Riigikaitse eelarve

[Gideonic]

See on nüüd küll veider tõlgendus Sealsamas räägib, et riigikaitsekulude tõstmiseks polnud muud teed kui tõsta makse - loogiliselt võiks sellest tuletada, et sel juhul ei tohiks valimistel rääkida ka riigikatsekulude tõstmise vajadusest.

Nagu tellitud artikkel oleks
https://www.err.ee/1608943490/oigustead ... gikaitsest

[A4]

Viide sellele, et maksutõuse ei saanud arutada kuna Põhiseadus keelab, on muidugi täiesti totakas ning eks selle eest nüüd peaminister saab vasakult ja paremalt ning omaenda parteikaaslastelt. Aga olemuslikult pole maksutõusude põhjendamine riigikaitse vajadustega alusetu. Valija andis Reformierakonnale valimistel mandaadi selleks, et riigieelarve püüda tasakaalu tagasi viia; ning Reformierakonnale (ja kõigile teistele kah) selleks, et kaitsekulud 3% peale viia. Igasuguseid muid karjuvaid riigi kulude tõuse uuest koalitsioonilepingust tegelikult vastu ei vaata, pigem püütakse külmutada ja kärpida. Aga tõsi on see, et kaitsekulu tõstmine ja hoidmine 3% peal nõuab riigikassast täiendavalt u pool miljardit eurot aastas. Kuna samal ajal soovitakse eelarve tasakaalu ajada; ning puudus suutlikkus või siis poliitiline tahe kuskilt mujalt riigi kulusid 0,5 miljardi euro võrra aastas vähendada (see on äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu lüke, sest laias laastus 80-90% riigieelarvest on seadusega fikseeritud kulud – saab muuta, aga keeruline, vähemalt poole miljardi ulatuses küll), siis ega muud head lahendust ei olegi, kui makse tõsta.

Sotsidel oli selles mõttes enne valimisi tegelikult õigus, et oleks vaja eraldi riigikaitsemaksu. Kas kokkuvõttes parem ja mõnusam on käibe- või tulumaksu tõus, või siis uus eraldi maks (mis pärast on veel tähtajaline vms), on paljuski maitse küsimus. Maksumaksja rahakotist tuleb see raha nii või naa (kui just ei soovita laenuvõtmist jätkata või defitsiidis riigieelarvega jätkata). Tulemus on kokkuvõttes sama – riigikaitse maksab edaspidi rohkem, ja meie kõik – selle riigikaitseteenuse tarbijad – peame selle solidaarselt kinni maksma.

Mis puudutab vastutust eelnevate aastate ja valitsuse laristamise eest, siis selle eest kannavad kokkuvõttes vastutust kõik, kes nendesse valitsusesse on kuulunud, st kõik tänased parlamendierakonnad, v.a. E200. Viimaste aastate laristamised, sh need imelised peretoetused tegi Reformierakond küll ära väga pika hambaga, sest õhus oli pidevalt alternatiivsete koosseisudega valitsused, kus needsamad otsused oleks ikka ära tehtud. Aga kuna nemad otsustasid seda mängu võimul püsimise nimel kaasa teha, siis vastutavad ka nemad. Aga mitte nemad üksi. Kokkuvõttes – kõik erakonnad ja kõik valijad „ise tegid“ ja nüüd ka „ise maksavad“.

[Smith]

seadusega fikseeritud kulud – saab muuta, aga keeruline, vähemalt poole miljardi ulatuses küll), siis ega muud head lahendust ei olegi, kui makse tõsta.

Ei ole ju- lasterikastele peredele lasti kõrge kaarega, Pensionäride armee on muidugi suurem ja tulevikku vaatavam.

Sotsidel oli selles mõttes enne valimisi tegelikult õigus, et oleks vaja eraldi riigikaitsemaksu.

