Riigikaitse eelarve

[Kriku]

Tulumaks tõuseb siis 22%-ni: https://www.err.ee/1608941402/koalitsio ... rotsendini Sellega mööndakse Andrus Ansipi II / III valitsuse ajal 2009-2011 tehtud maksulangetuste IMHO ootuspärast pankrotti. 22% käibemaks on esmakordne: 2009. aasta finantskriisi ajal tõsteti 18 -> 20%, nüüd praeguse kriisi ajal siis veel 2%.

Riigikaitse rahastamine tasemel 3% SKP-st on igal juhul õige ning kokkuvõttes on rõõmustav, et Reformierakonnas ollakse aru saadud, et maksude langetamine ei saa olla eesmärk omaette.

[Juhani Putkinen]

Väiksed maksuprotsendid on andnud Eestile konkurentsieelise näiteks võrreldes Soomega.

Soomega võrreldes muidugi ka uued maksuprotsendid on mõistuse piiris.

Oluline on, et Eesti riigivõlg on väike ja seega intressikulu väike.

[sg01]

Ilmselge vale Strelade kohta on vaiba alla pühitud, kuid pahatahtliku tooniga kriitika on samaks jäänud. Kusjuures ma olen täiesti seda meelt, et see ühine EL fond kataks ka teiste riikide annetuste kulud. See, et meie diplomaadid ja ametnikud on kõige aktiivsemad olnud, ei pane mind küll mingit häbi tundma.

See Strela näide oli seal arvatavasti rohkem kujundlik.
Põhi point oli vist ikkagi selles, et omal ajal läänest humanitaarabina tasuta või sümboolse hinnaga ja peagi mahakandmisele minevale kolale enne Ukrainale üle andmist hinnalipikud kenasti külge riputati sest teised riigid ei ole taolise kraami eest enamasti kompensatsiooni küsinud.
Solidaarsuse mõttes on see justkui selline vastuoluline näide, poliitikud räägivad küll pidevalt suurest solidaarsusest Ukrainaga aga tegelikus on paraku midagi muud.

[Walter2]

Solidaarsusele viidates omale uut rauda kahjuks tänapäeval kuskilt aitäh eest saada ei õnnestu, eks see hinnastamine käiski sellepärast et ka uuel raual on hinnalipik küljes ja mitte väike ning samaväärset "vanarauda" mis ära anti tänapäeval kuskilt asendusena saada enam ei õnnestu (ning ilmselt vist ei soovita ka..) - ikka tuleb osta ülemise riiuli kraami vastava hinnaga kahjuks.

[Xender]

Selles osas, riigieelarve, selle kulud - tulud on avalikud.

Riigieelarve miinusest moodustab kõvasti üle poole, oluliselt tõusnud sotsiaaltoetused, nagu näiteks pensionid (viimase 3 aastaga tõusnud umbes 30%), õpetajate palgad jne. Sealjuures, peamine rõhk on läinud majanduslikult tühja kohta, kui hariduse puhul võib veel leelotada, et paremini haritud inimesed hakkavad tulevikus suuremat tulu teenima. Kuid pensionid on puhtalt väljaminek, ilma lisandväärtust loomata, mida on indekseeritud mitte majanduskasvust tulenevalt, nagu kokkulepitud - mis oli 2022 aastal 1.3%, vaid suvaliste numbritena 2022 näiteks 7.9%.

Arvestades, et pensionäride suht ja absoluutarv järjest tõuseb ning pensionite tõstmisest on saanud erakondade (kaasa arvatud Reformierakonna) peamisi valimislubadusi, ei suuda ma näha, et see ralli peatuks (arvestades veel seda, et see aasta tuli suurim pensionitõus viimase 15 aasta jooksul - 13,9% sealjuures sellel aastal on vast hea, kui majanduskasv on üle 0).

Olgu, ma pole pensionär veel, kuid kohe varsti olen, seega võin sellel teemal juba sõna võtta.

Kui seda rallit ei pidurdata, siis ei aita ei 2%, 4% ega 6% tulu/käibemaksutõus. Seoses maksutõusudega on alati see oht, et teenitakse vähem raha, umbes nagu tuttav baaripidaja imestas ... tõstsime hindu 10% aga sissetulek hoopis kukkus 15% .... kuidas see võimalik on ???

Näiteks, mis takistab mul oma firma tegevust üle viimast Rumeeniasse (10% tulumaks) nagunii 99% asju läheb eestist välja, ning allahanget ka päris palju sealt (firma piisavalt suur, et raamatupidamis ja kõik muud kulud, kataks see liigutus korralikult ära) lisaks veel, seoses 5% käibemaksumääraga (maksuline erand, seoses elektroonikat eksportivatele firmadele) tuleb ka sealpoolt ka kokkuhoidu - lisatulu.

