

Nii sain mina aru...

[nimetu]

No ma ei tea. KE, EKRE ja Isamaa valitsuse koalitsiooniliikmed lubasid ka valimiste ajal suure suuga 3% kaitsesse ja sellest hoolimata ei tehtud midagi, et seda saavutada... vaat, et isegi kärpima poleks hakatud. Selles suhtes võib kõiki taolisi lubajaid lihtsalt õhuvõngutajateks pidada. Tehku siis praegu ära kui see tõesti nii üksmeelselt oluline teema on.