100% nõus. Sotside maailmavaatega on mul väga vähe ühist, aga selle plaaniga oleksin küll nõus olnud. Kokkuvõttes läheb nii nagu läks kütuseaktsiisidest laekuva rahaga, mis pidi minema teede remondiks (2014 aastal). Rahad hakkasid laekuma ühisesse potti mida siis oli hea muude aukude lappimiseks kasutada. Teeedeehituse ja -remondiga on meil järgnevad aastad teadagi kuidas. Praegu põhjendatakse kõiki ülelaskmisi ja maksutõuse riigikaitsesse panustanisega, aga tõsiasi on see, et sinna läheb vaid osa maksutõusudest. Sama on töötukassa reservidega mida on siis määritud vajadusel kuhu vaja.

Oleks olnud konkreetne maks konkreetse eesmärgi jaoks. Praegu on see maksutõusude selgitamine ikka äärmiselt ebaõnnestunud. Kusjuures kuulun ise pea 10 aastat juba oravate hulka.

Meeldetuletuseks:
https://majandus.postimees.ee/2810046/v ... t-lahutada

[lamba-ants]

Igasuguseid muid karjuvaid riigi kulude tõuse uuest koalitsioonilepingust tegelikult vastu ei vaata, pigem püütakse külmutada ja kärpida.

Väga suur kuluallikas on 700-eurone tulumaksuvabastus kõigile, juba enne valimisi räägiti avalikult, et see on kõige kallim valimislubadus. Kogu jutt "maksuküürust" oli lihtsalt häma, nüüd on osavad näpud juba ka välja arvutanud, et tänu sellele 700-le eurole saavad rohkem raha kätte (ka peale tulumaksu tõstmist 22% tasemele) inimesed, kes teenivad kuni 8000-eurost palka. Ei oska kuidagi näiteks 6000 eurot kuus teenivale inimesele kaasa tunda, et teda praegune maksusüsteem hirmsal kombel ahistas ja hädasti on 700 eurot tulumaksu vabaks teha. Tulumaksu ja käibemaksu tõusuga täidetakse eelkõige sedasama Reformierakonna tekitatavat eelarveauku ning alles siis tulevad riigikaitse ja muud päris kulud.

[Saturn]

Igasuguseid muid karjuvaid riigi kulude tõuse uuest koalitsioonilepingust tegelikult vastu ei vaata, pigem püütakse külmutada ja kärpida.

Väga suur kuluallikas on 700-eurone tulumaksuvabastus kõigile, juba enne valimisi räägiti avalikult, et see on kõige kallim valimislubadus. Kogu jutt "maksuküürust" oli lihtsalt häma, nüüd on osavad näpud juba ka välja arvutanud, et tänu sellele 700-le eurole saavad rohkem raha kätte (ka peale tulumaksu tõstmist 22% tasemele) inimesed, kes teenivad kuni 8000-eurost palka. Ei oska kuidagi näiteks 6000 eurot kuus teenivale inimesele kaasa tunda, et teda praegune maksusüsteem hirmsal kombel ahistas ja hädasti on 700 eurot tulumaksu vabaks teha. Tulumaksu ja käibemaksu tõusuga täidetakse eelkõige sedasama Reformierakonna tekitatavat eelarveauku ning alles siis tulevad riigikaitse ja muud päris kulud.

No reformil oligi üks valimiste suurimaid lubadusi maksuküüru kaotus ja liikumine eelarve defitsiidist ajapikku välja ja siis lisaks julgeolek, milles kõik nagunii nõus olid. Sellele nad mandaadi saidki, et maksuküür kaotada ja riigieelarvet korrastada. Kui astmelist tulumaksu tahetakse, oleks pidanud valima rohkem Keskerakonda või sotse.
Keskerakonna valimislubaduste eelarvemõju oli -4.6 miljardit, Ekrel -2.8 miljardit Isamaal -1.8 miljardit. Ka opositsiooni erakondade lubaduste täitmised nõuaksid lisamaksustamist või siis laene, et igapäevakuludega toime tulla ja see lihtsalt lükkaks veelgi suuremat maksutõusu edasi mõne aasta.