See, et riigikaitsesse rohkem raha, on hea. Ma oleks nõus olnud sihipärase riigikaitsemaksuga, mis läheb puhtalt kaitseministeerimi arvele, isegi kui see oleks 5% olnud. Kuid mitte lihtsalt maksutõusuga, mis on vajalik puhtalt idiootsetele ülejõu käivate valimislubaduste katteks.

[Poti soldat]

Ilmselge vale Strelade kohta on vaiba alla pühitud, kuid pahatahtliku tooniga kriitika on samaks jäänud. Kusjuures ma olen täiesti seda meelt, et see ühine EL fond kataks ka teiste riikide annetuste kulud. See, et meie diplomaadid ja ametnikud on kõige aktiivsemad olnud, ei pane mind küll mingit häbi tundma.

See Strela näide oli seal arvatavasti rohkem kujundlik.
Põhi point oli vist ikkagi selles, et omal ajal läänest humanitaarabina tasuta või sümboolse hinnaga ja peagi mahakandmisele minevale kolale enne Ukrainale üle andmist hinnalipikud kenasti külge riputati sest teised riigid ei ole taolise kraami eest enamasti kompensatsiooni küsinud.
Solidaarsuse mõttes on see justkui selline vastuoluline näide, poliitikud räägivad küll pidevalt suurest solidaarsusest Ukrainaga aga tegelikus on paraku midagi muud.

Relvi saadeti väga usinalt juba siis kui mingeid solidaarsusfonde ja vastavaid hinnalipikuid ei eksisteerinudki. Mina selles mingit probleemi ei näe et Eesti ametnikud on olnud usinad ELis neid kompensatsioonitaotlusi esitama. Üldiselt olekski asjakohasem ja solidaarsem kui vaesemad rinderiigid seal koore nopiks ning rikkamad lääneeurooplased pigem madalamat profiili hoiaks.

[sg01]

Eks see tasuta relvaabi saabunudki siia toona meile ju suuresti teiste riikide solidaarsusest. Nüüd eeldatakse Eestilt nähtavasti sama. Solidaarsuse mõttes on selline tegevus ikkagi parimal juhul ebaeetiline. Ukraina aitamisel on ju kaalul esmajärjekorras ikkagi Eesti enda saatus, mitte nende riikide oma kes seda abi tasuta toona meile siia saatsid? Et need riigid kes esmalt relvastuse meile solidaarsusest kinkisid, peaksid nüüd selle uuendamise ka omakorda veel uuesti kinni maksma, sellele nn. rinderiigile kus kaitseks eraldatavad summad on suuresti sümboolsed ja riigikaitse rohkem selline vabatahtlik hobitegevus? Minu meelest on see siiski ülim nahhaalsus ja siin kiputakse ühte sellist sellist olulist asja ära unustama, et Eesti ei ole vist siiski Iisrael?

[Kriku]

Kuid pensionid on puhtalt väljaminek, ilma lisandväärtust loomata, mida on indekseeritud mitte majanduskasvust tulenevalt, nagu kokkulepitud - mis oli 2022 aastal 1.3%, vaid suvaliste numbritena 2022 näiteks 7.9%.

Pensionite indekseerimine toimub inflatsiooni järgi ja IMHO peaks nii kõikide toetustega tegema - muidu saame lihtsalt sujuvalt langevad toetused, mida poliitilise hoogtöö korras enne valimisi tõstetakse. Loodav koalitsioon tahab peretoetuste indekseerimise tagasi võtta, mis pole õige. Pigem olgu toetuse määr väiksem, aga siis olgu see indekseeritud.

Viimaste aastate pensioni nominaalsest tõusust osa moodustab aga ka erakorraline pensionitõus, mis oli lihtsalt Keskerakonna tüüpiline populistlik katse valijaid ära osta.

[Kriku]

Peaminister üllatab:

Vastates, miks valimiskampaanias maksutõusudest vähe räägiti, ütles Kallas "Vikerhommikus", et põhiseadus keelab maksuküsimusi rahvahääletusele panna.

https://www.err.ee/1608942899/kallas-po ... iseadusega

See on nüüd küll veider tõlgendus Sealsamas räägib, et riigikaitsekulude tõstmiseks polnud muud teed kui tõsta makse - loogiliselt võiks sellest tuletada, et sel juhul ei tohiks valimistel rääkida ka riigikatsekulude tõstmise vajadusest.

[Runkel]

Indekseerimise küsimus on, kas indeksi (olgu selleks siis tarbijahinnaindeks, keskmine palk, min. palk vms) langemisel (maj. langus) langevad ka toetused? Kui seda nii pole mõeldud, siis pole mõtet ka indekseerimisest kui sellisest rääkida.