[Juhani Putkinen]

Minu arvates Eesti tulumaksusüsteem on hea. Teatud tuluni tulu on vabastatud tulumaksust ja pärast seda piiri on kinnine protsent. See teeb ahvatlevaks teha rohkem töö, sest kõik uus tulu ei lähe maksudeks. Rohkem töö, tähendab rohkem võimalusi, rohkem vabadust, rohkem hea elu.

Iseasi on mis peaks olema piir ja mis protsent.

Soomes on see astmeline tulumaks ja väga kõrge progressioon. Kiiresti tuleb koht, et rohkem kui 50 % tulust läheb maksudena. See on jama.

[Fucs]

No meile siin enamusele ju Soome väga meeldib?

Normaalne töö- ja elukeskkond, head palgad, normaalsed hinnad (osaliselt isegi odavamad kui Eestis), normaalne sotsiaalpoliitika, head pensionid, normaalne kaitsevägi, hea relvastus, ägedad hanked, normaalne... jne jne...

Seda "normaalset elu" rahastatakse ju samamoodi peamiselt maksudest, millest üks oluline on tulumaks.

Inimesed on seal millegipärast sellele vaatamata õnnelikud... meie ehitajad jooksevad Soome, arstid ja meditsiinitöötajad, bussi ja taksojuhid ....
Seal ju tobe astmeline tulumaks, mida sinna tööle tungelda ja ronida?

2016

Kokku on sel aastal õnnetabelis 156 riiki. Taanile järgnes eelmise aasta liider Šveits, seejärel tulid Island, Norra ja Soome.

Kui eelmisel aastal oli Eesti õnnetabelis kohal 73, siis aastaga on siinsete inimese õnn veidi paisunud, uues tabelis on kohaks 72. Tagapool on Eesti nii Lätist, Leedust kui ka Venemaast.
https://kroonika.delfi.ee/artikkel/7398 ... s-eesti-on

2020

ÜRO avaldas hiljuti nimekirja maailma kõige õnnelikumatest riikidest.

Juba kolmandat aastat järjest juhib nimekirja Soome.

Eesti tuli edetabelis 51 kohale ning meid edestasid ka sellised riigid nagu Kasahstan ja Rumeenia.
https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/893 ... l-on-eesti

Enamik Euroopa riike kasutab astmelise tulumaksu süsteemi.

Euroopa Liidu riigid, kes ei kasuta astmelist tulumaksusüsteemi, vaid ühtlast maksumäära, on: Bulgaaria (10%), Ungari (15%), Rumeenia (10%).
https://epl.delfi.ee/artikkel/120111990 ... juri-ratas

Huvitav, miks?

Loomulikult pole kõik ainult tulumaksu teene, vaid kogu maksusüsteemi teene, aga kui Soome muudaks astmelise tm ära ühemääraga tm-iks siis poleks kogu maksusüsteem kogumina enam see mis praegu.

Keda huvitab siis Soome maksud:
http://www.ratonell.ee/
Töötasude astmeline tm 2021

Kuupalk / Kätte jääb / Maksuprotsent

1 500 € 1 342 € 2%
2 000 € 1 669 € 8%
2 500 € 1 986 € 12%
3 000 € 2 279 € 15,5%
3 500 € 2 553 € 18,5%
4 000 € 2 818 € 21%
4 500 € 3 103 € 22,5%
5 000 € 3 348 € 24,5%
5 500 € 3 600 € 26%
6 000 € 3 867 € 27%
6 500 € 4 124 € 28%
7 000 € 4 372 € 29%
7 500 € 4 609 € 30%
8 000 € 4 836 € 31%

Toodud numbrites pole arvestatud erinevate mahaarvamistega, mida on võimalik maksude puhul teha.

[Smith]

https://www.aripaev.ee/uudised/2022/10/ ... -3700-euro

Mediaanpalk Soomes aastal 2022 oli 3314 eurot,
sellise palgaga on tulumaks 18,5%. Lihtsalt märkusena.
Keskmine palk üle 3700 euro, see kiputakse ära unustama.

[A4]

Oleks olnud konkreetne maks konkreetse eesmärgi jaoks. Praegu on see maksutõusude selgitamine ikka äärmiselt ebaõnnestunud. Kusjuures kuulun ise pea 10 aastat juba oravate hulka.

Meeldetuletuseks:
https://majandus.postimees.ee/2810046/v ... t-lahutada

Mnjah, kuidas võtta, maitse asi vist päeva lõpuks. Mina küsiks eraldiseisva riigikaitsemaksu puhul vastu, et mis eri- või ime-asi see riigikaitse siis tegelikult on, et seda on vaja eraldiseisva ja sihtotstarbelise maksuga rahastada? Riigikaitse on ju üks iga normaalse riigi põhi-funktsioone sarnaselt siseturvalisuse, hariduse või sotsiaalhoolekandega, mida tulebki rahastada kogu terviklikust maksupotist. Teiseks, kas kokkuvõttes on mõtet hakata arendama täisti uut eraldiseisvat maksu, millede puhul tekivad kohe jälle küsimused, et kes täpselt seda maksma peavad, kas on astmeline, kas väiksema sissetulekuga inimestel on mingi „riigikaitsemaksu-vaba miinimum“ vms. Lihtsam on lõpuks muuta makse ühe korra, tõstes seniseid protsente minu arvates. Maksumaksjale läheb asi kokkuvõttes niikuinii sama palju maksma. Ja lõppeks – kui eraldi uus maks peaks olema n-ö tähtajaline, siis mis saab riigikaitsest ja selle eelarvest siis, kui riigikaitsemaksu ühel päeval enam pole. Ja sellesama kütuseaktsiisi näitel – kas saame olla kindlad, et „parematel“ aegadel ei hakata sellest riigikaitsemaksust raha kuskile mujale hoopis suunama ühel või teisel moel?

[Kriku]

Mediaanpalk Soomes aastal 2022 oli 3314 eurot

Palun tungivalt teema juurde tagasi.

[Juhani Putkinen]

Kuupalk / Kätte jääb / Maksuprotsent

1 500 € 1 342 € 2%
2 000 € 1 669 € 8%
2 500 € 1 986 € 12%
3 000 € 2 279 € 15,5%
3 500 € 2 553 € 18,5%
4 000 € 2 818 € 21%
4 500 € 3 103 € 22,5%
5 000 € 3 348 € 24,5%
5 500 € 3 600 € 26%
6 000 € 3 867 € 27%
6 500 € 4 124 € 28%
7 000 € 4 372 € 29%
7 500 € 4 609 € 30%
8 000 € 4 836 € 31%

Pilt on üleliia roosiline.

Vaatame näiteks 3500 € kuus bruto teeniva makseid:
- astmeline 18,5%
- kohalikule omavalitsusele näiteks 21%
- Rahvusringhäälingule (kohustuslik maks) 2,5%
- haigekassa 1,5 %
- jne.

Siiani kokku 43,5%. Minu arust see pole väike kui võetakse arvesse käibemaks 24%, kütusemaksed, elektrimaksed, automaksud, jne.

[Smith]

Oleks olnud konkreetne maks konkreetse eesmärgi jaoks. Praegu on see maksutõusude selgitamine ikka äärmiselt ebaõnnestunud. Kusjuures kuulun ise pea 10 aastat juba oravate hulka.