Kallase põhjendus miks maksudebatt jäi ära, on muidugi laushäma. Maksutõusud muidugi üllatavad pole, kui püüda väljuda riigirahanduse mudelist, kus makse vaid vähendatakse nt koroona põhjendusel, kuid maksumäärade taastamisesse pandeemiaeelsesse seisu võetakse kui vaenulikku akti, tekib defitsiit ja seda kaetakse laenudega "mida ei tule tagasi maksta ja mille kulud on/olid olematud". Sotsid olid vist ainsad julged, kes pakkusid välja kaitsekulude tõstmiseks, milles on parteideülene nõusolek, spetsiaalse maksu.

[Xender]

Pensioniindeksi arvutamisel võetakse arvesse:

80% ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus;
20% ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus.

Allikas Sotsiaalkindlustusamet

Faktiliselt oli nii minu kui Kirku definitsioon korraga vale ja veidi ka õige. Jah, veidi võetakse arvesse inflatsiooni, kuid samas majanduskasv ja sotsiaalmaksu laekumine on pöördvõrdeline. Kuid see pole oluline, väike arvestus näitab, et meie pensionid on tõusnud oluliselt rohkem kui ka nende endi toodud indeksi arvutuse põhimõttest lähtudes oleks pidanud.

Teiseks, Reformierakond, kes on minu silmis olnud viimased aastad valimatu, suutis oma renomee tõmmata sügavamale kui EKRE (kes peale 2019 valitsusse saamist suutis üsna ruttu näidata, et tal pole seal selleks kohta).

Millega Reformierakond hakkama sai, on sisuline riigikaitse õõnestamine (EKRE sai selles osas hakkama ainult jauramise tasemel). Siduda maksutõusud riigikaitsekuludega on ilmselge vale. Lähtudes nende endi arvutustest, siis oleks piisanud 1% maksutõusust riigikaitsekulude katmiseks. Teistesõnadega peidetakse, erakorralise pensionitõusu, mis käib riigile selgelt ülejõu kulud retoorika taha, et küll kaitsekulud, küll peretoetused jne on suured ja ülejõukäivad. Selle asemel, et seda välja öelda ausalt.

Teistesõnadega, kõik tulevad riigikaitsekulude debatides tulevikus hakkab kuulma väidet, et veidigi raha juurdeleidmiseks on vaja oluliselt makse tõsta.

[Kriku]

väike arvestus näitab, et meie pensionid on tõusnud oluliselt rohkem kui ka nende endi toodud indeksi arvutuse põhimõttest lähtudes oleks pidanud.

Kas sa keskerakondlikku erakorralist pensionitõusu ka arvestasid?

Teistesõnadega, kõik tulevad riigikaitsekulude debatides tulevikus hakkab kuulma väidet, et veidigi raha juurdeleidmiseks on vaja oluliselt makse tõsta.

Arvata võib

[Xender]

Kas sa keskerakondlikku erakorralist pensionitõusu ka arvestasid?

Keskerakonna erakorraline pensionitõus oli planeeritud selleks aastaks. Seega 2022, 2021 omasid see ei tohiks mõjutada ...

Kuid, see ei oma tähtsust. Kui saab suurperede toetuse kasvu ümber teha, oleks saanud Reform ka erakorralise pensionitõusu ümber teha - kesk polnud eelmises valitsuses, ega pole ka selles. Teistesõnadega, tegemist on seega sisuliselt ka Reformierakonna poliitikaga.

[Kriku]

Teistesõnadega, tegemist on seega sisuliselt ka Reformierakonna poliitikaga.

Kahjuks jah

[strateegiline sõdur]

Indekseerimise küsimus on, kas indeksi (olgu selleks siis tarbijahinnaindeks, keskmine palk, min. palk vms) langemisel (maj. langus) langevad ka toetused? Kui seda nii pole mõeldud, siis pole mõtet ka indekseerimisest kui sellisest rääkida.

Kallase põhjendus miks maksudebatt jäi ära, on muidugi laushäma. Maksutõusud muidugi üllatavad pole, kui püüda väljuda riigirahanduse mudelist, kus makse vaid vähendatakse nt koroona põhjendusel, kuid maksumäärade taastamisesse pandeemiaeelsesse seisu võetakse kui vaenulikku akti, tekib defitsiit ja seda kaetakse laenudega "mida ei tule tagasi maksta ja mille kulud on/olid olematud". Sotsid olid vist ainsad julged, kes pakkusid välja kaitsekulude tõstmiseks, milles on parteideülene nõusolek, spetsiaalse maksu.

Kui põhiseadus keelab maksuküsimusi rahvahääletusele panna, siis sama seadusesäte keelab ka riigikaitseküsimusi rahvahääletusele panna.
Nii arutledes oleks vist pidanud ikka kõik riiigikaitseküsimused ja lubadused valmisprogrammist välja jätma?