Meeldetuletuseks:
https://majandus.postimees.ee/2810046/v ... t-lahutada

Mnjah, kuidas võtta, maitse asi vist päeva lõpuks. Mina küsiks eraldiseisva riigikaitsemaksu puhul vastu, et mis eri- või ime-asi see riigikaitse siis tegelikult on, et seda on vaja eraldiseisva ja sihtotstarbelise maksuga rahastada? Riigikaitse on ju üks iga normaalse riigi põhi-funktsioone sarnaselt siseturvalisuse, hariduse või sotsiaalhoolekandega, mida tulebki rahastada kogu terviklikust maksupotist. Teiseks, kas kokkuvõttes on mõtet hakata arendama täisti uut eraldiseisvat maksu, millede puhul tekivad kohe jälle küsimused, et kes täpselt seda maksma peavad, kas on astmeline, kas väiksema sissetulekuga inimestel on mingi „riigikaitsemaksu-vaba miinimum“ vms. Lihtsam on lõpuks muuta makse ühe korra, tõstes seniseid protsente minu arvates. Maksumaksjale läheb asi kokkuvõttes niikuinii sama palju maksma. Ja lõppeks – kui eraldi uus maks peaks olema n-ö tähtajaline, siis mis saab riigikaitsest ja selle eelarvest siis, kui riigikaitsemaksu ühel päeval enam pole. Ja sellesama kütuseaktsiisi näitel – kas saame olla kindlad, et „parematel“ aegadel ei hakata sellest riigikaitsemaksust raha kuskile mujale hoopis suunama ühel või teisel moel?

Pädev vastus. Nagu ennist mainisin, on minu arvates probleem praegu serveerimises. Tulumaksu ja käibemaksu tõus ning automaksu kehtestamine + muud muudatused lähevad justkui riigikaitse erakorraliseks suurendamiseks.
Kuulake ise Kaja Kallase intervjuusid : “ peame makse tõstma, sest riigikaitset on vaja tugevdada jne”. Tegelikult tulumaksu tõus läheb nn astmelise tulumaksu kaotamiseks, Heido Vitsuri arvates on tulumaksu muudatus nulliring, vaat, et puudugi jää. Samuti see, et maksudest ei saanud justkui valimistel rääkida, kuna Põhiseadus keelab. Kui reformierakond oleks valimistel öelnud:” Tõstame käibemaksu 2% ning riigikaitse eelarve saab olema 3% SKP-st, millega kaasnevad need ja need võimed.” Ma arvan, et siinsest forumist nii mõnigi oleks hääletanud poolt.
Ühesõnaga, ka reformierakonna seest on kriitikat palju, sest selline plaan ja selle kajastamine punuti väga väikeses ringis.

[Kriku]

Heido Vitsuri arvates on tulumaksu muudatus nulliring, vaat, et puudugi jää.

Väidetavalt maksab nn. "maksuküüru" kaotamine 470 M, RE ise väidab, et 340-360 M: https://arvamus.postimees.ee/7718406/ma ... mislubadus

Kuidas see riigikaitset parandab, ei ole au teada.

[Kapten Trumm]

No meile siin enamusele ju Soome väga meeldib?

Normaalne töö- ja elukeskkond, head palgad, normaalsed hinnad (osaliselt isegi odavamad kui Eestis), normaalne sotsiaalpoliitika, head pensionid, normaalne kaitsevägi, hea relvastus, ägedad hanked, normaalne... jne jne...

Seda "normaalset elu" rahastatakse ju samamoodi peamiselt maksudest, millest üks oluline on tulumaks.

Inimesed on seal millegipärast sellele vaatamata õnnelikud... meie ehitajad jooksevad Soome, arstid ja meditsiinitöötajad, bussi ja taksojuhid ....
Seal ju tobe astmeline tulumaks, mida sinna tööle tungelda ja ronida?

Enamik seltskonnast, kes sinna tormab, jääbki sellelele kõige madalamale maksuastmele, kus tulumaksumäär on meie omast madalam. Seetõttu isegi sama klassi palga puhul on Soomes kätte saadav osa suurem. Meil töötab ühe kolleegi tütar Soomes hambaarstina ja töötab osalise tööajaga. Miks? Aga täistööajaga läheks ta järgmisele maksuastmele ning kätte saadav raha praktiliselt ei suureneks. Ja kõrgema sissetulekuga inimestel soovitab kohalik maksuamet ise "urakat" teha ehk OÜ-tada.

[Viiskümmend]

Riigikaitsesse panustatud maksuraha läheb suures osas riigist välja, mis seda püha riigirahandust ja tasakaalu ainult halvendavad.